Kilpnäärme referaat (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

pdf

Põhiainevahetuse ja endokriinsüsteemi farmakoloogia

• Mõjutavad KNSi kasvu ja arengut Kilpnäärme hormoonide sünteesi ja sekretsiooni põhietapid: • Joodi aktiivne transport rakkudesse Na+/Isümporteri poolt. • Joodi oksüdeerumine, monojoodtürosiini (MIT) ja dijoodtürosiini teke (DIT). • Türoksiini (T4 ) ja trijoodtüroniini (T3 ) teke joodtürosiinidest. • Türoidhormoonide sekretsioon verre, päevas sekreteeritakse 70-90 g T4 ja 15-30 g T3 . • T4 muutumine T3 kudedes. Hüpo- ja hüpertüreoidism: Vastavalt kilpnäärme hormoonide sekretsiooni langus või tõus. • Türeotoksikoos – hüpertüreoidismi tagajärjel tekkinud kliiniline pilt. K. Vahenõmm 2018 Hüpotüreoidism tabab naisi 5-7x sagedamini. Sagedus suureneb vananedes. 10% üle 50a naistel esineb vähemalt latentne hüpotüreoidism. Etioloogia: Kr. autoimmuunne hüpotüreoidism e. Hashimoto tõbi e. krooniline lümfotsütaarne türeoidiit – 50%

Bioloogia

16

docx

SISESEKRETSIOON

sees aine, mida kutsutakse teisaseks virgatsaineks e sekundaarne Messenger, mis käivitab selle raku jaoks spetsiifilise iseloomuliku protsessi. Näärme hüpofunktsioon ­ näärme alatalitlus, kus nääre produtseerib hormooni liiga vähe või ei produtseeri üldse. Näärme hüperfunktsioon ­ nääre produtseerib hormooni liiga palju, siis on sellele hormoonile iseloomulikud toimed ülemäära tugevalt väljendunud. Näiteks: kilpnäärme ületalitluse korral on ainevahetus märksa kiirem, tekib rohkem soojust (need inimesed on kõhnad, nende nahatemperatuur on tavalisest kõrgem ja südametegevus on normist palju kiirem). Hormooni toimet me näeme üle- ja alatalitluse korral. 1 2. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid ­ ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid ­ AKTH, türeotroopne

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

3

docx

Kordamisküsimused seedeelundkonna kohta

neerupealised, käbikeha.) 5. Milline endokriinnääre omab juhtivat rolli? Hüpofüüs ajuripats 6. Kus toodetakse somatotroopset hormooni? Eessagaras, hüpofüüsis 7. Mis on somatotroopse hormooni eestikeelne nimetus? Kasvuhormoon 8. Mis on adrenokortikotroopse hormooni ülesanne? Mõjutab naiste folliikulite kasvu ja arengut, meestel spermatogeneesi. Stimuleerib neerupealse koore tegevust. 9. Missugune hormoon hüpofüüsist mõjutab kilpnäärme talitlust? Türeotroopne hormoon 10.Hüpofüüs toodab kolme liiki sugunäärmete tööd mõjutavaid hormoone. Mida nad täpsemalt teevad? Reguleerivad naistel folliikulite kasvu ja arengut, menstruaaltsüklit ja rinnanäärmete arengut. Meestel spermatogeneesi. 11.Millist hormooni toodetakse hüpofüüsi kesksagaras ja mida see teeb? Intermediini, reguleerib naha pigmentatsiooni 12.Milliseid hormoone toodab hüpofüüsi tagasagar?

Inimese anatoomia

18

rtf

Sisesekretsioon

väljutamisele. Piima peiteperiood nibu puudutusel on ~3 sekundit. Piimajuhade silelihased tõmbuvad kokku. 3) soodustab ematunde teket 4) soodustab paarisuhete teket 5) meestel soodustab see teatud hulgal seemnvedeliku väljutust 6) naistel soodustab suguühte ajal seemnevedeliku minemist munajuhadesse. Kilpnääre · paikneb kaela piirkonnas. Eristatakse kahte sagarat, aga mõnikord ka kolme. Nimetuse on saanud sellest, et meenutab kilpi. Kilpnäärme hormoonide väljutust kontrollitakse hüpotalamuse ja hüpofüüsi eessagara kaudu. · kui kilpnäärme hormoonide tase langeb, stimuleeritakse hüpotalamuses türeoliberiini produktsiooni ja see omakorda stimuleerib hüpofüüsi eessagarast türeotroopse hormooni väljutust. · kui kilpnäärme hormoonide tase veres tõuseb, siis väheneb türeotroopse hormooni produktsioon ja vastupidi. Kilpnäärmel on väga hea verevarustus!

Anatoomia ja füsioloogia

17

pdf

Hormoonid

Hormoonid Hormoondi on bioaktiivsed endogeensed ained, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajaliku muutuse tekitamiseks märklaudraku tasandil ja mille sidmiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Hormooni loomus · Ülikõrge aktiivsus, lühike eluiga (kilpnäärme hormoonid mõned sekundid, osad mõned minutid, tunnid (nt. steroidsed hormoonid), kilpnäärme hormoonidel nädal), väga spetsiifiline toime · Vaid hormooni vaba vorm on bioaktiivne · Sünteesi kontrollib negatiivne tagasisidestus (hormooni taseme tõus veres mõjutab KNS ja süntees pärssub) · Erinev toimespetsiifilisus (kilpnäärme hormoonid toimivad kõikidele rakkudele, FSH vaid sugunäärmetele) · Hormoonregulatsioon on vahendatud, st toimub ensüümide aktiivsuse ja/või sünteesi mõjutamise teel

Biokeemia

30

docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

südametegevus muutub. Enam on südame arütmia välja arenenud lastel. Eriti vanuses 7-9 ja 16-18. · Tahhükardia ­ Südame tegevuse kiirenemine ehk südame pekslemine. Füsioloogiline tahhükardia esineb emotsionaalse pinge ja füüsilise koormuse korral ning temperatuuri tõusu korral (palaviku korral väga iseloomulik). Patoloogiline tahhükardia võib olla südame vereringe puudlikkuse näitajaks. Tahhükardia võib olla ka põhjustatud kilpnäärme ületalitlusest (liialt palju toodetakse kilpnäärme hormoone) · Bradükardia ­ löögisageduse alanemine alla normi (alla 60 minutis) Lühiajaline bradükardia tekib jahenemisel. (külma kätte minnes nt.) Sportlastel on ka puhkeolukorras bradükardia ja see on füsioloogiline. Kui aga bradükardia tekib äkitselt , siis on südame erutuse tekke häire juhtesüsteemis. See on inimesele väga häiriv, sest süda on täiesti rütmist väljas.

Anatoomia ja füsioloogia

8

pdf

SISESEKRETSIOON-ainevahet us

● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-​tasakaalu mõjutab eelkõige ​aldosteroon,​ mille eritumist reguleerib ​angiotensiin II 4)​ ​Happe-leelistasakaalu mõjutavad: ● ATSIDOOS - liigne happeliste ainete kogunemine organismis ● ALKALOOS - aluseliste ainete kogunemine organismis 5) Kaltsiumitasakaalu reguleerivad: ● kõrvalkilpnäärme ​parathormoon ● kilpnäärme ​kaltsitoniin ● toidust saadav ​D-vit​, mida tekib nahas UV-kiirguse toimel - vaegus -> rahhiit! ● rauatasakaal ​võib olla ebastabiilne kasvueas lastel ja naistel mensese või raseduse ajal 6)​ ​Energiatasakaalu reguleerib: ● isu ● süsivesikuid esindab veres veresuhkur GLÜKOOS - hulka reguleerivad ​insuliin, glükagoon, glükokortikoidid, katehhoolamiinid​ ja autonoomne NS

Anatoomia ja füsioloogia

11

docx

Sisesekretsioon

FSH mõjutab folliiklis östrogeenide teket. Meestel: LH- testosterooni teke. FSH-spermatogenees.  2. Kortikoleberiin (CHR)- stimuleerib eesaagaras AKTH ehk adrenokortikotroospse hormooni teket. AKTH mõjutab neerupealise koores kortisooli teket stimuleerivalt. 3. Türeotropiinriliising hormoon ehk türeoliberiin (TRH)- stimuleerib andeofüüsis türeostimuleeriva ehk türeotroopse hormooni teket (TSH)- see hormoon omakorda stimuleerib kilpnäärme hormoonide produktsiooni- T3 ja T4 hormoone. FSH, LH, TSH, ACTH- glandotroopsed hormoonid , mõjutavad mingi konreetse sisesekretoorse näärme tööd. 4. GHRH- stomatoliberiin ehk kasvuhormooni riliising hormoon. Stimuleerib hüpofüüsi eessagara kasvuhormooni produktsiooni, ei mõjuta endokriinset nääret, vaid kasvu. 5. Prolaktiin- tekib eessagaras, tavaliselt on tema produtksioon pärsitud. Teket kontrollib dopamiin- pidurdab prolaktiini teket

Anatoomia ja füsioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)