Kindlustusvahendus
Kindlustusvahendus hõlmab
kindlustus või edasikindlustuslepingu sõlmimise ettevalmistamist,
sh riskianalüüsi koostamist;
kindlustus või edasikindlustuslepingu sõlmimist;
kindlustus või edasikindlustuslepingu täitmise korraldamist või
täitmist.
Kindlustusvahendajad
Kindlustusvahendaja on isik, kes tasu eest tegeleb
kindlustusvahendusega.
Erinevate kindlustustoodete vahel valimiseks on võimalik kasutada
kindlustusvahendajate kindlustusmaakleri ja kindlustusagendi
abi.
Kindlustusmaakler
Peab kindlasti tegutsema kindlustusvõtja huvides
Klient annab kindlustusmaaklerile teada omapoolsest
kindlustushuvist
Maakler kui sõltumatu nõustaja pakub välja enda meelest
kindlustusvõtja huvidele kõige paremini vastava kindlustuse
teates määratud tähtajaks võlguolevaid makseid tasunud. Kui Kindlustusvõtja tasub kõik võlguolevad maksed 30 päeva jooksul alates lepingu ülesütlemisest ning enne nimetatud kindlustusmaksete tasumist ei ole toimunud kindlustusjuhtumit, siis ei loeta käsolevat lepingut lõppenuks. 16. Kindlustuspoliis (olemus ja väljasrtamine) Kindlustuspoliis ondokument kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Poliis väljastatakse peale makse sooritamist ja kindlustusandjale laekumist. 17. Kindlustusvahendus Kindlustusvahendus jaguneb kindlustusmaaklerite ja kindlustusagendite tegevuseks. Kindlustusmaakler esindab kindlustusvõtja huvisid, agent aga kindlustusseltsi huvisid. Kindlustusmaakler ei ole kindlustusseltsi töötaja, see võib olla juriidiline või eraisik, ka FIE. Kindlustusagentideks võivad olla juriidilised või füüsilised isikud, kindlustusandja töötajad, ja sõltumatud agentid. 18. Edasi- ja kaaskindlustus
KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhti
Kindlustus "Nähtamatu toode" kindlustuslubadu Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus Kindlustushuvi risk on kindlustatav kui sellel on otsene seos kindlustusvõtja huvidega Juhuslikkus kindlustusjuhtumi toimumine peab olema juhuslik, ei tphi olla pettusi Kindlustuse liigid · kahjukindlustus · elukindlustus · edasikindlustus risk kindlustatakse mingi kolmanda isiku juures edasi, kui risk on väga suur · kindlustusvahendus kindlustusagen ja maakler, kes tegelevad kindlustuse vahendamisega Kindlustuse vormid o vabatahtlik o kohustuslik ilma selleta ei saa, nt autokindlustus o sundkindlustus - haigekassa Risk on kindlustatav Kindlustatav sündmus peab olema juhuslik Riski realiseerimise tõenäosus ja kahju ulatus peavad olema liigikaudselt kalkuleeritavad Kahju rahas mõõdetav Kindlustuse eesmärk: kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale kahju hüvitamine kindlustussumma
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna-Anette Grünberg LEPINGUTE LIIGID Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, Ph.D Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 2.1. Võõrandamislepingud...........................................................................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 2.1.3. Faktooringuleping............
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012
liisingettevõttelt. Koos viimase maksega läheb üle ka omandiõigus. Vara läheb kliendi bilanssi ja ta saab arvestada amortisatsiooni. See vähendab maksustatavat kasumit. Liisingfirma omandab rentniku huvides vara ja liisib siis selle rentnikule välja kas kapitalirendi või kasutusrendi kujul. Kapitalirent moodustab poole Eesti liisingettevõtete liisingportfellist). Liisitakse nii kinnisvara (hooned, korterid, maa) kui ka vallasvara. Rentimisega kaasneb vabatahtlik kindlustus renditavale objektile. Teatud ulatuses nõutakse rendilevõtjalt esialgset sissemakset. N : 30 % (sõltub objekti likviidsusest) renditava vara väärtusest, et vähendada rendileandja riski. 25 6. Faktooring tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused, laenud) Müüja müüb kauba ja esitab arve ostjale, mille alusel see kohustub tasuma teatud tähtpäevaks.
Vabariigi Valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata. 12. Pankade teenused · Krediiditehingud tehakse klientide rahaga aktiva passiva · Panga omatehingud pank teeb oma vahenditega tehinguid: investeerib, laenab välja. · Teenindus arveldused tehingud väärtpaberitega Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel. Säästja Pank Laenaja % % 13. Kindlustus Kindlustuse eesmärk: kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale kahju hüvitamine kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise teel seaduses ja kindlustuse lepingus ettenähtud korras. · ,,Nähtamatu toode" kindlustuslubadus. · Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus. · Kindlustushuvi risk on kindlustatav kui sellel on otsene seos kindlustusvõtja huvidega. · Juhuslikkus kindlustusjuhtumi toimumine peab olema juhuslik, ei tohi olla pettusi.
Kõik kommentaarid