Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku eriala Sirli Lillmann Catriin Leiman Maria Malõsev Maret Voore HIROSHIMA Referaat Tartu 2006 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 3 2. TUUMAENERGIA AJALUGU..............................................................................................3 3. TUUMAPOMMI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE:..................................................................4 4. KIIRGUSE MÕJU...................................................................................................................5 4.1. Kiirguse vahetu mõju........................................................................................................5 4.2. Pikaajalise mõjutused................................................................................
9a klass Juhendaja: Õp. Janne Pihelgas Maardu2007 SISSEJUHATUS Päike kiirgab soojust ja valgust, mida me tajume, aga ka raadiokiirgust, röntgenikiirgust ja gammakiirgust. Need on kõik raadiolainete sugulased. Päike kiirgab ka elektriliselt laetud aatomiosakesi ja palju muud. Televisioonimast ja mobiiltelefon saadavad välja raadiokiirgust. Raadiokiirgus soojendab ka mikrolaineahjus pirukaid. Ioniseerivad kiirgused ise on meie keskkonnas täiesti tavalised. Valdav enamik sellest ioniseerivast kiirgusest, millega inimene iga päev kohtub, on looduslikku päritolu. Ta on olnud meie ja ka meie eellaste saatjaks sünnist saadik.Röntgenikiirgusest, millega inimene kokku puutub, on siiski suur enamus pärit inimese poolt loodud aparaatidest. Kuid see on vaid üks, kõige nörgatoimelisem liik ioniseerivat kiirgust.Tänaseks on inimkond õppinud ioniseerivat kiirgust tekitama kogustes,
· Millal avastati elektron? Iseloomusta elektroni. Elektron avastati 1897 aastal Thomson'i poolt. Elektron on väga väike, negatiivse elementaarlaenguga fundamentaalosake. · Iseloomusta aatomi tuuma. 1911.aastal avastas Rutherford aatomi tuuma. Aatomi tuum on positiivse laenguga ja mõõtmetelt väga väike. Enamus aatomi massist on kogunenud aatomi tuuma. · Mis on elementaarlaeng? Millistel osakestel, millise laenguga esineb? Elementaarlaeng on väiksem iseseisvalt eksisteeriv laeng 1,6x10-19 C Esineb prootonitel (positiivne) ja elektronidel (negatiivne) · Milline on aatomi planetaarmudel? Aatomi planetaarmudel on aatomi ehituse võrdlus päikese ja planeetide/taevakehadega. Aatom on tuumas keskne nagu päikesesüsteemis päike ning igal erineval tasandil tiirlevad ümber aatomi elektronid (planeedid ümber päikese). · Kuidas on seotud elektronide üleminekud aatomis neeldumise ja kiirgus spektriga? Spektri joonte paigutuses esineb
Toimuvad keemilised reaktsioonisd, millest aktiivselt võtavad osa radiolüüsi produktid. Selle faasi käigus tekivad molekulaarsed muutused või mutatsioonid, ühesõnaga - tekivad rakkude elukeskkonna muutused. Eluskoe või –organismi kiiritamisel tekib kahjustus ionisatsiooni ja vabade radikaalide tekke tõttu. Vaba radikaal on molekul või molekulifragment, mille väliskihil on paaritu elektron. Seetõttu on vaba radikaal väga reaktiivne. Madala lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused nagu rö-kiirgus toimivad vabu radikaale tekitades, kõrge lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused toimivad ionisatsiooni kaudu. Loomulikult ei välista protsessid teineteist, kuid nende toimumine sõltub lineaarse energia transpositsioonist. Rakk koosneb põhiliselt veest, seega toimub enamus energia neeldumisest vees. Kiirguse toimel veemolekulid ergastuvad ja ioniseeruvad ning tekivad vabad radikaalid. Meid huvitavaks lõpptulemuseks on muutused sellises biomolekulis nagu DNA.
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Kõik kommentaarid