Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kilimanjaro (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kilimanjaro #1 Kilimanjaro #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gdjgdg gdjdg Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
doc

Põhikooli geograafia eksamimaterjal

koonusekujuline tekib suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast laavavoolud on lühikesed ja harvad, laava tardub kiiresti magma tardub sageli juba lõõris, tekivad laavakorgid plahvatuslikud pursked, õhku paiskuvad gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuhk, laavatilgad esinevad mandritel, laamade vahevöösse vajumise piirkondades nt Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemere piirkond, Kilimanjaro, Etna, Vesuuv Kilpvulkaan on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Aktiivsed vulkaanid on pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Nt. Saint Helens Kustunud vulkaanid on inimajaloo vältel mitte pursanud. Suikuvad vulkaanid on ajutise purskerahu seisundis olevad.

Geograafia
thumbnail
20
odt

Looduskatastroofid

slakikoonuseid. 10 Foto 8, Korjaki Sopka, Kamtsatka (https://en.wikipedia.org/wiki/Koryaksky#/media/File:Petropavlovsk_Kamcatskij_Volcan_K oriacky_in_background.jpg) Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esineb vulkanism, kuid kõige levinumad on nad mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Divergentses vööndis ehk laamade lahknemispiirkonnas esinevad kihtvulkaanid harva, näiteks Kilimanjaro, mis asub Aafrikas Tansaanias. Ookeanide keskahelikel kihtvulkaanid praktiliselt puuduvad, kui välja jätta Island. Foto 9, Kilimanjaro, Tansaania (https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/60/Mount_Kilimanjaro_Dec_2009_edit 1.jpg) Slakikoonus Slakikoonus on vulkaanilise tekkega koonusekujuline küngas või mägi, mis koosneb peamiselt slakist või pürokrastilisest materjalist. Püroklastiline materjal, millest slakikoonused on moodustunud, on enamasti basaltse või

Geograafia
thumbnail
10
doc

Must aafrika

Thabana-Ntleinjana mägi (3482 metrit). Kirdes paikneb Etioopia mägismaa, mis kannab sama nime, mis riikki, kus ta asetseb. Keskmine kõrgus merepinnast on seal samuti 2000 kuni 3000 meetrit ja kõrgeim mägi - Ras Dashen on 4623 meetrit kõrge. Idas on vulkaanide ahelik, mis kulgeb piki riftivööndi (sügavate maakoore murrangute süsteemi). Seal paiknevad ka aafrika kaks kõrgemat mäge: 1. Kilimanjaro (5895 meetrit) seisab üksi keset tasandikku, olles päritolult kihtvulkaan, ta nõlvad on tipuni lauged. Ta asub Tansaania Territooriumil ja tema kõrval on veel mitu silmapaistvat vulkaani: Meru (4567 meetrit) ja Ngorongoro (kraateri diameeter on koguni 22 km, ja vulkaan ise kattab 250 km2. 2. Kenya (ka: Keenia mägi) on samuti vulkaan, Kenya kõrgeim mägi. Kõrgus 5199 meetrit.

Geograafia
thumbnail
5
docx

Maa kui süsteem

Konvergentne e kokkupõrkepiir s.o. kahe laama põrkepiir, mis jaotub: 1. 2 ookeanilist 2. Ookeaniline (läheb alati alla) ja mandriline - > tekib süvik ja vulkaaniline mägi. (Lõuna- Ameerika ja Nazca) 3. 2 mandrilist laamat ( Euraasia ja Araabia). Tarnsformne e kahe laama nihke piir. Kui kaks ookeanilist eemalduvad tekib õhuke ookeaniline maakoor (rift), riftiorud, pangasmäestikud ja vulkaanilise saared (nt Island, Assoorid). Ida-Aafrika murrangute vöönd- seal on Kilimanjaro. O ja O põrkumine Tihedam laam sukeldub, tekib süvik, nt Mariaani süvik: Vaikse ookeani ja Filipiini laamad ( 11022m). Kaarsaarestik (nt Jaapan, Mariaani saared, Filipiinid). Seal piirkonnas esineb maavärinaid, alla läinud laamas tekkinud pinged tekitavad maavärinaid.. *Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. O ja M põrkumine. (subduktsioon) Nazca ja Lõuna-ameerika O sukeldub, tekivad süvikud, kurdmäestikud (nt Andid) purskavad vulkaanid ja esineb tugevaid maavärinaid. M ja M põrkumine

Geograafia
thumbnail
5
docx

Maa siseehitus - Litosfäär

välja. Vulkaanide tekkepõhjused ja levikud. Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhumõjul seda pidi ülespoole kerkima.Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustes tekkinud magma purskub pinnale. Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel, kui magma on tekkinud, hakkab see liikuma ülespoole. Vulkaanid tekivad, siis kui magma jõuab maapinnale. Vulkaanid levivad laamade piirialadel. *Laamade äärealadel nt : Hekla, Etna *Mandrite sisealadel nt : Kilimanjaro *Kuuma täpi kohal ookeanides nt : Mauna Loa Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi Kilpvulkaan ­ Lameda kujuga, mis meenutab kilpi.Tekib- kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase temoga kaugele , sisi tekib lame kilbitaoline mägi. Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See on vedelam ja voolab rahulikumalt- väiksema viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Kilpvulkaanid on mahult suuremad ülejäänud vulkaanidest

Geograafia
thumbnail
29
doc

Geograafia materialid

o koonusekujuline o tekib suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast o laavavoolud on lühikesed ja harvad, laava tardub kiiresti o magma tardub sageli juba lõõris, tekivad laavakorgid o plahvatuslikud pursked, õhku paiskuvad gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuhk, laavatilgad o esinevad mandritel, laamade vahevöösse vajumise piirkondades o nt Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemere piirkond, Kilimanjaro, Etna, Vesuuv · Kilpvulkaan o on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. o tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. · Aktiivsed vulkaanid on pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Nt. Saint Helens · Kustunud vulkaanid on inimajaloo vältel mitte pursanud. · Suikuvad vulkaanid on ajutise purskerahu seisundis olevad.

Geograafia
thumbnail
28
docx

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb

Geograafia
thumbnail
17
docx

Kordamine geograafia kontrolltööks

Enamik ajaloolise aja suuri ja kuulsaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja väljapursatud muust materjalist, mis on ladestunud kihtideks. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esineb vulkanism, kuid kõige levinumad on nad mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Laamade lahknemispiirkonnas esinevad kihtvulkaanid harva, näiteks Kilimanjaro. Ookeanide keskahelikel kihtvulkaanid praktiliselt puuduvad, kui välja jätta Island (Hekla ja Askja), mis lisaks asetsemisele keset ookeani keskahelikku asub ka kuuma täpi kohal. Kuuma täpi kohal võivad olla nii kiht- kui ka kilpvulkaanid. Kuumad täpid ­ Piirkonnad, kus kuum tahke kivimaine tõuseb vahevöö sügavusest. Jõudes vahevöö ülemisse ossa madalama rõhu piirkonda, hakkavad kivimid sulama. Kuumades täppides esineb basaltne vulkanism

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun