Kiletiivalised (0)

Sarnased õppematerjalid

10

pptx

Kiletiivalised

iivalised Ki let Fred Kasela Märjamaa Gümnaasium VIII-c klass 2009  Üldtunnused Nime saanud kahe kileja tiivapaari järgi Tagakeha tipus muneti Muneti on ühendatud mürginäärmega ­ mürgiastel Ees ja tagatiivad on omavahel ühendatud Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki  Veel infot Suurim kiletiivaline on 6cm pikk Jaava saarel elav odaherilane Väikseim on munakireslane pikkusega 0,21mm Kiletiivaliste suised on haukamis või libamistüüpi Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni Jalad on enamasti lihtsad jooksujalad  Erinevaid Liike Puiduvaablane Võrgendivaablane Lehetäivamplane Click to edit Master text styles Käguvamplane Second level Munakireslased Third level Fourth level Aedniksipelgas

Bioloogia

17

pptx

Putukad

Putukad  Lülijalgsed Ämblikulaadsed Skorpionilised Putukad Mardikalised Liblikalised Kahetiivalised Kiletiivalised Sihiktiivalised Lepatriinu Lepatriinu Lepatriinud on eredavärvilised, tavaliselt punase ­ mustakirjud. See värvus on neile kaitsevärvuseks. Omavad kaks paari tiibu ­ lennutiivad ja kattetiivad. Parm Sugukond parmlased kuuluvad putukate klassi kahetiivaliste seltsi. Parmud on levinud kogu maailmas ja neid tuntakse verdimevate putukatena.  Emane ja isane parm Kõik isased parmud toituvad

Geograafia-bioloogia

387

pptx

Kunsti eksami esitlus

Impressionism  ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eine murul,1863, 214\270, õli lõuendil  Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Olympia, 1863, 130\190 Õli lõuendil ÉDOUARD MANET  ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Baar Folies- Bergere` is 1882 97/130 Õli lõuendil  CLAUDE MONET Cl

Kunst

37

pptx

MADALSOO

MADALSOO . Madalsoo üldiseloomustus Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed Kujunevad veekogude kinnikavamisel või mineraalmaade soostumisel Madalsoo jaguneb 4 rühma toitmiselt 1). õõtsiksood 2). luhasood 3). allikasood 4). nõosood. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole Suhteliselt liigirakas ala PILDID MADALSOOST Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth

Bioloogia

68

pptx

Hinduistlik arhitektuur

INDIA KUNST Usulahkude jagunemise kaart I. Usulahkude jagunemise kaart II. Hinduistlik arhitektuur  Hinduismi tekkimine ja põhisuunad: Hinduism on rahvuslik ehk etniline religioon, sest see on lahutamatult seotud India ajaloo, kultuuri ja elulaadiga. Hinduismil puudub rajaja. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud veeda-usund (1500-800a. eKr.) ja brahmanism (800eKr.-400pKr.), võib teda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Hinduismi sünd langeb brahmanismi reformimise ajajärku, selle tekkeajaks loetakse 7.- 9. saj.  Hinduism on pooldajate arvu järgi kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hindusid on üle 600 milj. Click to edit Master text styles Click to edit Master text

Kunstiajalugu

16

pptx

Eesti Loomastiku esitlus

Fift Selgrootud Paljud selgrootud on seotud Läänemere ja veelgi enamad rohkete siseveekogudega, kus elavad viburloomad, ripsloomad, käsnad, karikloomad, ripsussid, hulkharjasloomad, keraskärssussid ja kärssussid, ripskõhtsed, kaanid, karbid ning sammalloomad. Maismaaselgrootutest on pinnases arvukad ümarussid, väheharjasussid ja lestalised, kõigis maismaaelupaikades domineerivad putukad, kellest arvukaimad on kahetiivalised, kiletiivalised, mardikalised, liblikalised ja nokalised. Mõnede LääneEuroopast kadunud koosluste (niidud, rabad ja looduslikud metsad) senise hea esindatuse tõttu leidub Eestis veel küllaltki palju putukaliike, kes on kantud Euroopa elusloodust kaitsva Berni konventsiooni eriti ohustatud liikide nimekirja. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level

Geograafia

26

pptx

Ettekanne Egiptusest

Egiptus Paide gümnaasium Käty Kuusemets 10 H Egiptus kaardil Egiptus asub Aafrika kirdeosas, Vahemere ning Punase mere vahel. Tema naabriteks on Liibüa(läänes), Iisrael(idas) ja Sudaan(lõunas). Halduslikulikult jaguneb Egiptus 26. kuberkonnaks. Üle 90% maast moodustab kõrb ning suurem osa 77 miljonist elanikust elab Niiluse orus ja Niiluse deltas, ülejäänud aga viljatu sisemaa oaasides. Egiptuse kaart Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Egiptuse loodus Egiptusest 90% moodustab kõrb, mis pole aga lihtsalt tühi maa. Mitmed taimed ja loomad on kõrbekliimaga kohastunud ning taluvad kõrget temperatuuri ja pikki põuaperioode. Hoolimata rikkalikest veevarudest ja

Ajalugu

151

pptx

Rohtsed haljastustaimed

Rohtsed haljastustaimed Kevad eksam 2014 KÕRRELISED  Harilik kalmus - calamus Niiskesse kasvukohta Click to edit Master text styles150 cm Second level Third level Fourth level Fifth level  Luht-kastevars ­ deschampsia cespitosa Click to edit Master text stylesNiiskesse Second level Keskmine 40-100 cm Third level Fourth level Fifth level  Ainuroog ­ hakonechloa macra Parasniiske kasvukoht Keskmine kuni 30cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level  Harilik luga ­ juncus effusus Vette või niiskesse kohta Click to edit Master text stylesKeskmine kuni 30cm Second level Third level

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)