Kingade stiile läbi aegade (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

14

rtf

Jalatsite moe ajalugu

kättevõidetud vabadus vahetatakse taas koduperenaise rollil vastu. Mood propageerib naiselikkust, peenetundelisust ja luksust. Peene tooniga oli kooskõlas ka väike koketinoot. Päeva edenedes oli ette nähtud mitu erinevat paari kingi. Loomulikult pidi arsenalis olema esindatud peene kõrge kontsaga kõpskingad, olgu need siis kandmiseks kas või tolmuimemisel. Dekaadi alguse märksõnaks on sitletod (stiletto ­ pistoda tüüp). Kerged elegantsed kõrge kontsaga kingad said Itaalia põhiliseks ekspordiartikliks. Disaineritest teevad stiletodega nime Roger Vivier ja Charles Jourdan. Kümnendi teine pool annab siiski jalgadele armu. Tänu filmidiiva Audrie Hepburnile saavad populaarseks balletikingad. Toonaste moeikoonidena on tuntud veel Brigitte Bardot, Gina Lollobrigida ja Sofia Loren. Ülevõimendatud tarbimisühiskonna roosamannale tekib 50ndate lõpus vastukaaluks noorte reaktsiooniline liikumine. Viimaste ideoloogia sai ainest Jean-Paul Sartre ja Albert

Käsitöö

9

doc

Barokiajastu mood

Nõudmine pärlite järele suurenes 17. sajandil oluliselt. Daamid kandsid pärleid soengutes, õlgadel ja randmete ümber, kõrvarõngastena ning ümber kaela. Moes olid ka briljandid. Õukonna lemmikuteks olid vääris- ja poolvääriskivid: topaas, safiir, rubiin, smagard, türkiis ja korallid. Jõukate daamide käsi kaunistasid sõrmused ja käevõrud. Juveele võisid lubada endale ainult väga rikkad ja nad kandsid neid lausa kolossaalsetes kogustes. Sagedasti aeti ka läbi järeletehtud kividega, millest parimad saadi Hispaaniast. Inglismaal valmistati ehteid mäekristallidest. 3.4.Jalanõud 17.sajand võttis omaks kõrge kontsa. Kuna meestemood nägi ette saapaid, jäi kõrge konts püsima ja neid hakkasid kandma nii naised kui ka mehed. Enese kontsade abil kõrgendamine sobib täielikult kokku barokivaimu, lopsaka riidemoe ja peenutsevate maneeridega. Kontsad tõstsid

Ajalugu

53

doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar  Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.

Rõiva ajalugu

53

doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar  Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.

Kirjandus

38

doc

NAISTEMOOD MAAILMASÕDADE VAHEL

................................12 3.2 SOENGUD 1920-1929....................................................................................................................................13 3.3 SOENGUD MAJANDUSKRIISI JÄREL 1930-1939.............................................................................................13 3.4 TEINE MAAILMASÕDA...................................................................................................................................14 4. KINGAD.............................................................................................................................................................16 4.1 ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA.....................................................................................................................16 4.2 ESIMENE MAAILMASÕDA..............................................................................................................................17 4.3 KINGAD 1920-1929.......

Moe ajalugu

14

rtf

Moeleksikon

Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (peeptoe shoes) ning stiletod * Värvilised korsetitaolised trikood ja ujumismütsid * Erksates värvides kindad * Tulipunased ja kärtsroosad huulepulgad ning laias valikus lauvärve * Suured kirjud prossid ja naiselikud baretid * Pisikesed käekotid * Teksapüksid Sõja-aastate tõttu oli kümnendi algul raske saada villaseid ja siidkangaid, ka kangavärvidest oli puudus ning see pani mehedki heledamat tooni riietesse. Mustritest valitsesid täpid, ruudud, triibud ja lilled.

Käsitöö

24

docx

Maailma mood 1960-ndatel

mõeldud teksadel oli kinnitus külje peal. Peagi aga võtsid ka naised kasutusele eestkinnitusega teksad. Pükste allääre laius varieerus kõvasti, olid moes nii kitsad kui ka laiad allääred. 1.4. Välisriided Välisriieteks oli värvitud kunstnahad, plastikust vihmakeebid ning värvilised jakid, milledel olid suured nööbid ja taskud ning puhvis käised või krae. 1.5. Jalanõud Jalanõudena kanti madalaid sandaale või platvorme. Kingad olid madalad ning kitsad, et rõhutada lapselikkust. Saapad ning kotid olid tihti nahast või vinüülist ning käsitsivalmistatud. Laialdaselt olid moes ka stiletod, mis ajapikku aina madalamaks jäid. (,,Moe ajalugu'' Nj Stevenson, 2011) 1.6. Soengud Juuksed olid terved, sirged ning loomulikud. Tuntuimaks soenguks oli Twiggy eeskujul lühike Bob lõikus. Päevasel ajal olid otsad üles- või allapoole koolutatud. Pidulike ürituste

Moe ajalugu

22

doc

19. saj naisterõivastus

varrukad lühikesed, sageli kroogitud, seelikuosa sirge ja drapeeritud, võis olla slepp: tänavakleitidel slepi pikkus kuni 6, pidulikel kleitidel kuni 14 küünart. Korsetti ei kantud, sageli loobuti ka särgi kandmisest. Ülerõivaid asendasid suured tihedamatest hästi langevatest kangastest sallid. Soengud ja peakatted. Levisid kreekapärased "sõlmega" soengud ja lühikesed juuksed. Peakatted väga erinevad, vahetati sageli. Jalatsid. Madala kontsaga kerged kingad, rihmikud ja sandaalid. Lisandid: käekott. 6 AMPIIRSTIILIS RÕIVASTUS Klassitsism (antiikstiili jäljendav stiil) muutus pärast revolutsiooni lüüasaamist Prantsusmaal ja impeeriumi moodustamist Napoleon I keisririigi võimsuse väljendajaks. Seetõttu nimetatakse kõrgklassitsismi Prantsusmaal ampiirstiiliks (empire ­ pr. k. impeerium, keisririik).

Ajalugu

Kommentaarid (0)