Kilekotid ja keskkond (0)

Keskkool - Loodus - Eesti keskkonnakaitse korraldus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks kilekottide kasutamine on probleem?

Lõik failist

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
Kristel Rääk
XI AH
KILEKOTID JA KESKKOND
Referaat
Juhendaja : Signe Traumann
Pärnu 2015

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Kilekottide kahjulikkus 4
1.1. Mõju loomadele 4
1.2. Kilekottide kasutamine Eestis 5
2. Kilekottide taaskasutus 6
2.1. Ümbertöötlemise probleemid 6
2.2. Biolagunevad kilekotid 6
Kokkuvõte 8
Kasutatud allikad 9
Lisa 11

Sissejuhatus

Valisin teemaks Kilekotid ja keskkond. Kuna teadlikult püüan võimalikult vähe kasutada kilekotte ja toidupoes käies kasutan alati paberkotte, siis puudutas teema mind isiklikult. Tänapäeval on kilekottide meeletu kasutamine toonud kaasa väga palju erinevaid probleeme, mille mõningaid teemasid käsitlengi oma referaadis. Loodetavasti seda lugedes tekib ka teistel kaaskodanikel olla rohkem keskkonna sõbralikum .
Kilekotte tehakse naftatootmise kõrval produktina rafineerimise jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia , mis kulub tootmisprotsessi käigus. Kilekottide valmistamiseks on vaja naftat kuumutada ligi 400°C juures, et eraldada erinevad komponendid. ( Pesti 2013)
Plastikkotid on enamasti valmistatud kas madala või kõrge tihedusega polüetüleenist. Polüetüleen on maailma enim kasutatud plastik . Juba 2001. a kulus Lääne-Euroopas sellist plastikut 35kg ühe inimese kohta. (Pesti 2013)
Me kõik kasutame kilekotte. Eurooplased tarbivad igal aastal ligi 100 miljardit kilekotti ja neist 8 miljardit saavad prügiks. Kilekotid on kerged, tugevad ja vastupidavad seepärast me neid kasutamegi. Aga see on ka põhjus, miks need võivad säilida looduses sadu aastaid ja koguneda näiteks merre ning kahjustada mereloomi. (Keskkond Eurooplastele 2014)

1. Kilekottide kahjulikkus

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

TheZajets Õppematerjali autor

Kilekotte tehakse naftatootmise kõrval produktina rafineerimise jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus. Kilekottide valmistamiseks on vaja naftat kuumutada ligi 400°C juures, et eraldada erinevad komponendid.

kott kilekotid biolagunev bioneer biolagunevad elanik plastik

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Kilekottide maksustamine Eestis

SISSEJUHATUS Kilekott tundub alguses olevat väga hea ja mugav asi. Aitab ostude poest koju tuua ja hoiab asju määrdumast. Aga kõik see heasoovlikus lõpeb sellel hetkel, millal see satub loodusesse. Kilekott laguneb looduses rohkem kui tuhat aastat, muutudes aastate jooksul väiksemateks helvesteks. Loomad ja linnud neelavad neid nagu toitu. Plastjäätmed on süüdi millionite kalade, lindude ja mereloomade surmas igal aastal. Kilekotid on olnud põhjuseks ka tuhandete inimeste surmas. Kilekotide lagunemisel eralduvad kemikaalid on kahjulikud kõigile nii inimestele kui ka samuti loomadele ning lindudele. Kui rääkida maksustamist, siis paljud rigid juba otsustasid seda teha. Teema aktuaalsus seisneb selles, et on vaja vähendada kilekottide kasutamist nii palju kui võimalik ja takistada plastjäätmete sattumist loodusesse, kus nad on suureks ohuks elavloodusele.

Majandus

doc

Jäätmeprobleemid

................................................................................ 5.1.1 Mis saab paberkotist?......................................................................................15 5.2 Plastikkotid..............................................................................................................16 5.2.1 Mis saab kilekotist?..........................................................................................16 5.2.2 Biolagunevad kilekotid.....................................................................................17 5.2.3 Paber versus plastikkotid: numbrid ja faktid................................................17 5.3 Kokkuvõte poekottidest...........................................................................................18 6. Vanad ravimid ......................................................................................................................20 7

Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid

odt

Katastroofid, kliimamuutused

Kilekotist saab sangadega saatan 23.01.2008 00:01 Nils Niitra, Tartu Postimees Sellal kui nii hiinlased kui ka londonlased piiravad või lausa keelavad kilekottide kasutamist, ei ole kilekotiepideemia ohjeldamist Eestis tõsiselt arutanud isegi mitte keskkonnaaktivistid. Ainuüksi Tartu Tarbijate Kooperatiiv müüs läinud aastal oma klientidele üle 1,2 miljoni plastkilekoti. Kui lisada sellele kõigi teiste siin tegutsevate kaubanduskettide omad ja tasuta jagatavad õhukesed kilekotid, tarbivad tartumaalased igal aastal kümneid miljoneid kilekotte. Ehkki Tartu Tarbijate Kooperatiivi juhatuse esimehe Tarmo Pungeri kinnitusel on kasvanud nende kundede osa, kes eelistavad osta kassast kaasa paberkoti, laiutab turul kile. Kilekott, mis oli veel 1980. aastatel vaat et luksuskaup, kujutab endast praegu keskkonnasaasta. Vaid väike osa kaupluste klientidest kasutab üht ja sama kilekotti poeskäikudel korduvalt.

Geograafia

docx

Biojäätmete käitlemine Eestis

. . . . . . . . 3 1.1 Biolagunevad jäätmed, nende liigid ja käitlusmeetodid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Biolagunevate jäätmete käitlemise eesmärgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. Biolagunevate jäätmete kogumine Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2.1 Biojäätmete liigiti kogumise korraldamine kodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 2.2 Biolagunevad kilekotid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 3. Biolagunevate jäätmete vedamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3.1 Biolagunevate jäätmete äraveoga tegelevad firmad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 4. Biokäitlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Keskkonnaõpetus

pdf

Keskkonnaprobleemid, säästev areng, pakendid

10.2014 12 2 13.10.2014 Keskkonnaõiguse allikaid Inimese tervis versus keskkond 1. Keskkonnamõju hindamise ja Esmashaigestumuse põhjuste seas domineerivad keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KHJS) välistegurid, eeskätt haigusttekitavad https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013 mikroorganismid, mis põhjustavad rohkem kui poole kõigist haigusjuhtudest. 2

Keskkond

153

pdf

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020

August 2020 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring Uuringu tellija: Keskkonnaministeerium Sisukord Uuringu taust................................................................................................................... 4 Uuringu metoodika .......................................................................................................... 5 Valimi profiil .................................................................................................................... 9 Uuringu põhijäreldused ................................................................................................. 11 Kokkuvõte ..................................................................................................................... 12 Tulemused .................................................................................................................... 21 1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile ..

Kategoriseerimata

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

Nad on autotroofid ehk isevarustajad o Tarbijad e konsumendid, surmavad oma saagi, vöövad taimi ja teisi loomi o Lagundajad e destruendid, kasutavad surnuid organisme või selle osi, bakterid, seened ja paljud mulla või veekogude põhjasetete loomad. Kui lagunudumine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaaniliste ainete ülejääk ja kumuleeriminie. Sood muutuvad hapnikuvaeseks, happeline keskkond Okaspuumets, poollagunenud orgaaniliste ainete kõdu Eutrofeerumine, veekogude mudastumine, kinnikasvamine. Troofiliste tasemete puhul - energia ülekanne iseloomustab produktsiooni energia ja toiduenergia suhe, mida nimetatakse troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. Koosluse produktsioon - biomassi juurdekasv ajaühikus Toiduahel - energia ja aine liikumine tootjate kaudu lagundajateni, seos teiste organismide ja taimede vahel

Keskkonnakaitse ja säästev areng

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

akvatoorium) Maal. Milliseid spetsiifilisi küsimusi uurib biogeograafia? 1) biogeograafiline rajoneerimine Maa territooriumi v. akvatooriumi liigestamine elustiku oluliste erinevuste alusel; 2) küsimus biogeotsönooside geograafilise jaotumise seaduspärasustest. Endla Reintam, 2008/2009 5 Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi) eluta keskkond. Biogeotsönoos on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid (V. Sukatsov, 1944). Iga biogeotsönoos on ökosüsteem, kuid kõik ökosüsteemid ei ole biogeotsönoosid. Ökosüsteem 1. (A. Tansley) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

Rohkem sarnaseid