50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karmen P
Õppematerjali autor
Ortopeedidel on väga spetsiifilised postoperatiivsed soovitused füsioterapeutidele, millega peab patsiendi ravis arvestama. Luumurdude füsioteraapia Luumurdude paranemise periood Üldiselt sõltub luumurru paranemise aeg sellest, kus piirkonnas murd on. Kaks tähtsamat faasi luumurru paranemisel on: • Kalluse (lad.k callus- luumurru murrupindade vahele kasvav ja neid ühendav sidekude, millest vähehaaval areneb kõhr- ja luukude) teke: osaline luu paranemine, kui luuotstesse formeerub esmane kallus nii, et piikonnas on minimaalne liikuvus. Surve all olev luu on veel valulik ning röntgenpildil on veel nähtav murru joon. Kuni luu pole täielikult paranenud, ei tohi kanda kogu keharaskust vigastatud jäsemele ning vajalik võib olla ka väline tugi. • Stabiliseerumine: luu täielik paranemine, kus murru piirkonnas pole luu liikumine võimalik
moodustavad väikeseid kortsukesi, kui kehaosa asetub tagasi keskasendisse. Naha ,,üles tõstmise" efekt suurendab vaba ruumi naha ja nahaaluse koe vahel, paraneb lümfivedeliku pääs lümfidesse. Selle tulemusel suureneb nahaalune ruum ja paraneb lümfivedeliku ringvool, mis omakorda vähendab stimulatsiooni naha valuretseptoritele. Need füsioloogilised efektid võimaldavad kehal alustada iseeneslikku tervenemise protsessi, tagades kudede funktsioonide paranemiseks parema keskkonna Kinesioloogilise teipimise füsioloogilised toimed: · Valu vähendamine · Lihastöö toetamine · Lümfivoolu toetamine · Liigeste vale asetuse parandamine · Lihaspikkuse, lihasjõu ja lihastoonuse taastamine · Kehahoiaku kineetilise teadlikkuse parandamine 11 · Profülaktika eesmärgil Kinesioteip: · 100% puuvillast ja lateksivaba
Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või täielik rebenemine ning verevalumid liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse. Põhitunnuseks on valu, mis tugevneb liigutamisel ja liigesele toetumisel. Liigese piirkond tursub, valu tõttu on liigutused piiratud. Esmaabis RICE põhimõte. Hüppeliigese sidemete vigastus Enim levinud äge spordivigastus. Sageli vigastuvad hüppeliigese välimisel küljel olevad sidemed (valdavalt eesmine pindluu-kontsluuside). Järsk jalapöia
• kas valitud harjutused on sobivad ning sooritatakse õigesti; • kas esitatud eesmärk saavutatakse (mõju organismile arendav või säilitav); • kas lihastreening on üles ehitatud tasakaalustatult (lihaspaaride tasakaalustatud töö: agonistid ja antagonistid; süva- ja pindmised lihased; parem ja vasak kehapool; üla- ja alakeha); • kas kogu keha saab tasakaalustatult koormuse (harjutuste ja liikumiste sooritamisel võrdselt parema ja vasaku jala kasutamine). TUNNI ÜLESEHITUS Aeroobikatunni ülesandeks on arendada töövõimet ja kindlustada organismi harmooniline areng. Kehalisel treeningul on omad reeglid, mida tuleb järgida ka aeroobikatunni ülesehituses. Treeningtunni toime sõltub kasutatud koormuste spetsiifi kast, erineva toimega harjutuste vahekorrast, nende kogumahust ja intensiivsusest. Harjutuste valik erinevatesse tunniosadesse sõltub treeningu eesmärgist, osalejate vanusest ja treenituse tasemest.
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus. spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening. esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö. sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu tegevusega seotud elamused. Sportliku
sünkondroosid (nt.ristluu ja vaagnaluuvaheline ühendus), sünoviaalsed e. diartroosid (enamus liigestest) Komponendid: lihas – võimaldab liigese liikumise, sidemed, meniskid, kapsel, fibroosne/sünoviaalne liigesvedelik, kõhr– ei sisalda veresooni, toitumine difusiooni teel (pärast traumat vaja saada kiiresti liikuma, et kõhre ainevahetus taastuks), subkondraalne luu. Ligamendid: liigese stabiilsus, eraldi struktuurina, ühenduses liigesekapsliga. Osaline/täielik rebend. Lihased: liigutusfunktsioon, stabiliseeriv funktsioon Kõõlused ja limapaunad: tendo ehk kõõlus, bursa ehk limapaun (võimaldab libisemise nahaaluses koes) 1 Skeletisüsteemi uurimine: anamnees, valu, kontraktuur, turse või deformatsioon, väsimus, traumad Üldine, kliiniline, lokaalne uurimine Jäsemete mõõtmised: pikkus (kliiniliselt viga kuni l cm), ümbermõõt
Kose Gümnaasium Liisbet Estra 8. A klass Jooksukiirus ja selle arendamine Uurimustöö Juhendaja: Sander Prits Kosel 2016. a SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................................... 5 1.1. Kiirjooksu määratlus ............................................................................................. 5 1.2. Reaktsioonikiiruse arendamine ............................................................................. 7 1.3. Stardikiirenduse arendamine ................................................................................ 7 1.4. Maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamine .............................. 8 1.5. Kehalised võimed ja k
nimetatakse eesti keeles viisiks või tehnikaks, mitte stiiliks. Sõiduviis – tsükliliselt korduv liigutuste kombinatsioon murdmaasuusatamises, kus esineb nii tõukamine ja libisemine. Sõuduviise klassifitseeritakse kepitõuke mooduse (vahelduv ja paaristõuge), jalatõugete arvu (1-, 2-sammuline) ja jalatõuke mooduse (uisu-, klassikaline jalatõuge) järgi tsüklis. Sõiduviisi variant - sama sõiduviisi piires erinevalt ajastatud või sooritatud moodus, nt. kiire või aeglane, vasaku või parema jalaga pooluisusamm vm. Tõusuviis – sõiduviisile sarnanev liikumisviis järsu tõusu ületamiseks. Ei esine vabalibisemist. Suusataja põhiasend – suusataja lõdvestunud seisu asend, kus käe-ja jalaliigesed on kergelt kõverdatud, kere veidi ette kallutatud, selg kumer, lõug alla lasted, vaade 3-5m ette. Käed valmis tasakaaluliigutusteks või kepitõukeks. Piirasend - tehnika faasi algus või lõppasend. Suusad lappi – suusatallad lumel lapiti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid