50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
62 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
JanelySoomaa
Õppematerjali autor
Muuhulgas peab animus donandi ehk kinkimise tahe olema väljendatud ka lepingus. Kui kinkijal puudub tahe kingisaajat tasuta rikastada, pole tegemist ka kinkelepinguga. See, kas kinge on tasuta või mitte, see vastutasu sooritusest ja selle suurusest. Üldjuhul lähtutakse kinkelepingu puhul põhimõttest, mille kohaselt ei ole tegemist kinkelepinguga, kui kingisaaja on kohustatud tegema kinkijale vastusooritusi, mis on tasulised. Samas igasugust vastusooritust ei saa käsitleda vastutasuna kinke eest, mistõttu tuleb vastutasu olemasolu hinnata iga üksikul juhul eraldi. Vastusooritust ei saa käsitleda vastutasuna kinke eest, kui vastutasu tehakse kinkest sõltumata või kui vastusooritust tehakse moraalsetel kaalutlustel ning selle väärtus on kinke väärtusest väiksem. Kinkeleping peab vastama kahele tingimusele: 1 lepingu alusel peab toimuma eseme üleandmine tasuta; 1. lepingu sõlmimisel ja täitmisel peab esinema animus donandi;
ja kui üleantud asi ei vastanud lepingutingimustele, võib kingisaaja nõuda puudusega asja asemel lepingutingimustele vastava asja üleandmist, kui asja puudus oli kinkijale asja omandamise ajal teada või pidi teada olema. Kui kinkija ei teatanud asja puudusest tahtlikult, võib kingisaaja nõuda lepingutingimustele vastava asja üleandmise asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kinkija ei pea kinke üleandmisega viivitamise korral maksma viivist ega välja andma kingitud esemest saadud kasu. Maaklerileping Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maakler võib tema poolt vahendatud või osutatud lepingu poolte nimel vastu võtta makseid ja
asi ei vastanud lepingutingimustele, võib kingisaaja nõuda puudusega asja asemel lepingutingimustele vastava asja üleandmist, kui asja puudus oli kinkijale asja omandamise ajal teada või pidi teada olema. Kui kinkija ei teatanud asja puudusest tahtlikult, võib kingisaaja nõuda lepingutingimustele vastava asja üleandmise asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kinkija ei pea kinke üleandmisega viivitamise korral maksma viivist ega välja andma kingitud esemest saadud kasu. Maaklerileping Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maakler võib tema poolt vahendatud või osutatud lepingu poolte nimel vastu võtta makseid ja lepingust
Praktikas on vahetuslepinguteks eelkõige nn. Barteritehingud, kus kauba eest ei tasuta mitte rahas vaid muu kaubaga (see asjaolu eristabki vahetuslepingut müügilepingust) Iga vahetuslepingust osavõtja loetakse selle vara müüjaks, mille ta vahetamiseks annab, ja selle vara ostjaks, mille ta saab. Tunnused: 1) vara vahetamine teise vastu; 2) vahetuse tulemusel tekib omand varale; 3) eeldatakse üleantava vara maksumuse võrdsust; 4) konsensuaalne; 5) tasuline; 6) kahekülgne. 7. Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Kinkelepingu vorm
ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. (§ 244 lg 1) 104. Mis on vahetusleping? Vahetuslepinguga kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 105. Mis on kinkeleping? Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme. 106. Mille eest kinkija vastutab Tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 107. Kas kinkija saab kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi? Ja 108. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust enne kingitud eseme üleandmist?
1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel. 2. Seaduste algatamise õigus on: *Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise – t
4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja tegevust MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUSEST tulenevad lepingud- mittetulundusühingute asutamise ja tegutsemise korda 5. Asjaõiguslikud lepingud 6. VÕÕRANDAMISLEPINGUD- nende iseloomustus. Võõrandamislepingu sõlmimise eesmärgiks on omandi üleandmine (näiteks müügileping, vahetusleping ja kinkeleping). Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping kinkeleping 7. Müügileping Müügilepingu mõiste sisaldub VÕS § 208 lõikes 1. Müügileping on leping, millega üks isik (müüja) kohustub andma teisele isikule (ostja) üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (ostuhinna) ja võtma asja vastu. Eesti õiguses eristatakse omandi üleminekul võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku lepingut. Ka müügilepingu puhul
osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi. Tsiviilõiguslikud lepingud Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad: Võõrandamislepingud Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid