Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kineetilise energia teoreem (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega võrdub keha kineetiline energia ?
 
Säutsu twitteris
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut
Jüri Kirs , Kalju Kenk
Kodutöö D-3
Kineetilise energia teoreem Tallinn 2009
Kodutöö D-3
Kineetilise energia teoreem
Leida mehaanikalise süsteemi mingi keha kiirus ja kiirendus, või mingi ploki nurkkiirus ja nurk- kiirendus vaadeldaval ajahetkel, kasutades kineetilise energia muutumise teoreemi. Mõningates variantides tuleb leida ainult mingi keha kiiruse. See, millise suuruse tuleb variandis leida, on täpsustatud iga variandi juures. Kõik süsteemid on alghetkel paigal. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Kõik rattad veerevad ilma libisemata. Kõik kehad on absoluutselt jäigad, niidid on venimatud ning kaalutud. Niidid plokkide suhtes kunagi ei libise. Kõik rattad ja plokid on ühtlased ümmargused kettad , kui variandis ei ole spetsiaalselt teisiti määratud. Kõik nöörid on alati pingul. Variantide järel on lahendatud ka näiteülesanne koos põhjalike seletustega. Näiteülesandeid kineetilise energia teoreemi kohta võib lugeda ka: 1) E. Topnik'u õpikus ,, Insenerimehaanika ülesannetest III. Dünaamika", Tallinn 2001, näited 36-42, lehekülgedel 75-95; 2) J. Kirs' i internetiõpikus ,,Insenerimehaanika III. Loenguid ja harjutusi dünaamikast", failis nr. 11, lehekülgedel 230-258.
Lehekülje häälestus: paber A4; veerised ­ ülal 22 mm, all 22 mm, vasakul 22 mm, paremal 15 mm. Autoriõigus Jüri Kirs ja Kalju Kenk 2010.
2 Variant 1.
Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, plokkidest 2 ja 3 massidega vastavalt m2 ja m3 ning kehast 4 massiga m4. Keha 1 libiseb karedal kaldpinnal kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga . Plokile 2 mõjub jõupaar momendiga M. Leida ketta 3 nurkkiirus ja nurkkiirendus hetkel kui keha 1 on liikunud üles mööda kaldpinda teepikkuse s võrra. Antud: m1 = m ; m2 = 4m ; m3 = 6m ; m4 = 5m ; r2 = 2r ; r3 = r ; = 30 0 µ = 0,3 ; M = 2mgr ; r = 0.2 m; s = 0,8 m.
M
2 1 s
3
4
3 Variant 2.
Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, plokist 2 massiga m2 ja kaksikplokikujulisest rattast 3 massiga m3 ja inertsiraadiusega i3 keskpunkti C suhtes. Keha 1 libiseb karedal kaldpinnal kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga , ratas 3 veereb kaldpinnal kaldenurgaga ja veerehõõrdeteguriga . Leida ketta 3 nurkkiirus ja nurkkiirendus hetkel kui keha 1 on liikunud üles mööda kaldpinda teepikkuse s võrra. 5 Antud: m1 = 2m ; m2 = 4m ; m3 = 12m ; r2 = r ; r3 = r ; R3 = 2r ; i3 = r ; =30°; = 45° 4 µ = 0,3 ; = 0.01r ; r = 0.2 m; s = 0,8 m.
2
1 s 3 C
4 Variant 3.
Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, plokkidest 2 ja 3 massidega vastavalt m2 ja m3 ning kehast 4 massiga m4. Keha 1 libiseb karedal kaldpinnal kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga . Plokile 2 mõjub jõupaar momendiga M. Leida ketta 3 nurkkiirus ja nurkkiirendus hetkel kui keha 1 on liikunud üles mööda kaldpinda teepikkuse s võrra. Antud: m1 = m ; m2 = m3 = 4m ; m4 = 5m ; r2 = r3 = r ; M = mgr ; = 30 0 ; r = 0,2 m; µ = 0,3 ; s = 0,6 m.
