Kiirgus (0)

Sarnased õppematerjalid

68

ppt

Magnetväli ja püsimagnetid

Magnetväli ja püsimagnetid  Magnetiit Antiik-Kreekas arvati, et omaduses teisi kehi ligi tõmmata väljendub kivimi hing. Leiukoha järgi (Magnesia linn Väike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magnetiidiga.  Magnetväli Magnetväli on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud väli, mis toimib magnetilise vastastikmõju vahendajana. (Vrdl paigalseisvate laetud osakeste ümber on ainult elektriväli).  Elektromagnetväli Rangelt võttes tekitab magnetvälja muutuv elektriväli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektriväli ja magnetväli koos moodustavad elektromagnetvälja (EMV).  Püsimagnet Püsimagnet – aine, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagneti magnetväli on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide) magnetväljade summa. Aineosakesed omavad magnetvälja oma pö�

Füüsika

13

pdf

Eksami materialid

plasmavood Magnetväli kaitseb maad pinda päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava magnetväljas püütakse päikeselt tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja jõujooni moodustades nn Van Alleni vööd Kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid põhjustavad atmosfääri ülakihtide elektrifitseerumist, mis põhjustab magnettorme ja virmalisi Päikeselt tulevad elektromagnetilised kiirgused: - Gammakiirgus - elektromagnetiline kiirgus, mis tuleb tuumast ja on kõige lühema lainepikkusega alla 0,01 nm(st suurema sagedusega) - röntgeni kiirgus 0,01-10nm - UV kiirgus 10-400nm: - UV-C 200-280nm, ülimalt ohtlik elusorganismidele, neeldub osoonikihis - UV-B 280-315nm , ohtlik elusorganismidele neeldub osaliselt osoonikihis, on hõreda osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks - UV-A 315-400nm päevituse ja D-vitamiini tekitaja - Nähtav valgus 380-760nm - infrapuna(soojus)kiirgus 760-1000000(1mm)

Maateadus

18

pdf

Füüsika eksami materjal

- elektromagnetväljaga. 34. VOOG JA TSIRKULATSIOON Välja divergents ehk hajumine välja antud punktis on piir, mille saavutab vektori voog läbi kinnise pinna S sama pinnaga piiratud ruumis D V® 0. Vektorvälja rootor ehk keeris on seotud väljavektori tsirkulatsiooniga. Rootori komponent suunas (joon. 1.11) on piir, mille saavutab vektori tsirkulatsioon mööda suunaga perpendikulaarset pinda D S ümbritsevat kontuuri L, kui, D S® 0. 35. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis. EM-laine levib vaakumis valguse kiirusel, milleks on c. Elektromagnetiline kiirgus on elektromagnetvälja erijuht. Kui elektrilaeng liigub, tekitab ta enda ümber

Füüsika

52

doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

Magnetväljas püütakse Päikeselt tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja jõujooni moodustades nn Van Alleni vööd. Kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid põhjustavad atmosfääri ülakihtide elektrifitseerumist, mis põhjustab magnettorme ja virmalisi (laetud osakesed surutakse magnetpooluste suunas. Need aktiveerivad atmosfääri gaasid, põhjustades nende helendumise virmalistena) Päikeselt tulev elektromagnetiline kiirgus jaguneb erinevateks kiirgusteks: 1. gammakiirgus – elektromagnetiline kiirgus, mis tuleb tuumast ja on kõige lühema lainepikkusega alla 0,01 nm (st suurema sagedusega) 2. röntgeni kiirgus – lainepikkus ca 0,01-10 nm 3. ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus) – lainepikkus 10-400 nm  põletust tekitav UV-kiirgust nimetatakse meditsiinis „erüteemseks UV-ks“, mis on lainepikkuste järgi kaalutud toimega UV-kiirgus. Erüteemse UV-kiirguse

Maateadus

24

pdf

Kiirgusbilanss

U ajaühiku vältel Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis- ja peegeldamisvõime: k+ a = 1, S kus k - keha neelamisvõime, a - keha peegeldamisvõime, -kehale langenud kiirgusvoo lainepikkus Absoluutselt must keha: k = 1, a = 0 ; Absoluutne peegeldaja: k = 0, a = 1  Maa efektiivne kiirgus ja maapinna kiirgusbilanss M Maa efektiivne kiirgus (Ef ) - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri soojuskiirguse vahe : A Ef = U - G , U - maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus, A G - maapinnas neeldunud pikalaineline kiirgus Maapinna kiirgusbilanss:

Maateadus

33

docx

Füüsika II Eksam

ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrihulk kui füüsikaline suur

Füüsika ja elektrotehnika

26

ppt

Magnetism

Magnetism  Magnetväli eksisteerib alati vooluga juhtme ümber Püsimagnet keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel Magneti poolused kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam Magnetvälja põhiomadused: magnetvälja tekitab elektrivool magnetväli avaldab mõju elektrivoolule  Pool dielektrikus südamikule keritud traat Elektromagnet raudsüdamikuga pool Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob  Elektromagnetväli sõltub: voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli) keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli) Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti 3) telefon 4) mi

Füüsika

14

doc

MAATEADUS

siseenergia mõjul tekkinud vulkaanilised, tektogeensed. Eoolilised pinnavormid- tuule tekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosneb teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda- Fulvioglatsiaalne delta ­ sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites. Fumaroolid - on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldavad avaused maapinnas. Föön, Chinook- soe tuul mägedes. Gammakiirgus- elektromagn kiirgus, mis tuleb tuumast ja on kõige lühema lainepikkusega, alla 0,01nm. Geomorfoloogia- teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest. Glatsiaalsed pinnavormid ­ mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus Hoovused: külmad hoovused- veet° hoovuses on madalam teda ümbritsevast veest. Soojad hoovused- veet° hoovuses on körgem teda ümbritsevast veest. Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis

Maateadus

Kommentaarid (0)