Kino ja teater (0)

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Teater ja pahed..

Kas teatril on suur võime pahesid parandada? Tänapäeval on igaühele küllaltki enesestmõistetav kinos või teatris käimine. Teater on tore meelelahutus ning väga hariv ja mõtlemapanev kultuurne ühiskonna osa. Inimestele meeldib etendusi vaatamas käia ja seda võetakse omamoodi sündmusena. Teatrisse minnes on tavaline, et pannakse paremad riided selga ja käitutakse väljapeetult. Inimesed austavad teatrit ja näitlejaid. Kuid, kas teateril on võime muuta inimeste käitumisviisi ja paranda pahesid? Kuresaare linnateatril on etendus nimega ¸¸Tapatöö jumal``, mille on lavastanud Jaak Allik.

Kirjandus

1

docx

Kino ja teater

Kino ja teater Kino või teater ­ kumb on parem? Eks see küsimus ole olnud üks viimase sajandi arutatavamaid arutelusid üldse. Selget ning ühepoolset vastust sellele ei ole ning ei saagi olemagi. Mille poole ma aga kalduks, sellele proovin ma leida vastuse tuues välja mõlema poole helgeid ja tumedaid külgi. Üheks suurimaks erinevuseks võib nimetada ajalist nihet nende tekkimise suhtes. Kui tragöödiat ja komöödiat tehti tõsisemalt Vanas Kreekas juba enne Kristuse sündi, siis

Kirjandus

35

doc

Üldine Teatriajalugu II

Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke ­ Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu).

Üldine teatriajalugu

38

doc

Üldine Teatriajalugu I

Oli selle poolehoidjaid ja vastaseid. Poolehoidja oli näiteks Cervantes, kelle ideaaliks oli nn õige komöödia ­ nõuded keelele ja zanripuhtusele. Ülev süzee nõudis ülevat keelt. Teiste hulgas kiitis ka noort Lopet ja tema draamateoseid. Mõne aasta pärast pühkis viljakas Lope Cervantese teatrist täielikult minema. Lope kirjutas meeletult palju, säilinud 430 teost (oli üle tuhande, 1500-1800 teost). Võis üksi kindlustada kõik hispaania trupid. Teater oligi nagu tema impeerium, tema selle valitseja. Kõik trupijuhid ja näitlejad olid tema sõbrad ja tuttavad. Cervantese jaoks oli see tõeline katastroof, kuna ta oli teatrisse väga kiindunud. Ta tegi tugeva panuse teatrisse. Cervantes oli Alzeerias vangis, käsi oli kahjustatud jne. Löök teatri poolt tabas teda siis, kui ta arvas, et on juba kindel pind jalge alla ja siis sai nö löögi kõhtu. Lope põrmustas Servantese ettekujutuse õigest ja hästi kirjutatud dramaturgiast

Üldine teatriajalugu

24

doc

Üldine teatriajalugu I sügis

Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist ­ teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses ­ vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus ­ inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid

Üldine teatriajalugu

62

pdf

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

lugemisharjumus (vasak-parem). Film on vahepealne ajalis-ruumiliste vahel. 5  · Kunstide liigitamine meeleorganite järgi: 1) nägemine: kirjandus, kujutav kunst, kino; 2) kuulmine: muusika, kirjandus; 3) kompimine, haistmine, maitsmine: tarbekunstid. · Kunstide liigitamine materjalide põhjal: 1) looduslikud materjalid: maalikunst; 2) sotsiaalsed, keel või inimene: teater, kirjandus; 3) tööstuslikud: kino ja fotokunst. Igasugune kunst on seotud materjali ületamisega. Kunst on võitlus materjaliga. · Semiootiline klassifikatsioon. Märk koosneb tähistajast ja tähistatavast. Märgid ja mittemärgid. Mittemärgid ei sisalda lisainfot. Märgid on asjad, mis kannavad lisaks oma materiaalse olemasolu infole ka lisainfot (tähendust). Tähistaja on materiaalne pool, tähistatav aga sisuline. Tähistatav on mõiste,

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

62

docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

Nipernaadit, on aga viimasest stiililiselt ja ka süzeeliselt ühtlasem. Ohtrasti esineb siin G lemmiktegelast - mõnest fanaatilisest ideest haaratud inimest - rannakuninganna Jevdokia, talumees-praost Odja ja teised. Selles teoses on pessimismi asemel juba vaikne rahulolu lihtsate rõõmude, töö ja kodu ning lähedastega. 4. ,,Toomas Nipernaadi" analüüs Pilet 3 1. Antiikteater ­ tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg. Kreeka teater. Esimene dateeritud etendus 534 eKr, lavastaja Thespis. Tekkis tänu Dionysosele, kelle auks peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar. Komöödiad ja tragöödiad seotud usuliste kommetega. Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril ­ 24 inimest, pikkades rüüdes

Kirjandus

112

doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

pruudid”); - draama – tõsise sisuga näidend, aga lõpp võib olla õnnelik („Onu Vanja”, „Tabamata ime”, „Kuningal on külm”). Tragikomöödia – draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente. Farss – jant. Teater – esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. XVII sajand oli rändtruppide aeg Euroopas, mõned jõudsid ka siia. Esimene Eesti teater oli Tln Saksa teater 1784, loojaks oli Kotzebue. Eestikeelse teatri sünd 1870 Vanemuise Selts, Koidula „Saaremaa onupoeg”. 2. S.Oksaneni elu ja looming, „Puhastuse” analüüs Oksanen sündinud 1977 Soomes, ema poolt Eesti päritolu, eelkõige soome kirjanik. Õppis Helsingi ülikoolis kirjandusteadust ja Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. „Stalini lehmad“ ja „Puhastus“ valmisid esmalt näidendina. Põhiteema Eesti ja eestlased loomingus, 20.saj ajalugu

Kirjandus

Kommentaarid (0)