M 2
1 s
3
4
5 Variant 4.
Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 ; plokist 2 massiga m2 ; kaksikplokist 3 massiga m3 ja inertsiraadiusega i3 ; kettast 4 massiga m4 ; liugurist L koos selle külge keevitatud vardaga LC ja vardast LK, mis on liigenditega kinnitatud liuguri ja kaksikploki külge. Ketas 4 veereb horisontaalpinnal veeretakistusteguriga . Varda KL pikkus on l. Joonisel on kujutatud süsteem liikumise alghetkel. Leida keha 1 kiirus hetkel, mil ta on läbinud teepikkuse s = 2r . Antud: m1 = 10m ; m2 = 4m ; m3 = 8m ; m4 = 4m ; r2 = 1,5r ; r3 = 0,5 R 3 = r ; r4 = 1,5r ; i3 = 1,5r ; r l = KL = 3r ; = ; s = 2r ; r = 12 cm. 9
2
K
1 4 L O C 3 s
6 Variant 5.
Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , mis libiseb alla karedal kaldpinnal kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga ; kaksikplokist 2 massiga m2 ja inertsiraadiusega i 2 ning rattast 3 massiga m3 , mis veereb liikumatu hoidja 4 sisepinnal ja kaksikploki 2 välispiirdel. Rattale 3 mõjub jõupaar momendiga M. Süsteem on joonisel kujutatud algasendis ja varras , mis on liigendiliselt seotud kaksikploki tsentri ning ratta 3 keskpunktiga on selles asendis horisontaalne. Varda massi ei arvestata.. Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on laskunud s võrra. Antud: m1 = 24m ; m2 = 10m ; m3 = 2m ; r2 = r3 = 0,5 R2 = r ; i2 = 1.5r ; = 30 0 ; µ = 0.3 ; M =2mgr; s = 3,6 cm; r = 12 cm.
4 M
3 2
1 s
7 Variant 6.
Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , mis libiseb alla karedal kaldpinnal kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga ; ühtlasest silindrist 2 massiga m2 ning rattast 3 massiga m3 , mis veereb kaldpinnal kaldenurgaga . Need kehad on ühendatud süsteemiks nööridega, mis on mähitud silindrile ja lähevad üle plokkide, mille massi ei arvestata. Silindrile mõjub jõupaar momendiga M. Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on laskunud s võrra. Antud: m1 = 24m ; m2 = 10m ; m3 = 2m ; r2 = r ; r3 = 2r ; = 30 0 ; = 45 0 ; µ = 0.3 ; M = 2mgr ; s = 40 cm.
2
M
3 1 C s
Variant 7. 8 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , kaksikplokist 2 massiga m2 ja inertsiraadiusega i 2 ning rattast 3 massiga m3 , mis veereb üles kaldpinnal kaldenurgaga ja veerehõõrdeteguriga . Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on laskunud s võrra. Antud: m1 = 24m ; m2 = 10m ; m3 = m ; r2 = 0,5 R2 = r ; r3 = 2r ; i 2 = 1,4r ; = 0.01r ; = 45 0 ; s = 40 cm.
2
3 C 1
s
Variant 8.
9 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , mis libiseb alla karedal kaldpinnal kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga , plokist 2 massiga m2 ja rattast 3 massiga m3 , mis veereb üles kaldpinnal kaldenurgaga ja veerehõõrdeteguriga . Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on laskunud s võrra. Antud: m1 = 24m ; m2 = 10m ; m3 = 2m ; r2 = r3 = r ; = 30 0 ; = 45 0 ; µ = 0,3 ; = 0.01r ; s = 40 cm.
2
1 3 s C
Variant 9.
10 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , mis libiseb alla karedal kaldpinnal kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga , plokist 2 massiga m2 ning kaksikplokikujulisest rattast 3 massiga m3 ja inertsiraadiusega i3 keskpunkti C suhtes. Ratas 3 veereb horisontaalsel rööpal veerehõõrdeteguriga . Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on laskunud s võrra. Antud: m1 = 24m ; m2 = m ; m3 = 10m ; r2 = r3 = 0,5 R3 = r ; i3 = 1,2r ; = 30 0 ; µ = 0,3 ; = 0.02r ; s = 40 cm.
3 C
2
1 s
Variant 10.
11 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, plokkidest 2 ja 3 massidega vastavalt m2 ja m3 ning kehast 4 massiga m4. Keha 1 libiseb karedal kaldpinnal kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga . Plokile 2 mõjub jõupaar momendiga M. Leida ketta 3 nurkkiirus ja nurkkiirendus hetkel kui keha 1 on liikunud üles mööda kaldpinda teepikkuse s võrra. Antud: m1 = m ; m2 = m3 = 4m ; m4 = 5m ; r2 = r3 = r ; = 30 0 ; µ = 0,3 ; M = mgr ; s = 0,6 m; r = 0,2 m.
M 2
3 1 s
4
Variant 11.
12 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, plokist 2 massiga m2 ja kaksikplokikujulisest rattast 3 massiga m3 ja inertsiraadiusega i3 keskpunkti C suhtes. Keha 1 libiseb karedal kaldpinnal kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga , ratas 3 veereb kaldpinnal kaldenurgaga ja veeretakistusteguriga . Leida ratta 3 nurkkiirus ja nurkkiirendus hetkel kui keha 1 on liikunud üles mööda kaldpinda teepikkuse s võrra. 3 3 Antud: m1 = m ; m2 = 4m ; m3 = 6m ; r2 = r ; r3 = R3 = r ; i3 = r ; = 0.02r ; =30°; = 45° 4 2 µ = 0,3 ; s = 0,8 m; r = 0,2 m.
2
1 3 s C
Variant 12.
13 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , mis libiseb alla karedal kaldpinnal kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga , kaksikplokist 2 massiga m2 ja inertsiraadiusega i2 keskpunkti suhtes, plokist 3 massiga m3 ja kehast 4 massiga m4.. Kaksikplokile 2 mõjub jõupaar momendiga M = mgr. Leida ketta 3 keskpunkti C kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on laskunud s võrra. Antud: m1 = 24m ; m2 = m ; m3 = 10m ; m4 = 4m ; r2 = 0,5 R2 = r ; i2 = 1,5r ; = 30 0 ; µ = 0,3 ; M = mgr ; s = 40 cm.
M
2
1 s
3
C
4
Variant 13.
14 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , kaksikplokist 2 massiga m2 ja inertsiraadiusega i 2 , kaksikplokist 3 massiga m3 ja inertsiraadiusega i3 , ning rattast 4 massiga m4 , mis veereb kaldpinnal kaldenurgaga ja veerehõõrdeteguriga . Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on laskunud s võrra. Antud: m1 = 24m ; m2 = 3m ; m3 = 4m ; m4 = 4m ; = 45 0 ; = 0.1r ; r3 = 0,5 R3 = 0,5R2 = 0.5r4 = 0,7r2 = r ; i3 = 0,8i2 = 1,5r ; s = 40 cm.
3 2
C 1 4 s
Variant 14.
15 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , plokist 2 massiga m2 ning vankrist, millel on korpus 3 massiga m3 ja kaks ratast 4 kumbki massiga m4. Vankri rattad veerevad horisontaalsel rööpal veerehõõrdeteguriga . Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on laskunud s võrra. Antud: m1 = 24m , m2 = m4 = m , m3 = 10m , r4 = 0,5r2 = r , = 0.1r , s = 40 cm.
3 4 4 2
1
s
Variant 15.
16 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , kaksikplokist 2 massiga m2 ja inertsiraadiusega i 2 , kaksikplokist 3 massiga m3 ja inertsiraadiusega i3 ning rattast 4 massiga m4 , mis veereb kaldpinnal kaldenurgaga . Ratta 4 puhul arvestada ka veeretakistust , veeretakistustegur = 0,1r . Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on laskunud s võrra. Antud: m1 = 24m ; m2 = 3m ; m3 = 4m ; m4 = 4m ; r3 = 0,5 R3 = 0,5 R2 = 0,7 r2 = r ; r4 = 2r ; i3 = 0,8 i2 = 1,5r , = 45 0 , = 0,1r ; s = 40 cm.
3
4 2 C
1
s
Variant 16.
17 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , liikumatust silindrist 5 raadiusega r5 , ühtlasest vardast 6 ehk OB massiga m6 , ning ühtlastest ketastest: ketas 2 massiga m2 ja raadiusega r2 , ketas 3 massiga m3 ja raadiusega r3 ning ketas 4 massiga m4 ja raadiusega r4 . Süsteem on alghetkel paigal, kusjuures varras OB on algasendis horisontaalne. Varras OB on keevitatud pöörleva ketta 2 külge. Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on laskunud s võrra. Antud: m1 = 24m , m2 = 2m , m3 = 2m , m4 = 2m , m6 = 3m , r2 = r3 = r , r4 = r5 = 2r , s = 4 cm, r = 12 cm. v1 = ? , a1 = ?
2 A 6 O B 3 5 4
1
s
Variant 17.
18 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, kaksikplokist 2 massiga m2 ning ühtlasest kettast 3 massiga m3. Kaksikploki 2 inertsiraadius tsentrit läbiva telje suhtes on i2 , ketaste raadiused on: suuremal R2 ja väiksemal r2 . Trumli 3 raadius r3 = r . Kehad 2 ja 3 on omavahel ühendatud kaalutu ja venimatu rihma abil, rihm ketaste suhtes ei libise. Keha 1 asetseb kaldpinnal kaldenurgaga ning hõõrde- teguriga . Süsteem on algul paigal, selle paneb liikuma trumlile 3 rakendatud moment M, mis on antud. Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on liikunud s võrra. Antud: m1 = 5m ; m2 = 2m ; m3 = m ; R2 = 4r ; r2 = r ; i2 = r 6 ; r3 = r ; µ = 0,3 ; =30°, ning moment M avaldub kujul M = 2mgr , s = 0,4 m.
2
3
M
1
Variant 18.
19 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, seest tühjast silindrist 2 massiga m2, ühtlasest kettast 3 massiga m3, ühtlasest vardast 4 ehk OA massiga m4 ja liikumatust silindrist 5. Keha 1 asub kaldpinnal kaldenurgaga ja hakkab mööda kaldpinda alla libisema, alghetkel oli süsteem paigal. Ketta 3 paneb mööda silindrit 5 veerema pöörlev silinder 2, ketas ja silindrid üksteise suhtes ei libise. Varras 4 oli alghetkel horisontaalne. Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on liikunud s võrra. Antud: m1 = 6m ; m2 = 2m ; m3 = 2m ; m4 = 3m ; r2 = 52 cm; r3 =16 cm; r5 = 20 cm; l = OA = 36 cm; i2 = r2 0,8 ; µ = 0,2320508 ; = 60° , s =0,18 m.
2
O 4 4 A 5 3
1
Variant 19.
20 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , kaksikplokist 2 massiga m2 , ühtlasest kettast 3 massiga m3 , ja kehast 4 massiga m4 . Kaksikploki 2 väiksema ketta raadius on r2 , suurema ketta raadius R2 . Kaksikploki inertsiraadius tsentri suhtes on i 2 . Ketta 3 raadius on r3 . Keha 1 asub kaldpinnal kaldenurgaga ja ta hakkab liikuma mööda kaldpinda alla. Tema liikumisel arvestada ka libisemis-hõõret, hõõrdetegur on µ . Süsteem oli algul paigal. Nöörid ketaste suhtes ei libise. Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on liikunud s võrra. Antud: m1 = 4m ; m2 = 2m ; m3 = m ; m4 = 5m ; r2 = r ; r3 = r ; R2 = 3r ; i2 = 2r ; µ = 0,2 ; = 60° , s = 1 m.
2
1
C
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kineetilise energia teoreem #1 Kineetilise energia teoreem #2 Kineetilise energia teoreem #3 Kineetilise energia teoreem #4 Kineetilise energia teoreem #5 Kineetilise energia teoreem #6 Kineetilise energia teoreem #7 Kineetilise energia teoreem #8 Kineetilise energia teoreem #9 Kineetilise energia teoreem #10 Kineetilise energia teoreem #11 Kineetilise energia teoreem #12 Kineetilise energia teoreem #13 Kineetilise energia teoreem #14 Kineetilise energia teoreem #15 Kineetilise energia teoreem #16 Kineetilise energia teoreem #17 Kineetilise energia teoreem #18 Kineetilise energia teoreem #19 Kineetilise energia teoreem #20 Kineetilise energia teoreem #21 Kineetilise energia teoreem #22 Kineetilise energia teoreem #23 Kineetilise energia teoreem #24 Kineetilise energia teoreem #25 Kineetilise energia teoreem #26 Kineetilise energia teoreem #27 Kineetilise energia teoreem #28 Kineetilise energia teoreem #29 Kineetilise energia teoreem #30 Kineetilise energia teoreem #31 Kineetilise energia teoreem #32 Kineetilise energia teoreem #33 Kineetilise energia teoreem #34 Kineetilise energia teoreem #35 Kineetilise energia teoreem #36 Kineetilise energia teoreem #37 Kineetilise energia teoreem #38 Kineetilise energia teoreem #39 Kineetilise energia teoreem #40 Kineetilise energia teoreem #41 Kineetilise energia teoreem #42 Kineetilise energia teoreem #43 Kineetilise energia teoreem #44 Kineetilise energia teoreem #45 Kineetilise energia teoreem #46 Kineetilise energia teoreem #47 Kineetilise energia teoreem #48 Kineetilise energia teoreem #49 Kineetilise energia teoreem #50 Kineetilise energia teoreem #51 Kineetilise energia teoreem #52 Kineetilise energia teoreem #53 Kineetilise energia teoreem #54 Kineetilise energia teoreem #55 Kineetilise energia teoreem #56 Kineetilise energia teoreem #57 Kineetilise energia teoreem #58 Kineetilise energia teoreem #59 Kineetilise energia teoreem #60
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 60 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sailing Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

105
doc
Füüsika konspekt
14
doc
Dünaamika eksamiküsimuste vastused
52
doc
D’Alembert’i-printsiip
414
pdf
TTÜ üldfüüsika konspekt
34
doc
Füüsika eksam inseneri erialadele
31
doc
Füüsika eksam
4
pdf
Küsimused YFR0011 kordamiseks ja eksamiks
66
docx
Füüsika I konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun