Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu / krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest „tagasiteenimise” korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine , kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine . Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega kolmandatele isikutele; esmajoones seondub selle eesmärgi täitmine vajadusega hoida korras ehitiste konstruktsioonid / tehnosüsteemid , vajadusel korraldada ka kõigi selliste(ümber)ehitustööde tegemist,mida kinnistu kasutusotstarbe tagamiseks on vaja teha); b.juriidiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu omanikele ei tekiks sanktsioone ega ka täiendavaid kohustusi seoses sellega,et õigusaktidest või lepingutest tulenevaid kohustusi täidetakse ebaproffessionaalselt;juriidilise säilitamise lähtekoht on, et KV haldur „registreerib“ enda jaoks kõik kinnistu omandiga seotud kohustused,kontrollib nende õiguslikkust,kontrollib ka seda,kes vastutab kõnealuste kohustuste tähtaegse ning kvaliteetse täitmise eest,käivitades vajadusel õigusaktidest tuleneva mõjutussüsteemi);c.majanduslik säilitamine(:sisaldab kõiki tegevusi,et hallatava kinnisvaraga seotud rahaasjad oleksid vastuvõetavad omanikele/omanikule: kasumile orieteeritud KV puhul tuleb tagada ettenähtud kasum,eelarveliste kinnistute puhul tagada aga kulude vastavus eelarvele ning elamute puhul lisaks kõigele tagada eluasemu kättesaadavus elanikele mõistlike.
2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu. -kinnistu hooldusraamatu pidamine ( koostamine, täiendamine, juhindumine ) -kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku äriplaani koostamine koos selle elluviimise. - kavandamise ja korraldamisega eelseisvate perioodide hooldustööde graafikute koostamine koos töökirjeldustega. - kinnisvara säilitamiseks vajalike lepingute ettevalmistamine ja koostamine( omaniku ) järelvalve kinnistu ( ehitis ja selle konstruktsioonid, tehnosüsteemid, krunt koos haljastuse ja seal paiknavate rajatistega ) tehnilise seisundi ja seal toimuvate tegevuste üle. - ehitusprojekti  juhtimine olemasoleva ning hallatava ehitise rekonstrueerimiseks või selle funktsionaalsete omaduste muutmiseks.
3. Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu. -kinnistu ja selle üksikute konstruktsioonide ning osade ( ruumide ) regulaarse ülevaatuse korraldamine. -järelvalve kinnistul hooldustöid tegevate ettevõtete üle. -turvalisuse meetmete tagamine kinnistul. -kõigi võimalike tehnosüsteemide avariide operatiivsete lokaliseerimiste korraldamine. -pakkumiskonkursside korraldamine hooldustööde tegemiseks. -kommunaalteenuste ostmine või vahendamisel lepingute sõlmimine ja nende täitmise korraldamine. -ruumide kasutaja ( rentnik , üürnik ) tellimusel  tehtavate väikeremontide ja viimistlustööde korraldamine ning kaasneva järelvalve tagamine.
4. Kinnisvara administratiivse haldamise sisu. -tööandjana kohustuste täitmine oma töötajate ees. -( volituste olemasolul ) ruumide rendi või üürikokkulepete osas läbirääkimiste pidamine ja nende sõlmimine. -üürniku /rentniku ja omaniku vahendanmine seoses lepingutest tulenevate eriarvamustega. -kinnistu kohta käivate tehniliste dokumentide olemasolu tagamine, süstematiseerimine ja säilittamine. -kinnistu kohta kinnistu kohta käivate finasntsdokumentide olemasolu tagamine, süstematiseerimine ja säilitamine. -finantsmajandusliku ja muu ( statistilise ) aruandluse kostamine ja esitamine. -eluruumide haldamisel elanikele kõigi seadusest tulenevate ning nendele ettenähtud sotsiaalabi ja juriidilste teenuste osutamine ( vahendamine ). -muud võimalikud korralduslikud tegevused, mis on halduslepinguga ette nähtud ning mis tulenevad õigusaktidest kui kinnisvaraomaniku kohustused.
5. Kinnisvara, kinnisomandi ja kinnisasja mõisted: Kinnisasi on maatükk koos oluliste osadega. Kinnisomand -kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused,eelkõige omandiõigus .Kinnisomand on kõik füüsiline mis on kinnisasjaga ühendatud. Kinnisvara on isikule kuuluvad kinniasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.
6.Maa füüsilised omadused, mis mõjutavad omaniku kohustuste koormat, on: liikumatus- ei saa viia hest kohast teise, väärtus sõltub ümbritsevast keskkonnast, ei sõltu omaniku tegevusest jne, ainulaadsus - pole kaht sarnast krunti , hävimatus- maad ei saa hävitada.. maa väärtust saab, kolmemõõtmelisus- maapõu, õhuruum .Kindlasti mõjutavad veel ka pinnasetüüp, kandevõime, niiskusetase, kuju, suurus, infrastruktuuride olemasolu jne.
7. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja sellest tulenevad põhilised kohustused omanikule. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel . Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Omanik ei tohi kuitagi reostada ega segada tegevust mis toimub maaomandi kohal või selle all.
8. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitise projekteerimisel. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Kui plaaneeritakse ehitist tuleb vaatata, et ehitis ei segaks ega reostaks maapinda mis asub maapinna all või üleval, mis ulatub üle tema otstarbe .
9. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitustööde korraldamisel. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Ehitustööde korraldamisel tuleb vaadata, et ei reostataks pinda mis on omanikul vöi sellest all või ülal. Veel ei tohi ehitustööd segada mingit tegevust mis toimub omaniku huvipiirkonnast ülal või all.
10. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitiste korrashoiul . - Maaomand kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitiste korrashoiul. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Ehitiste korrashoiul tuleb arvestada sellega, et ei segaks tegevust mis on omaniku maalapi otstarbest väljas, ei õhus ga maa sees. Ehitustööd ja ehitised võõral maatükil võõrast materjalist – erinevate omanike huvid ja nende kaitse. Ehitaja peab tagama, et peale ehitustööd on piirkond samas seisus kui enne ehitust. Seega on omanikul õigus nõuda, et ehita peab kogu tekitatud ehitusprahi ära vedama koos seadmete ja ehitistega mida oli vaja ehituse käigus. Kui ehitaja ei täida endale võetuid kohustusi on omanikul või omanikel õigus pöörtuda tööinspektsiooni poole. Omanikul on õigus teostada omanikujärelvalvet.
11. Asja omamine , valdamine , valitsemine, haldamine: Omamine- isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Valdamine- tegelik võim asja üle. Omanikul pole õigust iga kell oma kinnistu üürniku juurde sisse marssida. Eelduseks on ruumilise suhte olemasolu. Valitsemine- juriidilisel või lepingulisel õigusel põhinev objekti korrashoiu korraldamine. Haldamine- eelnevalt kokkulepitud mahus objekti säilitamiseks vajalike teenuste osutamine.
12. Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga, esmajoones seoses kinnisvaraga.Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused seab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Pärimisõigus on tagatud.
13. Asjaõiguse vajadus ühiskonnale ja üksikisikutele. – asjaõigus on turumajnduse nurgakivi. Esiteks kaitseb omanikku rünnakute eest, teiseks võimaldab saada asjaõiguslikke tagatisi. Aõ reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas.
14. Asja reaal- ja mõtteline osa – sisu ning näiteid.Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana.
15. Ühis- ja kaasomandi mõisted ja nende olulisus kinnisvara haldamises. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Kaaomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kaasomanikul on õigus  nõuda  teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele.
16. Maatüki ja ehitise olulised osad; määratlus ning näited. - Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Ehitis, mis on maatükiga ühendatud mööduvaks otstarbeks, ei ole maatüki oluline osa. Ehitis, mis on võõra maatükiga püsivalt ühendatud seda maatükki koormava asjaõiguse teostamiseks, ei ole maatüki oluline osa. Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise oluline osa. Ehitise kohta sätestatu kehtib ka rajatise suhtes, kui seadusest ei tulene teisiti.
17. Varaga seotud kulutuste liigid ning nende hüvitamise põhimõtted kinnisvarakorralduses. Asjale tehtud kulutused on: vajalikud, kui nendega säilitatakse asja või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; kasulikud, kui nendega asja oluliselt parendatakse; toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt asja mugavust , meeldivust või ilu. Kulutuste hüvitamine: Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud sellele vajalikke kulutusi, on õigus nõuda omanikult nende hüvitamist, kui kulutuste tegija ei ole asja oma valdusse saanud kuriteoga. Omanikul on oma varalist seisundit arvestades õigus nõuda asjale tehtud kasulike kulutuste hüvitamise vähendamist või hüvituse maksmisest vabastamist. Kui hüvituse suurust vähendatakse või omanik selle maksmisest vabastatakse, on heausksel valdajal õigus enda tehtud parendused asja rikkumata ära võtta. Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud asjale toreduslikke kulutusi, ei ole õigust nõuda nende hüvitamist. Tal on õigus enda lisatud mugavus- ja meeldivusesemed ning ilustused asja rikkumata ära võtta.
18. Kinnisvaraomaniku ja –valdaja õigused seoses oma ( kinnis )vara kaitsega . Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire . Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga , on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud. Valduse rikkumisel on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist, edasise rikkumise ärahoidmist ja kahju hüvitamist. Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist ja kahju hüvitamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja.
19. Kinnisvara omanike jaotumine tulenevalt huvidest ja vara kasutusotstarbest: Omanik võib olla füüsiline või juriidiline isik. Eesmärkide järgi: *omanikuks saamine läbi kodu loomise *äriplaanist tulenevalt vajalike hoonete hankimine . Tulenevalt huvidest oma kinnisvarasse: *omatarbeomanikud- need, kes üheaegselt on kinnisvara omanikud kui ka sama kinnisvara kasutajad (elamufondi omanikud, tootmis- ja teenindusettevõtted, ühiskonnas avalikke funktsioone täitvad asutused- haiglad, koolid, kirikud, valitsused jne) *vahendajad- need, kes on teinud teadliku otsuse saada äritulu neile kuuluvalt omandilt - teadlikult tegeletakse nende omandis oleva vara kasutusõiguse müügiga ( üürimine , rentimine). Sellisteks hooneteks on nt. büroohooned, tootmisotstarbelised hallid , korterelamud.
20. Korporatiivsed kinnisvara omanikud, partnerlus -põhimõtted kinnisvara arendamisel ja korrashoiu tagamisel . Üksinda arendada kinnisvara on väga raske. Kvaliteetne maja ei ole ainult „ilus maja”, probleemide mõistmiseks ja nende lahendamiseks tuleb tegutseda koos. Partnerlus – koostööl põhinev strateegiline tegevus kinnisvarakeskkonna kvaliteedi tagamiseks. Põhimõtted: Pole kindlat mudelit, sõltub kohalikest oludest . -Linnal on majanduslikud huvid. Tulu aluseks on maksud , maksud tulenevad ettevõtlusest, ettevõtlus vajab tööjõudu, tööjõud vajab eluruume.-Riigi huvi- riigi regionaalareng. Selle tagamiseks maksusoodustused, laenud, toetused investeeringutele, see tekitab uusi töökohti -Tugev ettevõtlus vajab kvaliteetset infrastruktuuri. -arenduskava alusel saab emiteerida võlakirju. (aktiivne investeering , omavalitsuste osalus).
21. Kinnisvara omaniku ja kasutaja (näit. üürnik/rentnik) huvide sarnasus ja erinevus. Omaniku põhihuvi on raha, ta on investeerinud ja tahab sada tagasi. Omanikud otsivad turult kasutaja ja hakkavad temalt raha nõudma . Kasutaja suurim huvi on see, et oleks sobilik ruum (tehniliselt, finantsiliselt), selleks eest on ta nõus maksma. Kui omanik nõuab liiga palju raha kasutajalt, muutub kasutajale mingist piirist ruumi kasutamine ebaotstarbekaks ja ta lahkub . Ainult mõistlik summa raha tagab omanikule kindla sissetuleku. Omanik peab aru saama kasutaja huvidest. Omanik on huvitatud pidevast kindlast sissetulekust . Omanik ja kasutaja tahavad.
22. Võõral maatükil viibimine – õigused ja kitsendused eraisikutele ning töökohustusi täitvatele spetsialistidele. – õigused ja kitsendused eraisikutele ja töökohustusi täitvatele spetsialistidele. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
23. Tehnosüsteemid (liinid, kraavid, teed) – omandiõiguste arvestamine nende ehitamisel ja korrashoiul.Kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus - või kanalisatsioonitorustikku, telekommunikatsiooni- või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab kinnisasja omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnovõrgu või -rajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha kinnisasja omanikuga eelnevalt kokku leppimata. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) ei ole kinnisasja oluline osa.
24. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused. Kaldaomanik ei tohi talle kuuluva veekogu kasutamisel halvendada teiste kinnisasja seisundit ega kitsentada selle
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #1 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #2 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #3 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #4 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #5 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #6 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #7 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #8 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #9 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #10 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #11 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #12 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #13 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #14 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #15 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #16 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #17 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #18 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #19 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #20 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #21 Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused #22
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helikiima Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

19
doc
Kinnisvara Haldamine- eksamiküsimused - vastused-
52
docx
Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015
90
docx
Kinnisvara haldamise vastused
214
doc
KINNISVARA HALDAMINE
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
34
doc
Kinnisvaraturunduse kordamisküsimused - õiguse osa
214
docx
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun