Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 
Kiirlaenuturg – analüüs ja 
ettepanekud 
Veebruar 2014 
 
 
 
 
 
 
 
Käesoleva analüüsi on  koostanud  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea 
Palm , Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt ( Thomas  
Auväärt, Janika  Aigro,  Kadri  Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt 
(Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt ( Andre  Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi 
Koora). 
Sisukord 
1. 
LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 
1.1. 
Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 
1.2. 
Turu maht ................................................................................................................................ 2 
1.3. 
Intressid  ja krediidikulukus ...................................................................................................... 4 
1.4. 
Turu koosseis, äritegevuse tasuvus ......................................................................................... 5 
2. 
LAENUNÕUDLUS .............................................................................................................................. 8 
2.1. 
Kiirlaenuvõtjate üldarv ............................................................................................................ 8 
2.2. 
Makseraskustes laenuvõtjad ................................................................................................... 8 
2.3. 
Inkassofirmade poolt sissenõutavad kiirlaenuvõlad ............................................................. 10 
2.4. 
Kiirlaenudega seotud täitemenetlused ................................................................................. 12 
2.5. 
Kiirlaenu -võlglastest võlanõustajate pilguga ......................................................................... 14 
3. 
ÕIGUSLIK ANALÜÜS ....................................................................................................................... 17 
3.1. 
Kehtiva õigusraamistiku kujunemine ja selle  tõhusus  .......................................................... 17 
3.2. 
Kiirlaenudega seotud  kohtupraktika  ..................................................................................... 27 
3.3. 
Kehtiv järelevalvekorraldus tarbijakrediidi turul ................................................................... 30 
4. 
TEISED RIIGID ................................................................................................................................. 34 
4.1. 
EL-s läbiviidud uuring intressipiirangu mõjust ...................................................................... 38 
4.2. 
Läti ......................................................................................................................................... 39 
4.3. 
Soome .................................................................................................................................... 41 
5. 
ETTEPANEKUD ............................................................................................................................... 50 
5.1. 
Võlgniku kaitse ...................................................................................................................... 51 
5.2. 
Turukorralduslikud meetmed ................................................................................................ 54 
5.3. 
Meetmed võlgadega toimetuleku toetamiseks .................................................................... 57 
 
 
 
 

 
1.  LAENUPAKKUMINE 
1.1.  Analüüsi objekt 
 „Kiirlaenuturg“  on  käibeväljend,  mida  võib  mõista  väga  mitmeti.  Käesolevas   analüüsis  
mõistetakse  selle  all  lühiajalist  (keskmiselt  3  kuud)  tarbijakrediiti  kas  tarbimislaenu  või 
järelmaksu vormis. Reeglina arvatakse, et  kiirlaen  on ilma tagatiseta laenukohustus, kuid 
tegelikkuses  eksisteerib  ka  väikesesummalisi  (alla  1000  EUR)  ja  lühiajalisi  (kuni  1  a) 
laene , mida tagatakse  eraisiku käenduste või  hüpoteekidega  ning mille väljastamine jääb 
sageli samuti 24h piiresse laenutaotluse esitamisest arvates.  
Seega  võib  ka  teatud  osa  finantsjärelevalvele  alluvate   krediidiasutuste   poolt 
väljastatavatest  tarbimislaenudest  lugeda  kiirlaenudeks  ning  kommertspankadest  on 
iseäranis  BigBank  tuntud selles segmendis tegutsejana1. Kuigi  kommertspankade  kohta on 
agregeeritud   info  olemas  (eraisikutele  väljastatud  tarbimislaenude   jääk   ning 
krediidikulukuse määr), ei ole Finantsinspektsioonil lubatud väljastada andmeid üksikute 
pankade kaupa, seega pole täpselt teada, millised on erinevused kommertspankade  vahel 
tarbimislaenude mahtudes, intressides või tehingutasudes. Samuti ei anna krediidiasutuste 
kohta kättesaadav statistika infot viivisintresside taseme kohta. 
Kuna aga Finantsinspektsiooni järelevalvega katmata turul (edaspidi: reguleerimata  turg
on  infoprobleemid  veel   tõsisemad ,  tegeleb   käesolev   analüüs  eelkõige  sellest 
turusegmendist  ülevaate   saamisega .  BigBank  on  kiirlaenuturu  osalisena  sisse  arvestatud 
nende uurimisküsimuste juures, kus see on tervikpildi saamiseks oluline. 
1.2. 
Turu maht 
Reguleerimata  turust  ülevaate  saamiseks  kasutati  Äriregistrist  kättesaadavaid 
majandusaasta   aruandeid.  Kiirlaenu  pakkuvate  ettevõtete  väljaselgitamiseks  kasutati 
EMTAK  andmebaasi  klassifikaatorit  nr  64929  („Muu  laenuandmine,  v.a  pandimajad“), 
Majandustegevuse  registri  (MTR)   tegevusala   „Laenutehingud“  ning  Tarbijakaitseameti 
andmebaasi.  Lõppnimekirja  jäid   ettevõtjad ,  kelle  veebileht  üheselt  kinnitas 
laenupakkumise alal tegutsemist ning oli samas ka ajakohane. 
Lõplikku   nimekirja  jäi  123  ettevõtjat,  kellest   neljal   puudusid  majandusaasta  aruanded 
kõigi  vaatluse  alla  olevate  aastate  (2010,  2011  ja  2012)  kohta.  Ühe  aasta  aruanne  oli 
vaadeldud ajavahemikul esitamata 34 ettevõttel ja kahe aasta aruanne 10 ettevõttel.  
                                                           
1 „BIGBANK AS on keskendunud tarbimislaenudele. Panga strateegiast tulenevalt moodustas 1.12.2012 seisuga 
sissetuleku tagatisel (ehk ilma tagatiseta – autori märkus) väljastatud laenude osakaal kogu laenuportfellist 
84,3%.“  Allikas: BIGBANK AS. Konsolideeritud  aastaaruanne  2012. 

 
Reguleerimata turu mahu hindamiseks kasutati bilansikirjet „nõuded ja ettemaksed“, mis 
kajastab klientide vastu  ülevalolevaid  nõudeid  konkreetse majandusaasta lõpu  seisuga ja 
on  tõlgendatav  laenujäägina.  Tulemusi  esitab  alljärgnev  joonis  (joonis  1).  Selle 
tõlgendamisel  tuleb  silmas  pidada,  et  saadud  tulemused  ilmselt  alahindavad   tegelikku  
laenujääki,  arvestades,  et  päris  paljudel  ettevõtjatel  oli  üks  või  mitu  majandusaasta 
aruannet esitamata ning neid andmeid seega kasutada ei olnud võimalik.  
Kiirlaenuettevõtete bilansiliste nõuete summa, mln EUR 
140
118 
120
93 
100
80
70 
60
40
20
0
2010
2011
2012
 
Joonis  1.  Kiirlaenuettevõtete bilansiliste nõuete  summa (mln  EUR). Allikas:  Äriregister, 
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused 
Nagu näha, ulatus reguleerimata turu laenujääk 2012. aastal 118 miljoni euroni ning on 
viimasel  kahel  aastal  kasvanud  keskmiselt  30%  aastas,  mis  on  keskmise   laenusumma  
suhtelist  väiksust  (turuosaliste  hinnangul  alla  300  euro)  ja  laenude  lühikesi  tähtaegu 
arvestades väga kiire tempo.  
Võrdluseks,  kommertspankade  (sh  BigBank)  poolt  eraisikutele  väljastatud 
tarbimislaenude jääk küündis 2012. aastal 600 miljoni euroni (vt. joonis 2).  
Kokkuvõttes  ulatus  tarbimislaenude  jääk  Eestis  2012.  aasta  lõpuks  kättesaadavaid 
andmeid  arvestades  726  mln  euroni,  millest  118  miljonit  ehk  16%  moodustas 
reguleerimata  turu  laenujääk  ja  61,6  miljonit  BigBanki  Eesti  üksuse  laenujääk.  Kui 
arvestada  BigBanki  laenujääk  kiirlaenuturu  jäägi  hulka,  kujuneb  kiirlaenuturu  summaarseks 
jäägiks ca 180 MEUR  ehk 25% tarbimislaenude kogujäägist. 
 

 
1000
800
600
400
200
0
Kinnisvara tagatisel
Käendusgarantii , muu  tagatis
Tagatiseta
 
Joonis 2. Krediidiasutuste poolt kodumajapidamistele antud laenude jääk tagatiste lõikes 
(mln EUR). Allikas: Eesti  Pank  
1.3.  Intressid ja krediidikulukus 
Kommertspankade poolt antud tarbimislaenude  intressimäärad  on viimasel kolmel aastal 
jäänud  vahemikku  13-22%.  Reguleerimata  turu  kohta  agregeeritud  intressiinfo  puudub, 
kuid  üksikute  näidete  baasil  võib  julgelt  väita,  et  see  on  palju  kõrgem.   Swedbank   on 
hinnanud  kiirlaenu-  ja  muud  tüüpi  tarbijakrediidi-ettevõtete  intressitaseme   vahemikuks  
10-730%. Portfelli keskmist intressi ei avaldata, ligikaudse arvutusega on see suurusjärgus 
50%.2 
Lätis  kehtib  aruandluskohustus  tarbijakrediiti  pakkuvatele  ettevõtetele  (kes  ei  ole 
kommertspangad )  alates  1.   jaanuarist   2013  ning  Läti  Tarbijakaitseametile  on  esitatud 
esimese  poolaasta  andmed3.  Vastavalt  esitatud  aruandele  jäid  kiirlaenude  kaalutud 
keskmised aastaintressid Läti turul 2013. a esimesel poolaastal vahemikku 99-103% 
Ka  krediidikulukuse  määr  on  reguleerimata  turul  palju  kõrgem  kui  kommertspankade 
tarbimislaenudel,  kõrgem  on  ka  tehingukulude  osakaal  krediidikulukuses  ehk  lepingu 
sõlmimise ja muutmise jm  tasud  moodustavad suurema osa nõude kogusummast. Samas 
tuleb  intressi  või  krediidikulukuse  määra  võrdlemisel  ka  arvestada,  et  laenusummad  ja 
laenutähtajad  on  reguleerimata  turul   enamusel   juhtudel  lühemad  kui  kommertspankadel, 
aga  krediidikulukust  arvutatakse  aasta  baasil.  Kui  kaheks  nädalaks  50  euro  laenamisel 
                                                           
2 „Tarbimise finantseerimise problemaatikast“ – Swedbank, august 2013, ettekande slaidid 
3   http://www.ptac.gov.lv/upload/2013_parskats_par_nebanku_kredit_sekt_1_01_2013_-30_06_2013.pdf, lk. 
10 
 

 
tuleb tagasi maksta 58 eurot, on kahe nädala  intress  16%, aga aasta peale arvestatuna (52 
nädalat) 416%. 
1.4.  Turu koosseis, äritegevuse tasuvus 
Laenuturu  reguleerimata  osas  tegutseb  üle  100  ettevõtte  ning  nende  arv  kasvab.  Kasvu 
üheks põhjuseks on eriti viimasel ajal märgatav trend, et teistest Euroopa Liikmesriikidest 
tulevad ettevõtted Eestisse, kuna Eestis kehtivad laenuandmisele leebemad nõuded (nt OÜ 
Mogo, 4finance OÜ). 
Samas on turg laenumahtude mõttes küllalt kontsentreeritud, 90% turumahust annavad 
30  ettevõtet  
ning  50%  turumahust  üksnes  6  ettevõtet.  Kuueks  suurimaks 
laenukontoriks  (arvestamata  järelmaksu- pakkujaid )  osutusid  2010-2012  aastail  SMS 
Laen   AS,  PLACET  GROUP  OÜ
  (SMS   Money ),  Folkia  AS  Eesti   filiaal   (Monetti), 
MCB   Finance   Estonia  OÜ  (Credit24),   Hüpoteeklaen   OÜ  ning  MiniCredit  AS
Esikümnesse mahuvad veel  ka Raha24  OÜ,  Ferratum Estonia OÜ, Odav   Laen  OÜ ning 
2012. aastal jõuliselt turule sisenenud   SNEL  Grupp OÜ (BestCredit) (vt. joonis 3).  
Nõuded ja ettemaksed (EUR) 
14 000 000
12 000 000
2 012
10 000 000
2011
8 000 000
2 010
6 000 000
4 000 000
2 000 000
0
 
Joonis  3.  Kümne  suurima  kiirlaenuettevõtte  nõuded  klientide  vastu  aastail  2010-2012. 
Allikas: Äriregister 
Vaadates  nende  kümne  loetletud  ettevõtte  äritegevuse  tasuvust  (joonis  4),   selgub ,  et 
viimasel kolmel aastal on nad kõik olnud kasumis (v.a Folkia AS Eesti filiaal aastal 2012 
ja Raha24 OÜ aastal 2011). Kõrgeimad puhaskasumid on küündinud üle 1,5 miljoni euro. 
Samas  on  need  tulemused  küllalt  tagasihoidlikud  BigBanki  majandusnäitajate  taustal, 
kelle Eesti üksuse puhaskasum 2012. aastal ulatus üle 5 miljoni euro. 

 
Kasumi  osakaal  intressituludest  on  ettevõtteti  väga  kõikuv,  kuid  reeglina  üle  15%, 
üksikutel juhtudel ka 40% või rohkem.  
Puhaskasum (EUR) 
2 000 000
1 500 000
1 000 000
500 000
2010
2011
0
2012
-500 000
 
Joonis  4.  Kümne  suurima  kiirlaenu-firma  (v.a  BigBank)  puhaskasum  aastail  2010-2012 
(EUR). Allikas: Äriregister  
*SNEL Grupp alustas tegutsemist alles 2012. aastal. 
**  Raha24  OÜ-l,  Ferratum  Estonia  OÜ-l  ning  Odav  Laen  AS-l on igaühel  vaadeldud  perioodil 
esitamata 2012. a majandusaasta aruanne, seega selle aasta kohta info puudub. 
Ebatõenäoliselt  laekuvad  nõudeid  on  majandusaasta  aruannetes  kajastanud  üksnes  väike 
hulk ettevõtteid. Tuvastatud 123 ettevõttest olid vastavad andmed 2011. aastal olemas  33 
ja 2012. aastal 25 teenusepakkuja kohta. Olemasoleva info alusel on keskmine kahjususe 
määr 14,6% aastal 2010;  13,1% aastal 2011 ja 21,6% aastal 2012. Swedbanki andmetel 
on kiirlaenufirmade probleemsete laenude osakaal küllalt erinev, suurusjärgus 13-36%.4 
Läti  pangandussektori-välisel  laenuturul  oli  2013.  a  I  poolaastal  tähtaegselt 
tagasilaekuvate  kiirlaenu-nõuete  osakaal  65%  ehk  ca  üks  kolmandik  nõuetest  olid 
probleemsed5.  See  vastab  päris  hästi  hinnangutele,  mida  Eesti  finantssektoris  tegutsejad 
on  andnud  kiirlaenuäri  spetsiifika  kohta  Eesti  turul  –  makseviivitusse  satub  kolmandik 
väljaantud  laenudest.  Pikaajalises  maksehäires  (rohkem  kui  180  päeva)  on  ca  16%  Läti 
kiirlaenu-nõuetest. 
Muud  tüüpi  tarbimiskrediidi  puhul,  mis  on  väljastatud 
pangandussektori-väliste krediidipakkujate poolt, on vastavad määrad 75% ja 13%. 
                                                           
Sealsamas 
5   http://www.ptac.gov.lv/upload/2013_parskats_par_nebanku_kredit_sekt_1_01_2013_-30_06_2013.pdf 
 

 
 
KOKKUVÕTE 
 
  Kiirlaenuturul tegut  
seb üle 100 ettevõtte, kuid 90% turumahust annavad 30 
ettevõtet ja 50% mahust üksnes 6 ettevõtet 
  Kiirlaenuturu laenujääk 2012. a lõpu seisuga oli hinnanguliselt 118 MEUR (kui 
lisada BigBank, siis 178 MEUR), mis moodustab 16%  tarbimislaenude kogujäägist 
(koos BigBankiga 25%) 
  Reguleerimata laenuturu maht on viimasel kolmel aastal kasvanud keskmiselt 30% 
aastas 
  Intressid ja krediidikulukus on reguleerimata laenuturul kommertspankade 
tarbimislaenudega võrreldes oluliselt kõrgemad ning krediidikulukusest 
moodustavad kõrvalnõuded (lepingu sõlmimise ja muutmise jms tasud) suurema 
osa kui kommertspankade tarbimislaenudel 
  Kiirlaenuäri on aastail 2010-2012 olnud kasumlik, kuid  kasumlikkuse  määr on 
ettevõtteti väga kõikuv, järeldusi keskmise kasumlikkuse kohta on keeruline teha 
  Erinevate hinnangute kohaselt ca 1/3 reguleerimata turul antud laenudest ei laeku 
tähtaegselt tagasi 

 
2.  LAENUNÕUDLUS 
2.1.  Kiirlaenuvõtjate üldarv 
Hinnangut  kiirlaenu  kasutanud  leibkondade  arvule  pakub  „Eesti  leibkondade 
finantskäitumise  uuring“,  mida  TNS   Emor   viib  Eesti  Panga  tellimusel  läbi  igal  aastal. 
Viimase  küsitluse,  mis  hõlmas  ajavahemikku  2011  september  kuni  2012  september, 
kohaselt  on  SMS  või  kiirlaenu   võtnud   2%  leibkondadest.  See  tulemus  on  samaväärne 
aasta varem saadud tulemusega.  
Samas  on   uurijad   avaldanud  arvamust,  et  küsitlus  alahindab  tegelikku  olukorda,  kuna 
inimesed  pole  varmad  tunnistama,  et  on  võtnud  kiirlaenu.  Näiteks  Swedbanki  hinnang 
kiirlaenuvõtjate  arvule  on  palju  suurem,  üle  100 000  isiku,  tõenäoliselt  veel  palju 
rohkemgi .  Kui  lähtuda  ülalpool  esitatud  summaarsest  laenujäägist  (118  mln  EUR)  ning 
võtta  arvesse,  et  keskmine  väljalaenatav  summa  on  300  EUR  ning  paljudel  isikutel  on 
võetud korraga rohkem kui üks laen (arvestame nt keskmiselt kolme paralleelse laenuga 
isiku  kohta),  saame  tulemuseks  127 000  isikut.  Kui  arvestada  kahe  laenuga  keskmiselt 
isiku kohta, on tulemuseks 190 000 isikut. Seega on selge, et laenukontorite ülevalolevat 
laenujääki arvestades peab kiirlaenu võtnud isikuid Eestis olema rohkem kui 100 000.  
Tarbijakaitseamet   on   järelevalve   käigus  jõudnud  tõdemusele,  et  kiirlaenu-klientide  arv 
kasvab  pidevalt,   sealjuures   enim  kasvab  klientuur  Ida-Virumaal  ja  peamiselt  on  kliendid 
eagruppides 25-30 ja 55-60 aastat.  
2.2.  Makseraskustes laenuvõtjad 
Eestis  on  30.01.2014  seisuga  34 706  isikut,  kellel  on  kiirlaenude  või  tarbijakrediidile 
spetsialiseerunud  ettevõtete  poolt  välja  antud  laenude  alusel  tekkinud  maksehäired. 
Sealhulgas  19  671  inimesel  on  üks  kehtiv  maksehäire  ning  15  035  inimesel  on  kaks  ja 
rohkem kehtivat maksehäiret. 
2013.  aasta  1.  oktoobri  seisuga  oli  maksehäires  isikuid  veel  34 047.  Sellest  ajahetkest 
pärineb ka detailsem jaotus maksehäirete arvu alusel, mis on järgnev: 
  1 maksehäire oli 19 671 eraisikul,  
  2-3 maksehäiret oli 11 301 eraisikul, 
  4-10 maksehäiret oli 3 225 eraisikul, 
  rohkem kui 11 maksehäiret oli 33 eraisikul. 
Võlanõustajatega peetud jutuajamised annavad tunnistust, et probleemsete kiirlaenuvõtjate 
arv  kasvab.  Kui  2010.  aastal  otsis  Tallinna   sotsiaaltöö    keskusest   abi  418 

 
kiirlaenuvõlgadega  hädas  olevat isikut, siis 2011. aastal 443 isikut, 2012. aastal 678 isikut 
ja 2013.a 9 kuu seisuga oli neid juba 641 isikut. 
4-10 
10% 
11… 
1
0,10% 
2-3
2-3 

33% 
57% 
4-10
11… 
 
Joonis  5.  Võlgnike  jaotus  maksehäirete  arvu  järgi,  seisuga  1.10.2013.  Allikas: 
Krediidiinfo 
Kui  aastail  2010-2011  oli  enim  võlgnevusi  seotud  eluasemelaenudega  (masust  tingitud 
tagatisväärtuste  vähenemine),  siis  nüüdseks  on  eluasemelaenuvõlgadega  pöördujaid 
vähemaks jäänud. Kiirlaen on hetkel trahvide järel kõige suurem maksehäirete tekitaja
Eriti  problemaatiline  on,  et  pärast  esimese  makseviivituse  tekkimist  hakkavad  kuhjuma 
arvukad  kõrvalnõuded,  mis  väga  kiiresti  ja  suurel  määral  kasvatavad  juba   olemasolevat  
võlakoormust.  Pole  harvad  nõuete  kasvamised  kolme-neljakordseks,  vahel  ka  palju 
suuremaks .  Krediidikulukuse  määra  arvestusse  need  aga  ei  lähe.  Tihti  ei  ole 
kõrvalnõudeid  või  nende  suurusi  ka  laenulepingus  välja  toodud,  mistõttu   laenuvõtja   ka 
parima   tahtmise  juures  nendega  laenulepingu  sõlmimise  hetkel  arvestada  ei  oska. 
Näidisloetelu tavapäraselt lisanduvatest kõrvalnõuetest, kui on tekkinud makseviivitus:  
o  Võlanõudekiri6  
o  Meeldetuletus- ja hoiatuskiri, lisaks ka käendajale  
o  Esimene, teine jne meeldetuletuskiri  
o  Kiri, mis annab teada nõude sisestamisest maksehäireregistrisse 
o  Viivised (nende arvestamise ajal intressiarvestus  ei peatu!) 
o  Lepingu muutmise / pikendamise  tasu 
o  Korduvanalüüsi tasu (korduvpäring maksehäireregistrisse) 
o  Inkassotasu 
                                                           
6 Meeldetuletus-, nõude- jm kirjade tasu võib ulatuda 50 euroni tükist 

 
o  Kohtukulud: 
o  Maksekäsu riigilõiv (kiirmenetluse korral 
o   Hagi alustamise tasu (hagimenetluse korral) 
o  Täitemenetluse alustamise tasu 
o  Täituri tasu 
Seaduslikud õigused nõuet vaidlustada või vastuväiteid esitada on võlgnikul olemas, aga 
reeglina ei osata ega suudeta neid kasutada, kuna kas ei saada kohtuteadet kätte, ei saada 
aru, millega on tegemist ja püütakse probleemist   vabaneda  selle  ignoreerimisega  (madal 
õigusteadlikkus), ei suudeta kanda õigusabikulusid, et oma õigusi realiseerida vms.   
2.3.  Inkassofirmade poolt sissenõutavad kiirlaenuvõlad 
Kuna  võib  arvata,  et  maksehäireregistris  ei  kajastu   sugugi   kõik  kiirlaenudega 
makseraskustesse sattunud isikud, viidi ka inkassoettevõtete seas läbi küsitlus, eesmärgiga 
selgitada  välja,  millises  suurusjärgus  on  inkassoettevõtete  käes  kiirlaenu-tüüpi  nõudeid 
ning kui ligikaudu kui paljude eraisikute vastu.  
Kuigi inkassoturul tegutseb üle 40 ettevõtte, on samas turg väga kontsentreeritud ehk nelja 
suurima  inkassoettevõtte  käes  on  müügimahtude  alusel  kaks  kolmandikku 

inkassoteenuste  turust  ja  10  suurima  käes  üle  80%  turust.  Piisavaks  valimiks  hinnati 
seetõttu  14  inkassofirmat,  neist  kümme   suurimat   vastavalt  Krediidiinfo  turuülevaatele 
„Inkassofirmad  2012“  ning  neli  kiirlaenudele  spetsialiseerunud  väiksemat   firmat
Väiksemate  spetsialiseerunud  inkassoettevõtete  lisamine  valimisse  on  oluline,  kuna 
konsultatsioonid  inkassofirmade  esindajatega  tõid  esile,  et  kiirlaenuettevõtted  eelistavad 
tarbida  pigem  väiksemate  või  omaenda   kontserni   kuuluvate  inkassofirmade  teenuseid7, 
seega  üksnes  kümne  suurima  inkassofirmaga  piirdumine  ei  annaks  olukorrast  piisavat 
ülevaadet. 
Kuna  ettevõtetel  tekkis  raskusi  „kiirlaenu-tüüpi  nõuete“  määratlemisel  oma  portfellis  ja 
kiirlaenu  kohta  ei  eksisteeri  ammendavat  legaaldefinitsiooni,  piirduti  küsimusega  nõuete 
olemasolu  kohta,  mille  omanikuks  on  kümme  suurimat  kiirlaenu-firmat.8  Allolev  tabel  
esitab saadud vastuseid9: 
                                                           
7 Lindorff Eesti AS: „Võla sissenõudmise vähene reguleeritus ning ettevõtetele litsentseerimise nõuete 
puudumine võimaldab kiirlaenufirmade omanikeringiga seotud ettevõtetel nõuda kiirlaenuvõlgnikelt 
ebamõistlikke sissenõudmiskulusid, mis omakorda suurendab kiirlaenuvõlgniku võlakoormust.“ 
8 SMS Laen AS, Placet Group OÜ, Folkia AS Eesti filiaal, MCB Finance Estonia OÜ, Hüpoteeklaen OÜ, 
Bigbank AS, Ferratum Estonia OÜ, Mini Credit  AS, Raha24 OÜ, SNEL Grupp OÜ, Odav Laen AS 
 
9  Condor   Inkasso   OÜ  ja  Plusplus  Inkasso  OÜ  teatasid,  et  ülalmainitud   firmadelt   nende  portfellis  nõuded 
puuduvad.  Era- Liisingu   Inkassoteenused  OÜ-lt  ja  Balti  Võlgade  Sissenõudmise  Keskus  OÜ-lt  ei  õnnestunud 
10 
 
Tabel 1. Inkassofirmade poolt sissenõudmisel olevad kiirlaenu-andjate nõuded 
Nõuete 
kogusumma  (EUR)  Nõuete arv 
Unikaalseid 
Sissenõudja (inkasso) 
01.12.2013  
01.12.2013 
isikuid 
6 481 630,50  
(sh  põhivõlg  1 441 696 
EUR  ja  kõrvalnõuded 
Lindorff Eesti AS 
5 039 934 EUR) 
3793 
3787 
4 500 000 
(põhinõude 
ja 
kõrvalnõuete  vaheline 
Julianus Inkasso 
jaotus ca 50/50) 
4700 
Ca 85% 
Eeldab  lisatööd  (ei 
saa 
infosüsteemist 
Intrum Justitia  AS 
1 500 119,39 
5651 
välja võtta) 
Creditreform Eesti OÜ 
Ca 300 000  
4567  
Ca 80% 
2338056,28 
(sh  põhinõude  suurus 
704 534 
EUR 
ja 
kõrvalnõuete 
suurus 
OK Incure OÜ 
1 633 522 EUR) 
1371 
1371 
ITM Inkasso 
4 096 919,75 
10 252 
10 252 
4 605 140  
(sellest 
ca 
90% 
Castovanni OÜ 
kõrvalnõuded) 
10 735 
9000 +/- 200 
Pharmainvest OÜ 
Ca  50 000 
Ca 1000 
1000 
KOKKU 
23 871 865,92 
42 069 
37 725*  
                                                                                                                                                                                     
palutud andmeid saada. Inkassokeskus OÜ viitas andmete konfidentsiaalsusele ning vastas üksnes üldsõnaliselt, 
et  nõuete  hulk  ja  sissenõudmisele  suunatud  nõuete  summad  on  aasta-aastalt    langevas  joones,  mis  nende 
hinnangul   viitab   ilmselt  võlausaldajate  poolsele  karmimale  krediidipoliitikale  või  tarbijate  paremale 
maksevõimele.  
 
11 
 
*Intrum  Justitia  puhul  eeldati,  et  sarnaselt  Julianus  Inkasso  ja  Creditreform  Eesti  OÜ-ga  on  ka 
neil  unikaalseid  isikuid  vahemikus  80-85%  nõuetest  (täpsemalt  kasutati  selle  vahemiku  keskmist 
näitajat, ehk 82,5%) 

Esitatud  tabel  on  kahjuks  liiga  katkendlik  järelduste  tegemiseks,  kuna  soovitud 
representatiivsust  ei  õnnestunud  mitmete   vastuste   puudu  jäämise  tõttu  saavutada.  Kuid 
siiski  saab  esile  tuua,  et  inkassode  kaudu  sissenõutav  summa  ca  24  MEUR  vastab 
ligikaudu  veerandile  aastasest  kiirlaenu-jäägist.  Unikaalsete  isikute  arv  37 725  on  samas 
suurusjärgus  Maksehäireregistrist  teada  saadud  34 706   isikuga ,  kuid  viitab  asjaolule,  et 
kõiki  võlgnikke  ilmselt  Maksehäireregistris  pole  –  inkassofirmade  portfellides  on  neid 
rohkem.  
Keskmine  nõude  summa  kujuneb  esitatud  tabeli  alusel  567  EUR  suuruseks,  mis  on 
märgatavalt suurem, kui keskmiselt võetav kiirlaen (ca 300 EUR). See osutab kõrvalnõuete 
märgatavale osakaalule koguvõlas.  
Seda järeldust kinnitavad üksikute inkassofirmade (kõigilt küsitletutelt ei õnnestunud seda 
infot  saada) endi  ligikaudsed  hinnangud , mille kohaselt nende portfellis  olevad kiirlaenu-
nõuded  koosnevad  umbes  50/50  kuni  isegi  10/90  proportsioonis  põhisummast  ja 
kõrvalnõuetest.  Peamiseks  põhjuseks  kõrvalnõuete   suurele   ja  kasvavale  osakaalule 
sissenõutavates  summades  on  kõrged  viivisemäärad.  Vestlustest  inkassofirmade 
esindajatega  saab  esile  tuua,  et  kui  makseviivitus  on  kestnud  rohkem  kui  ühe  aasta,  on 
kõrvalnõuded  juba  väga  suure  tõenäosusega  põhisummast  suuremad,  moodustades 
keskmiselt ca 70% kogunõudest. 
2.4.  Kiirlaenudega seotud täitemenetlused 
Kohtutäiturite  ja  Pankrotihaldurite  Koja  andmetel  oli  2013.  a  detsembri  lõpu  seisuga 
eraisikutelt  kiirlaenuvõlgade  sissenõudmise  täitemenetlusi  23 275,  unikaalseid  füüsilisi 
isikuid 20492 ja sissenõutav summa 65,9 miljonit eurot. Need arvud ei  kajasta  mitte kõiki 
kiirlaenudega  seotud  täitemenetlusi,  vaid  üksnes  kümne  suurema  kiirlaenuandja10  üksnes 
neid  sissenõudeid,  mida  pole  edasi  antud  inkassofirmadele.  Andmetes  sisalduvad  ka 
krediidiasutusena   tegutseva   Bigbank  AS  sissenõuded,  mis  aga  kõik  ei  pruugi  olla  seotud 
kiirlaenudega.  
Kui  arvestada,  et  tegemist  on  nõuetega,  mille  sissenõudmisel  inkassofirmasid  ei  ole 
kasutatud ning  lisaks õnnestus eelmises alapunktis  tuvastada 42 069 inkassofirmade käes 
olevat  nõuet,  saame  sissenõudmisel  olevate  (nii  kohtu  kaudu  kui  väljaspool 
kohtusüsteemi) nõuete arvuks juba 65 344
. Unikaalseid isikuid küll kahjuks samamoodi 
                                                           
10 MCB Finance Estonia OÜ, Ferratum Estonia OÜ, Hüpoteekalen OÜ, Placet Group OÜ, SNEL Grupp OÜ, SMS 
Laen AS, Folkia AS Eesti filiaal, Mini Credit AS, Raha24 OÜ, Bigbank AS  
12 
 
kokku  liita  ei  saa,  kuna  ühe  isiku  vastu   olevast   mitmest  nõudest  võib  mõni  olla 
inkassofirma käes ja mõni teine otse kohtusse antud.  
Kui jagada  kohtumenetluses  olevate nõuete kogusumma unikaalsete võlgnike arvuga (tabel 
2), selgub,  et  keskmiselt nõutakse ühe isiku käest kohtu kaudu välja 3214 eurot,  mis 
on  tublisti  rohkem,  kui  eelmises  alapeatükis   selgunud   keskmine  inkasso  kaudu 
väljanõudmisel olev nõue (567 EUR).  Tõenäoliselt siiski teevad kohtumenetluse keskmise 
sedavõrd  suureks  üksikud  suured  nõuded,  sh  12  juriidilise  isiku  nõuded,  mis  päringu 
sissenõudja-põhisusest tulenevalt andmetesse jäid.  
Tabel 2. Kümne suurima kiirlaenuandja poolt kohtusse antud ja menetluses olevad nõuded 
Sissenõudja* 
Toimikuid 
Füüs. võlgnikke 
Jur. võlgnikke 
MCB Finance Estonia OÜ 
762 
751 

Ferratum Estonia OÜ  



Hüpoteeklaen OÜ 
34 
34 

Placet Group OÜ 
2652 
2428 

SNEL Grupp OÜ 
958 
956 

SMS Laen AS   
112 
95 

Folkia AS Eesti filiaal 
1030 
1023  

Bigbank AS 
17718 
15196 
10 
KOKKU 
23275 
20492 
12 
Allikas: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 
*MiniCredit AS-l ja Raha24 OÜ-l kohtusse antud nõuded puuduvad 
Kiirlaenuvõlgadega seotud menetluste arv on ajas liikunud tõusvas joones. Kümne suurima 
kiirlaenuandja  näitel  on  2013.  aasta  novembri  seisuga  on  nii  menetlusse  antud  kui 
lahendatud  menetluste arvud juba ligi kaks korda suuremad kui 2010. aastal  tervikuna   (vt. 
joonis 6).  
Ligikaudu  80%  kiirlaenuvõlgadega  seotud  kohtuasjadest  lahendatakse  maksekäsu 
kiirmenetluse korras
13 
 
4500
4212 
3815 
4000
3683 
3405 
3500
2975 
3028 
3000
2500
2139 
2000
1680 
1500
1000
545 
500
157 
162 
224 
0
2010
2011
2012
2013
Lahendatud menetlused
sh kiirmenetluse korras
sh antud üle hagimenetlusse
 
Joonis  6.  Kümne  suurema  kiirlaenuettevõtte  sissenõuded.  Allikas:  Kohtutäiturite  ja 
Pankrotihaldurite Koda 
Maksekäsu  kiirmenetluse  eesmärgiks  on  lihtsamate  nõuete   menetlemise   kiirendamine  ja 
menetlusökonoomia.  Võrreldes  tavalise  hagimenetlusega  on  see  enam  formaliseeritud  ja 
toimub  suurel  määral  esitatud  dokumentide  ja  neis  kajastuvate  andmete  alusel.  Selles 
menetluses  kohus  ei  hinda  tehingu  võimalikku  tühisust  (TsÜS  §86)11  või  tüüptingimuste 
ebamõistlikku kahjustavust (VÕS §42 lg 3), mistõttu neid tarbija õigusi ei ole pärast nõude 
vaidlustamise ajaperioodi (15 päeva) möödumist enam võimalik realiseerida. 
2.5.  Kiirlaenu-võlglastest võlanõustajate pilguga 
Majandus-  ja  Kommunikatsiooniministeerium  viis  võlanõustajatega  15.10.2013  läbi 
ümarlaua-arutelu,  lisaks  saadeti  võlanõustajatele  elektrooniline  küsitlusankeet,  millele 
vastas neli võlanõustajat. Nende hinnangud langesid kokku järgmistes punktides: 
1)  Tarbimiskrediidi  võlgadega  on  hädas  eelkõige  madalama  haridustasemega  (põhi- 
kesk- ja kutseharidus) isikud, kõrgharidusega võlgnikke on oluliselt vähem. 
2)  Probleemidega  võlgnike  kuusissetulek  on  reeglina  Eesti  keskmisest  madalam
võlgnike 
enamuse 
moodustavad 
töötud
miinimumpalgaga 
töötajad, 
toimetulekutoetuse  saajad  ja  töövõimetuspensionärid.  See  viitab  selgelt  asjaolule,  et 
laenuvõtjate  taustakontroll  laenuandjate  poolt  on  (olnud)  puudulik.  Ka   võlgnik   ise 
                                                           
11 Heade  kommete  või avaliku korraga  vastuolus  olev tehing on tühine, muu hulgas juhul, kui pool teadis või pidi 
teadma teise poole raskest olukorrast ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel 
või kui poolte vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. 
14 
 
sageli ülehindab oma võimet laene tagasi maksta – laenu(de) tagasimakse protsendina 
sissetulekust ületab normaalseks peetavat 40% ja küünib paljudel juhtudel tublisti üle 
selle. 
3)  Harva on võlanõustamisele tulijal võetud üksnes üks laen. Reeglina on laene mitu, 4-
5  või  rohkem.  Enamasti  ollakse  samaaegselt  võlgu  erinevatele  krediidipakkujatele: 
kommertspank ,  laenukontor,  järelmaksu- pakkuja .  Erinevad   võlad   on  ka   erinevas  
sissenõudmise astmes – mõni nõue on  loovutatud  inkassole ning mõni on samas juba 
kohtutäituri  käes.  Väga  sageli  rakendub  ühe  võlgniku  suhtes  korraga  mitu 
inkassofirmat ja mitu  kohtutäiturit. Eriti  mitme kohtutäituriga samaaegne  suhtlemine 
valmistab võlgnikele raskusi, kuna igaühele neist tuleb teha avaldus elatusmiinimumi 
arvele allesjätmiseks, vastasel juhul arestitakse  konto täies ulatuses. 
4)  Arestitud arveldusarvetega isikute arv kasvab aasta-aastalt ja on ületanud 100 000 
isiku  piiri  (arvestades  kõiki  võlgnevuste  liike,  mitte  üksnes  kiirlaenuvõlgasid). 
Arestitud  arveldusarvetega  isikutel  sageli  puudub   motivatsioon   tööle  minna    ja  veel 
sagedamini  asutakse  töötama  ümbrikupalga  eest,  et  vältida  raha  äraandmist 
kohtutäiturile.  Ka  aresti  olemasolu  ei  takista  vahel  uusi  laene  juurde  võtmast,  sest 
paljud kiirlaenukontorid pakuvad sularahalaene, mis toimetatakse kätte posti teel. 
5)  Kuigi arvulist statistikat pole võimalik esile tuua, ei ole kahjuks harvaesinev olukord, 
kus  laenuvõtja  jääb  ilma  oma  eluasemest.  Vahel  realiseerib  selle   kohtutäitur  
täitemenetluse  käigus,  aga  mõnel  juhul  on  kiirlaen  või  muud  tüüpi   tarbimislaen  
hüpoteegiga  tagatud.  Eluasemest  ilma  jäänute   valikud   eluasemeturul  pole  kiita,  sest 
Eestis  on  vähe  munitsipaalkortereid  või  madala  hinnatasemega  eluasemeid  saadaval 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #1 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #2 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #3 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #4 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #5 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #6 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #7 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #8 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #9 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #10 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #11 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #12 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #13 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #14 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #15 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #16 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #17 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #18 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #19 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #20 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #21 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #22 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #23 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #24 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #25 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #26 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #27 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #28 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #29 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #30 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #31 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #32 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #33 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #34 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #35 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #36 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #37 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #38 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #39 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #40 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #41 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #42 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #43 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #44 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #45 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #46 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #47 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #48 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #49 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #50 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #51 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #52 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #53 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #54 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #55 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #56 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #57 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #58 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #59 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #60 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #61 Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud #62
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 62 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor stanislav.izmaildzan Õppematerjali autor

Mõisted

kiirlaenuturg, käesoleva analüüsi, kiirlaenu, bigbank, hinnanud kiirlaenu, laenutähtajad, üheks põhjuseks, läti pangandussektori, kiirlaenu, kiirlaenuvõtjate arvule, tarbijakaitseamet, kiirlaen, o meeldetuletus, meeldetuletus, era, esitatud tabel, sissenõutavates summades, sissenõudja, kiirlaenuandja näitel, erinevad võlad, tarbimiskrediidi võlgadega, krediidiandjal, järelmaksu, olulisemaid muudatusi, kümneaastane aegumistähtaeg, vestlustes võlanõustajatega, järjest rohkem, sellisteks asjaoludeks, o ettevõtetel, o viivis, o kiirlaenuandjad, hinnangul rikkumised, tsiviilkohtumenetluse lahendid, tehtud võlaõigusasjade, juhtudest, käitumisena, kokkuvõtvalt, kostja, muuhulgas, kokkuvõtvalt, ettevõtjad, sisenemise kontrolli, tarbijakrediidi reklaam, ülejäänud riikidest, järelevalve teostajaks, sätestatule, lisaks fca, järelevalve sisuks, järelevalve sisuks, järelevalvet mitte, krediidi andmine, keskpanga pädevuses, järelevalve sisuks, tarbijakrediidi andmine, ettevalmistamisel, justiitsministeerium, tarbijakrediidi andjad, netosissetulek, ajutiselt, etelä, esa, summade puhul, karistusseaduse kohaselt, takuu, tagatis, majapidamise kohta, järelevalveasutuseks, laenuvõtja netosissetulek, registreerimise eeldusteks, kiirlaenuäri puhul, üksnes 15, järelevalve tugevdamiseks, nõuete mittetäitmine, järelevalveasutustest, tegevusnõuded, muudatuste üle33, ettevõtete vahel, reklaamiseaduses, suurusjärguks, a lõpuni, järgmisena, miks efektiivsus, sotsiaaltoetuste eelarved, efektiivsust

Sisukord

  • Sisukord
  • LAENUPAKKUMINE
  • Kinnisvara tagatisel
  • Käendus, garantii, muu tagatis
  • Tagatiseta
  • LAENUNÕUDLUS
  • ÕIGUSLIK ANALÜÜS
  • TEISED RIIGID
  • Authority
  • ETTEPANEKUD

Teemad

  • LAENUPAKKUMINE
  • Analüüsi objekt
  • Turu maht
  • ehk ilma tagatiseta – autori märkus
  • Allikas: BIGBANK AS. Konsolideeritud aastaaruanne 2012
  • Joonis 1
  • miljoni euroni
  • keskmiselt 30% aastas
  • Kokkuvõttes
  • ehk 16%
  • Kiirlaenuettevõtete bilansiliste nõuete summa, mln EUR
  • Joonis 2
  • Intressid ja krediidikulukus
  • Turu koosseis, äritegevuse tasuvus
  • % turumahust annavad
  • % turumahust üksnes 6 ettevõtet
  • aastail SMS
  • Folkia AS Eesti filiaal
  • MiniCredit AS
  • Joonis 3
  • Nõuded ja ettemaksed (EUR)
  • Joonis 4
  • *SNEL Grupp alustas tegutsemist alles 2012. aastal
  • ** Raha24 OÜ-l, Ferratum Estonia OÜ-l ning Odav Laen AS-l on igaühel vaadeldud perioodil
  • esitamata 2012. a majandusaasta aruanne, seega selle aasta kohta info puudub
  • Sealsamas
  • Puhaskasum (EUR)
  • KOKKUVÕTE
  • LAENUNÕUDLUS
  • Kiirlaenuvõtjate üldarv
  • peab kiirlaenu võtnud isikuid Eestis olema rohkem kui 100 000
  • Makseraskustes laenuvõtjad
  • 706 isikut
  • Joonis 5
  • Inkassofirmade poolt sissenõutavad kiirlaenuvõlad
  • nelja
  • suurima inkassoettevõtte käes on müügimahtude alusel kaks kolmandikku
  • inkassoteenuste turust
  • Tabel 1
  • Sissenõudja (inkasso)
  • Nõuete
  • kogusumma (EUR)
  • Nõuete arv
  • Unikaalseid
  • isikuid
  • 481 630,50
  • 500 000
  • Ca 85%
  • 500 119,39
  • Ca 300 000
  • Ca 80%
  • 28
  • 096 919,75
  • 252
  • 605 140
  • 735
  • /- 200
  • Ca 50 000
  • Ca 1000
  • KOKKU
  • 871 865,92
  • 069
  • 725*
  • Intrum Justitia puhul eeldati, et sarnaselt Julianus Inkasso ja Creditreform Eesti OÜ-ga on ka
  • neil unikaalseid isikuid vahemikus 80-85% nõuetest (täpsemalt kasutati selle vahemiku keskmist
  • näitajat, ehk 82,5%)
  • ca 24 MEUR
  • Kiirlaenudega seotud täitemenetlused
  • täitemenetlusi 23 275, unikaalseid füüsilisi
  • 9 miljonit eurot
  • saame sissenõudmisel olevate (nii kohtu kaudu kui väljaspool
  • kohtusüsteemi) nõuete arvuks juba 65 344
  • keskmiselt nõutakse ühe isiku käest kohtu kaudu välja 3214 eurot
  • Tabel 2
  • Sissenõudja*
  • Toimikuid
  • Füüs. võlgnikke
  • Jur. võlgnikke
  • MiniCredit AS-l ja Raha24 OÜ-l kohtusse antud nõuded puuduvad
  • maksekäsu
  • kiirmenetluse korras
  • Joonis 6
  • Kiirlaenu-võlglastest võlanõustajate pilguga
  • eelkõige madalama haridustasemega
  • isikud
  • kuusissetulek on reeglina Eesti keskmisest madalam
  • Reeglina on laene mitu
  • Arestitud arveldusarvetega isikute arv kasvab aasta-aastalt
  • ÕIGUSLIK ANALÜÜS
  • Kehtiva õigusraamistiku kujunemine ja selle tõhusus
  • sätestati
  • kohustuslik üleskutse tutvuda laenutingimustega ja konsulteerida asjatundjaga
  • ära näidata (vajaduse korral vastavate näidete lisamisega) krediidi
  • kulukuse määr
  • ____
  • Praktikas on osutunud krediidikulukuse määr tarbijatele väga raskesti arusaadavaks
  • mõisteks. Tema eeliseks on tehingutasude hõlmamine, kuid probleemiks arvutamine
  • annualiseeritud kujul, mille tulemuseks on väikeste summade ja lühikeste tähtaegade
  • puhul isegi 1000%ni ja üle selle küündivad kulukuse määrad, mis muutuvad tarbijale
  • hoomamatuks. Lisaks ei anna krediidikulukus infot viiviste ja muude lisatasude kohta, mis
  • kaasnevad maksetega viivitamisel
  • sätestati finantseerimisasutuste registreerimise kohustus majandustegevuse registris
  • MTR) ja kliendi tuvastamise nõue lepingu esmakordsel sõlmimisel
  • septembri 2013 seisuga oli majandustegevuse registris registreeritud 197 ettevõtet
  • kelle tegevusalaks on märgitud „laenutehingud“. Iga kirje sisaldab ettevõtja nime
  • äriregistri koodi, tegevuskohta ja registreerimise kuupäeva. Kuna sellega info ka piirdub
  • pole kahjuks võimalik üksnes registri baasil eristada eraisikutele tarbimiskrediidi (sh
  • kiirlaenud) pakkujaid muud tüüpi finantseerimisasutusena tegutsevatest ettevõtetest
  • Seega ei paku register tema tänasel kujul võimalust teha väljavõtet ärimudeli alusel, et
  • saada ammendav loend eraisikutele kiirlaene pakkuvatest ettevõtetest. Ammugi ei edasta
  • ettevõtjad registrile andmeid oma laenutegevuse sisuliste näitajate (laenumaht, klientide
  • arv jne) kohta
  • parandati tarbija võimalusi saada teavet laenu kohta enne lepingu
  • sõlmimist
  • et tagasimaksmisega viivitamise korral ei saa tarbijalt nõuda seadusest
  • tulenevast viivisemäärast kõrgemat viivist
  • kui lepinguga on ette nähtud kõrgem
  • intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga
  • ettenähtud intressimäär
  • tagasimaksmisel ebapiisava makse alusel toimub erinevate
  • kohustuste täitmine tarbijale soodsamalt
  • Uute normide rakendamise praktika käigus võib väita, et viivistega seonduv regulatsioon
  • on jätkuvalt hambutu. Võlausaldajad tuginevad oma viivisenõuetes lepingujärgse
  • intressimäära kasutamise võimalusele ning seadusjärgse intressimäära (pluss kaheksa
  • protsenti aastas) viivisemäärana esitlemine VÕSis on jäänud deklaratiivseks
  • Lepingujärgsest intressimäärast suuremad viivised küsitakse välja seaduses lubatud
  • kahjuhüvitisena
  • Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt
  • õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mille pooled näevad ette ka
  • tarbijakrediidilepingus intressimäärana, kuid kui viivisenõue on põhivõlast suurem, peab
  • võlausaldaja seda kohtus eraldi põhjendama
  • loetakse heade
  • kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühiseks
  • on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu
  • hulgas juhul, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab
  • krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt
  • eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda
  • tüüptingimus on ebamõistlikult
  • kahjustav, kui teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma
  • tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist
  • või muud hüvitist
  • Riigikohtu õigusteabe osakonna kohtupraktika analüüsis
  • tõdetakse, et TsÜS-i kui
  • eraõigusliku tuumikseaduse muutmine on tõenäoliselt mingil määral korrastanud
  • kiirlaenuteenuste turgu, kuid ei abista märkimisväärselt neid isikuid, kes on sattunud
  • raskesse majanduslikku olukorda. Kuigi võlgnikud tuginesid tehingu heade kommete
  • vastasusele väga paljudes analüüsi objektiks olnud tsiviilasjades, siis vaid üksikutel
  • juhtudel kohus jaatas heade kommete vastasust (eelkõige sundolukorra tõendamata
  • jäämise tõttu tehingu sõlmimisel)
  • Vastavalt Riigikohtu praktikale pole üksnes seaduses sätestatud krediidikulukuse
  • piirmäära ületamine osutunud piisavaks aluseks krediidilepingu tühiseks lugemisele
  • Lisaks on Riigikohus pidanud vajalikuks, et tarbija tõendaks tehingu tegemist
  • sundolukorras või kogenematuse tõttu. See aga tähendab, et norme, mis võimaldaksid
  • liigkasuvõtjalikud lepingud tühiseks lugeda, ei saa realiseerida kohtu enda algatusel, eriti
  • kui tarbija ei ole kohtus esindatud. Tagaseljaotsused on aga kiirlaenu-kohtuasjades pigem
  • reegel kui erand. Seda võib pidada peamiseks põhjuseks, miks liigkasuvõtmise-vastased
  • normid Eesti õigusruumis praegusel hetkel ei toimi
  • Teiseks põhjuseks saab lugeda maksekäsu kiirmenetluse kasutamist krediidiandjate poolt
  • võlgnevuste kohtu kaudu sisse nõudmisel, lootuses, et võlgnik ei esita etteantud tähtaja
  • päeva) sees vastuväidet. Kui vastuväidet ei esitata, ei kontrolli kohus nõude õigsust
  • ning väljastab maksekäsu vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 489, mille saab
  • ilma igasuguste muude formaalsusteta jõustada (täitemenetlusse anda)
  • Kohtud on ka leidnud, et ainuüksi korduv laenuvõtmine ei tõenda erakorraliste vajaduste
  • olemasolu. Samuti ei peeta heade kommete vastaseks kiirlaenu, mis on võetud ajutise
  • ülekulu kompenseerimiseks. Üldjuhul ei peeta kohtupraktikas ka makseraskustes võlgniku
  • laenu refinantseerimist ja uue, kõrgema intressimääraga laenulepingu sõlmimist heade
  • kommete vastaseks
  • on kohtupraktikas sagedamini
  • Näiteks on kohtud otsustanud, et tühine on tüüptingimus, millega
  • krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud
  • kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi või tüüptingimus, mille kohaselt
  • krediidivõtja kohustub krediidiandja nõudel tasuma võlgnevuse menetlemise eest
  • meeldetuletuse tasu. Samuti on kohus pidanud tühiseks tüüptingimuseks laenulepingu
  • järgset viivisemäära 1% tasumata summalt päevas
  • Näiteks 1 kuuks võetud kiirlaen summas 191,73 eurot (3000 krooni), mille
  • tagasimaksmisega tarbija hätta jäi, tõi kaasa inkassofirma võlanõude summas 638,94
  • eurot pluss menetluskulude hüvitamise nõude summas 469,74 eurot, mis sisaldas ka
  • hageja õigusabikulu 270 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulu 110 eurot. Kohtu
  • otsusega mõisteti tarbijalt välja 236,82 eurot (võlg, intress ja viiviseintress) ning 51,60
  • eurot hageja menetluskulude katteks. Kohus pidas tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja
  • tühiseks laenulepingu järgset viivisemäära 0,25% tasumisele kuuluvalt summalt päevas
  • 25% aastas) ja kohaldas viivise seadusjärgset määra. Menetluskulude osas pidas
  • kohus mõistlikuks õigusabikuluks 50 eurot ja ei lugenud menetluskuluks võla
  • sissenõudmisega seotud kulu
  • Tuleb aga arvesse võtta, et maksekäsu kiirmenetluses tüüptingimusi ei kontrollita ning
  • samal ajal lahendatakse 80% kiirlaenuvõlgadega seotud kohtuasjadest just maksekäsu
  • kiirmenetluse korras
  • Uue tarbijakrediidi direktiiviga
  • ühtlustati Euroopa Liidu siseselt küllaltki detailselt nõuded tarbijakrediidilepingute
  • reklaamile, lepingueelsele ja lepingulisele teabele, krediidi kulukuse määra
  • arvutamisele, samuti täiendati ja täpsustati regulatsiooni tarbija taganemisõiguse
  • kohta, tarbija õiguse kohta krediit ennetähtaegselt tagasi maksta, tarbija
  • taganemisõiguse kohta tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud lepingutest ja
  • kõrvallepingutest
  • Lisaks
  • lepingueelsele teavitamiskohustusele pandi krediidiandjale kohustus tarbijat
  • lepingueelselt nõustada
  • Krediidiandjal on sõnaselge kohustus hinnata enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist
  • tarbija krediidivõimelisust, kasutades selleks vajaduse korral asjakohaseid
  • andmekogusid
  • gas tarbijakrediidilepingu sõlmimise võimalusele
  • osutavas reklaamis näidata ära sellise tarbijakrediidi kulukuse määr tüüpilise näite
  • kujul
  • teenuse osutaja kohustust
  • omandada teavet
  • mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediiti lepingus
  • kokkulepitud tingimustel tagasi maksma
  • Tegelikkuses võib väita, et tarbija krediidivõimelisuse hindamises need muudatused olulisi
  • muutusi kaasa ei toonud. Kuna hindamistoimingute ulatuse saab krediidiandja ise
  • määrata ning asjakohaseid andmekogusid tuleb krediidivõimelisuse hindamisel kasutada
  • üksnes „vajadusel“, argumenteerivadki laenuandjad, et vajadus tekib üksnes teatud
  • summast (nt 900 EUR) suuremate summade puhul ning kuni selle piirmäärani võib
  • piirduda kas tarbija (dokumenteerimata) ütlustega oma sissetulekute ja rahaliste
  • kohustuste kohta või veel vähem, üksnes maksehäireregistri päringuga
  • Ka lepingueelse teabe andmise nõuete järgimine on jäänud praktikas ebaühtlaseks
  • Tarbijakaitseameti poolt 2011.a lõpus teostatud liisingfirmade pimeostude uuringust ja
  • a laenutoodete jätku-uuringust, mis puudutas muuhulgas ka kiirlaenuandjaid ja
  • järelmaksu-pakkujaid, selgus, et paljudel juhtudel ei edastatud teabelehte õigeaegselt ning
  • laenu anti ka kõrge krediidiriskiga inimestele
  • milles on võimalik füüsilise isiku
  • maksetähtaja pikendamine, ositi täitmise
  • võimaldamine või ka kohustuste vähendamine
  • on täitedokumendist tulenevate nõuete üldise aegumistähtaja
  • lühendamine 30 aastalt kümnele aastale
  • Vestlustes võlanõustajatega on võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse kohta
  • kerkinud esile hinnang „jõukate inimeste seadus“ – sellest on abi nende võlgnike puhul
  • kes suudavad kõigi nõuete põhisummasid regulaarselt vähendada. Kuna riik tasuta
  • menetlusabi ei võimalda, tuleb kõik ümberkujunduskava ja kohtumenetlusega seotud
  • kulud katta võlgnikul. Lisaks pole väga sageli võlausaldajad ümberkujunduskavaga nõus
  • ning seda pole seetõttu võimalik kohtus ära kaitsta. Järjest rohkem on võlanõustajad
  • puutunud kokku vajadusega aidata vormistada eraisikute pankrotiavaldusi
  • a esitati maakohtutele kokku 475 füüsilise isiku pankrotiavaldust (2012. a 442
  • võlgade ümberkujundamise avaldusi
  • esitati 2013.a kokku 31 (2012.a 28,2011.a 45)
  • täpsustati vastutustundliku
  • laenamise põhimõtte rakendamist ja sätestati täiendavad nõuded kiirlaenu
  • reklaamidele
  • sätestati, missuguseid asjaolusid peab krediidiandja tarbija
  • tarbija
  • varaline seisund, regulaarne sissetulek, andmed teiste varaliste kohustuste kohta
  • andmed varasemate maksekohustuste täitmise kohta ja tarbijakrediidilepingust
  • tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju
  • reklaam, millega teavitatakse valmisolekust anda
  • peab olema vastutustundlik ning
  • tasakaalustatud ja ei tohi jätta muljet, et tarbijakrediidi võtmine on riskivaba ja
  • lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks, ega kallutada tarbijaid
  • läbimõtlematule laenuvõtmisele
  • a sügisel alustas Tarbijakaitseamet vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise
  • kontrolli kiirlaenuettevõtetes. Senise järelevalve tulemustest nähtub järgmist
  • Laenuvõtja tausta kontrollitakse põhjalikumalt alates 900 eurost (alla selle
  • summa piisab tarbija avaldusest + maksehäire päring)
  • Tarbijad esitavad oma taotlustes kaheldava väärtusega sissetulekuid ja
  • väljaminekuid puudutavat infot
  • Ettevõtted ei suuda tõendada, kas ja millisel hetkel edastatakse tarbijale
  • laenuleping
  • Ettevõtetel
  • probleeme
  • tõendamisega
  • kuidas
  • arvutavad
  • krediidikulukuse määra
  • Leidub laenuandjaid, kes arvestavad intressi laenu põhisummalt, mitte jäägilt
  • Kui pakutakse null-intressiga laenu, nõutakse intressi asemel laenu
  • haldustasu“, „käsitlustasu“ vms konkreetse summana, mitte protsendina
  • laenujäägilt. Sisuliselt on see võrdsustatav intressiga
  • Viivis on üldjuhul laenulepingutes äratoodud päeva kohta, mitte aastase
  • määra alusel
  • Lepingutes ei ole alati välja toodud, millised võivad olla kõrvalnõuete
  • suurused juhul, kui tekib tagasimaksete võlgnevus ja/või öeldakse leping üles
  • Võrreldes laenuandjate tüüptingimusi, on lepingutes märgitud kõrvalnõuded
  • äärmiselt erinevad nii sisu kui suuruse poolest
  • Makseraskustesse jäänud tarbijate olukorda raskendab, kui laenuandjad
  • pakuvad märkimisväärse ühekordse tasu eest laenu maksetähtaja edasi
  • lükkamist või loovutatakse lepingust tulenev nõue inkassole enne, kui
  • laenuandjal oleks VÕS § 416 alusel õigus leping üles öelda (ehk enne
  • lepinguperioodi lõppemist). On laenuandjaid, kes loovutavad nõude koheselt
  • peale esimese maksega võlgnevusse jäämist
  • On kiirlaenuandjaid, kes on hakanud lepingutingimustes pakkuma
  • laenukindlustust
  • laenulepingu
  • sõlmimisega
  • kaasneb
  • kliendile
  • laenukindlustus, mis võimaldab kliendil töötuse korral taotleda laenuandjalt
  • maksepuhkust kuni 6 kalendrikuud või laenuvõtja surma korral tema pärijal
  • laenu kustutamist. Nt Raha24 ja Kiirlaenud OÜ
  • Kiirlaenuandjad on tüüptingimustes kokku leppinud vaidluste lahendamise
  • instantsiks (elektroonilise) vahekohtu – www.vahekohus.ee v
  • https://www.e
  • vahekohus.ee/elektroonilise-Vahekohtu-reglement
  • Vaidluste
  • lahendamine
  • vahekohtutes ja mitte tarbijakaebuste komisjonis on tarbijale kahjulikum, sest
  • tõenäoliselt ei ole tal võimalik endale õigusabi eelnevalt saada, sealjuures ei
  • kontrollita, kas sõlmitud leping ja tema vastu esitatud nõuded on seaduslikud
  • põhjendatud ja kooskõlas heade kommetega. Otsused on pooltele siduvad ja
  • lõplikud
  • Tarbijakrediidi reklaami asjus oli Tarbijakaitseamet seisuga 20.12.13 vaadanud üle 112
  • reklaam (nii järelevalve- kui ettevõtjate pöördumiste korras), nendest 70 olid ameti
  • hinnangul rikkumised ehk seadusega vastuolus olevad reklaamid. Tekkinud on arvukalt
  • vaidlusi
  • reklaami tellijatega määratlemata õigusmõistete „vastutustundetu ja
  • tasakaalustatud“ sisustamise osas
  • nähakse ette võimalus määrata rahatrahv vastutustundliku
  • laenamise põhimõtte rakendamata jätmise eest
  • loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamata
  • jätmine väärteoks
  • Kiirlaenudega seotud kohtupraktika
  • online
  • % lahenditest on tagaseljaotsused
  • reeglipärasuste esinemist võlausaldaja nõuetes
  • Reeglipärasused kostjate vastuväidetes
  • Kohtu seisukohtade
  • Kehtiv järelevalvekorraldus tarbijakrediidi turul
  • ole õigust sekkuda tarbijakrediidi
  • hinna küsimustesse
  • Seega kokkuvõtvalt
  • Finantseerimisasutuste registreerimise kohustus
  • Kliendi tuvastamise nõue
  • Tarbijale lepingueelse teabe andmise kohustus
  • hinnata enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist tarbija krediidivõimelisust
  • Lubatud viivisintressina on kehtestatud VÕS
  • Tagasimaksmisel ebapiisava makse alusel muudetud erinevate kohustuste täitmine tarbijale
  • soodsamaks
  • Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing loetakse tühiseks
  • Krediidilepingu tüüptingimus loetakse ebamõistlikult kahjustavaks ja seega tühiseks
  • Füüsilise isiku võlgade ümberkujundamiseks
  • Tarbijakrediidi reklaam
  • TEISED RIIGID
  • Inglismaa
  • Financial Conduct Authority
  • Prudential Regulatory
  • Iirimaa
  • voucherite
  • The Irish Credit Bureau
  • Credit Reporting Act
  • Hispaania
  • National Institute of
  • Consumer Affairs
  • Horvaatia
  • State Inspectorate
  • Sloveenia
  • Market
  • Inspectorate
  • Ministry for Economic Development and Technology
  • Rumeenia
  • non-bank financial
  • institutions
  • Slovakkia
  • Rootsi
  • EL-s läbiviidud uuring intressipiirangu mõjust
  • Intressilae kehtestamise põhjusena
  • piirangute puudumist on õigustatud vajadusega
  • vähendab madala sissetulekuga isikute juurdepääsu
  • krediidile
  • ei too üldjuhul kaasa väljastatud tarbijakrediidi mahu vähenemist
  • piirangute
  • kehtestamisel väheneb pakutavate krediiditoodete arv
  • Läti
  • See regulatsioon ei kohaldu laenudele, mis on
  • väiksemad kui 143 EUR
  • kehtestatakse krediidikulukuse
  • lubatud ülempiiriks 100%
  • Soome
  • krediidiandjate
  • pandi ülempiir
  • krediidikulukuse määrale
  • väikelaenude väljastamise mahu vähenemise
  • põhjuseks 1. juunil 2013 jõustunud seadusemuudatused
  • % suurune intressilagi
  • joustoluotot
  • Teenusepakkujate registreerimiskohustus
  • Etelä-Suomen aluehallintovirasto
  • teate esitaja hariduse
  • ja töökogemuse kohta
  • Registreerimisnõuete mittetäitmise korral võib ESA
  • keelustada kas kogu tegevuse või üksnes selle osa
  • Registreeringuta tahtlikult tegutsemise eest on karistusena ette nähtud trahv või
  • kuni 6 kuud vangistust
  • peavad ettevõtjad säilitama laenutegevusega seotud dokumente
  • ja teavet 5 aasta jooksul alates hetkest, kui laen on kogusummana välja makstud
  • Ülempiir krediidi kulukuse määrale (KKM) ja krediidivõimelisuse hindamine
  • et KKM lagi alla 2000 EUR
  • laenudele võib olla 50% aastas + Soome intressiseaduses sätestatud
  • baasintressimäär
  • väiksema sissetulekuga tarbijate jaoks võib laenude
  • väljastamiskünnise tõus ja laenude pakkumise vähenemine põhjustada probleeme
  • kuid seda saaks vähendada sotsiaalsete laenude pakkumise edendamise kaudu
  • Kella-ajaline laenu väljastamise piirang
  • võib tarbijale teha ülekande alles pärast
  • kell 7 hommikul
  • Reeglid võlgade sissenõudmisel
  • kiirlaenude puhul on erinevate kõrvalkulude suurus maksetega
  • viivitamise korral võla algse põhisumma suhtes märkimisväärne
  • täpsustati
  • sissenõudmistava
  • mõistet
  • muudeti
  • sissenõudmiskuludele seatud maksimummäära
  • menetluse käigus saadud vara arvelt tuleb esimeses järjekorras katta põhinõue ja
  • alles seejärel sissenõudekulud
  • Meeldetuletuskirja
  • eest küsitav tasu ei või ületada 5 EUR
  • Ka lepingu tähtaja saabumisel selle pikendamise
  • eest võetav tasu ei tohi ületada 5 EUR
  • Liigkasuvõtmise keeld
  • on liigkasuvõtmine see, kui laenuandmisel võetakse või
  • saavutatakse intress või muu majanduslik eelis, mis on ebaproportsionaalne
  • võrreldes krediidiandja poolt osutatava teenuse kuludega
  • a märtsis esitati esimest korda hagi kolme kiirlaenufirma tegevjuhina tegutseva
  • mehe vastu, kuna Helsingi ringkonnaprokuröri arvates nõudis firma kiirlaenudelt
  • ebaõiglaseid intresse. Kui laenu tagasimakse tähtaeg varieerus 2010.a nädala ja kuu
  • vahel ja laenu suurus oli 50-300 eurot, siis laenuga seotud kulud moodustasid tarbijale
  • 89% krediidisummast. Asja algatas Soome Tarbijakaitseamet, kes juba kevadel 2010
  • läbiviidud kontrolli tulemusena oli pöördunud menetluse algatamiseks politsei poole
  • Sotsiaalsed meetmed võlgadesse sattunud inimeste jaoks
  • võlgade
  • ümberkujundamise laen
  • Takuu-Säätiö
  • Mõned KOV-id pakuvad alates 2003.aastast sotsiaalseid laene
  • Sotsiaalse laenu intress
  • võib olla max intressiseaduses sätestatud intressimäär (1.juuli-31.12.2013 oli 0,5
  • %). Muid laenukulusid sotsiaalse laenu puhul ei küsita
  • Intressilae kehtestamise põhjuseks on
  • vähendab madala sissetulekuga isikute juurdepääsu krediidile
  • ning väheneb pakutavate krediiditoodete arv ja mitmekesisus
  • ei too üldjuhul kaasa väljastatud tarbijakrediidi mahu vähenemist
  • Läti
  • Litsentseerimiskohustus ja aruandluskohustus
  • Laenuvõtja krediidivõimelisuse hindamise kohustus
  • kehtestatakse krediidikulukuse lubatud
  • ülempiiriks 100%
  • Soome
  • end registreerinud vastavas registris
  • teenuseosutaja usaldusväärsus ning haridusele ja/või
  • töökogemusele esitatavate nõuete täitmine
  • Krediidikulukuse maksimaalne määr alla 2000 EUR laenudele on 50% aastas + Soome
  • intressiseaduses sätestatud baasintressimäär
  • võib tarbijale teha ülekande alles pärast kell 7 hommikul
  • Sissenõudmiskuludele
  • on seatud üksikasjalikud ülempiirid
  • Täitemenetluse käigus saadud vara arvelt tuleb esimeses järjekorras katta põhinõue
  • Spetsiaalne riiklik sihtasutus pakub võlgade ümberkujunduslaenu
  • Mõned KOV-id pakuvad sotsiaalseid laene
  • ETTEPANEKUD
  • Võlgniku kaitse
  • Kehtestada krediidikulukuse määra piirang tarbijakrediidilepingus
  • kehtestada krediidikulukusele maksimaalne lubatud
  • aastamäär
  • krediidikulukuse
  • ülempiirina olla sätestatud 100%
  • krediidikulukuse lubatud ülempiiriks sarnaselt Soomele olla ka ~50%
  • Seada piirang võlgade sissenõudmiskuludele ning sätestada sissenõudmiskulude
  • ammendav loetelu
  • Viia
  • maksekäsu kiirmenetlusse sisse kontroll krediidikulukuse ja
  • sissenõudmiskulude ülempiiride järgimise üle. Või, kui krediidikulukusele ja
  • sissenõudmiskuludele seadusega piiranguid ei kehtestata, siis nõude headele
  • C-618/10
  • C-116/13
  • Täpsustada intressi ja viivisintressi arvestamise ja tarbijale esitamise aluseid
  • tuleks lepingutasu (ja
  • muud sarnased tasud) võrdsustada intressiga
  • Üheselt tuleks defineerida tänasel päeval segadust tekitavad terminid „põhivõlg“
  • ja/või „põhinõue“
  • Oluline on viivisintresside väljatoomisel lepingutingimustes näha ette nende
  • avaldamine aastase määrana
  • Viivisintressi peaks
  • olema lubatud arvestada üksnes veel tasumata põhisumma
  • Keelata tarbijavaidluste lahendamine eraõiguslikus vahekohtus
  • keelata tarbijavaidluste puhul vahekohtumenetluse kasutamise
  • Turukorralduslikud meetmed
  • Kehtestada tarbijakrediidi tegevusluba
  • sisse seada tegevusloakohustus
  • tarbijakrediidi andjatele
  • Nõuete mittetäitmine on aluseks tegevusloa kehtetuks tunnistamisele
  • Täiendada nõudeid tarbija maksevõime hindamisele ja tagada nende järgimine
  • Kehtestada piirmäär, millises ulatuses peaks tarbijale jääma alles tema
  • kuusissetulek peale kõigi laenumaksete tasumist
  • Keelata väljastada laenu tarbijale, kelle puhul korrektselt läbiviidud
  • maksevõime hindamine annab tulemuseks, et tegemist on antud laenutoote
  • jaoks ebapiisava maksevõimega isikuga
  • Piirata tarbijakrediidi reklaamimist
  • võib sisaldada
  • üksnes esmavajalikku teavet
  • mis esitatakse ilma igasuguste sõnaliste
  • Mitte lubada tarbijakrediiti reklaamida
  • televisioonis ja raadios
  • Meetmed võlgadega toimetuleku toetamiseks
  • Võlanõustamine
  • saab ilmseks võlanõustamisteenuse mahtude ebapiisavus
  • Võlgade ümberkujundamine ja eraisiku pankrot
  • on tegemist pankrotimenetluse kui võlgadega
  • toimetuleku väga madala efektiivsusega keskmise eraisikust võlgniku jaoks
  • Võlgnikul
  • võimalik
  • ümberkujundamise
  • menetluse
  • või
  • pankrotimenetluse kulude katteks taotleda riigi õigusabi
  • analüüsida eraisikute võlgade
  • ümberkujundamise menetluse ja pankrotimenetluse efektiivsust
  • kaaluda riigi õigusabi kättesaadavuse laiendamist ja lihtsustamist ja põhjendatud
  • juhtudel õigusabi võimaldamist tasuta
  • Muud sotsiaalsed meetmed
  • analüüsida
  • sotsiaalsete laenude või muude kiirlaenuvõlglaste olukorda parandavate
  • sotsiaalsete meetmete rakendatavust Eestis
  • krediidikulukuse määra piirang
  • piirangud võlgade sissenõudmiskuludele
  • maksekäsu kiirmenetlusse sisse kontroll krediidikulukuse ja sissenõudmiskulude
  • ülempiiride järgimise üle
  • Täpsustada intressi ja viivisintressi arvestamise ja tarbijale esitamise aluseid
  • Keelata tarbijavaidluste lahendamine eraõiguslikus vahekohtus
  • Kehtestada tarbijakrediidi ettevõtetele tegevusluba
  • Täiendada nõudeid tarbija maksevõime hindamisele
  • tarbijakrediidi reklaam

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

105
doc
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
1072
pdf
Logistika õpik
125
docx
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
57
doc
Maksundus-kokkuvõtvalt
75
doc
Kohaliku omavalitsuse õigus
161
pdf
Juhtimise alused
71
docx
Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !