Kiired ja spektrid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Soojuskiirguseks nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuüksi soojusenergia arvel. See on ka üks soojusülekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile). soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temperatuurist. Madalatel temperatuuridel (mõnisada kraadi) on hõõgumine vaevumärgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri tõstmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja kiirgav keha omandab alguses kollaka (hõõglamp, 3000°), seejärel valge (Päike, 6000°) ja lõpuks sinaka tooni (alates ca 8000°). Küll aga järeldub üldistest termodünaamilistest kaalutlustest , et iga keha peab alluma Kirchhoffi seadusele: termilise tasakaalu tingimustes on keha kiirgamisvõime ja neelamisvõime võrdsed (igal lainepikkusel). Absoluutselt musta keha kiirgamis - ja neelamisvõime on mõlemad võrdsed ühega.
Elektroluminestsents- hõrendatud gaasi helendamine teda läbiva elektrivoolu toimel. Nähtust kasutatakse reklaamvalgustuses. Elektroluminestsents tekib ka pooljuhtides ja seda kasutatakse ka valdusdioodides. Ka virmalised kuuluvad elektroluminestsents nähtuste hulka. Päikese kiiratud loetud osakeste voog püütakse Maa magnetvälja poolt suures osas kinni. Pidurdamisel nad ergastuvad Maa magnetväljas hõrendatud gaasi ja põhjustavad selle helendumist. Kuivõrd pooluste lähendal on magnetväli kõige tugevam, siis on ka laetud osakeste pidurdamisel tekkinud ergastusenergia pooluste lähedal eriti tugev .
Fotoluminestsents- reeglina fotoluminestseeruvad vedelikud ja tahked ained. Kehad helendavad alati pikema lainepikkusega valgust, kui nad neelduvad. Seetõttu kaotataksegi tihti kiirgusena ultraveolettkiirgust, mis paneb ained helendama nähtava valgusega . Aega, mille vältel keha pärast kiiritamist veel helendab nim hääbumiskestus (ka järelhelendus). Selle alusel jagunevad kõik luminofoorid kahte liiki 1. Fluorestseeruvad ained- järelhelendust praktiliselt pole. 2. Fosforestseeruvad- kestev järelhelendus.
Katoodluminestsent- on tingitud mingi aine pommitamisest elektronidega. Nii nt helenduvad telerite ekraanid tänu katoodluminestsile. Tavaliselt kasutatakse hõbedaga aktiveeritud tsinksulfiidi ja kaaliumsulfiidi segu, mis elektronidega pommitamise tõttu hakkab kiirgama helesinist valgust.
Kemoluminestsents- keemiliste reaktsioonide tulemusena eralduv energia võib eralduda ka nähtava valguskiirgusena. Sel puhul jääb keha külmaks, kuivõrd kiirgusest puudub soojusenergia. Nt pehkivad haavapuu tükid või helendavad jaaniussid.
Wieni nihkeseadus. Wieni seadus (kannab ka nimetust Wieni nihkeseadus) ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Iseenesest on see ka loogiline: lühema lainepikkusega (suurema sagedusega) valgus vastab suurema energiaga footonitele, mille kiirgamist ju võibki oodata kõrgema temperatuuriga kehalt.





Stefan -Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta keha soojuskiirguse intensiivsus (võimsus) ühikulise pindala kohta kasvab võrdeliselt temperatuuri neljanda astmega:
R = σT4.
Võrdetegurit σ
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kiired ja spektrid #1 Kiired ja spektrid #2 Kiired ja spektrid #3 Kiired ja spektrid #4 Kiired ja spektrid #5
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 79 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karolyn3 Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Soojuskiirguseks
  • Elektroluminestsents
  • Fotoluminestsents
  • Katoodluminestsen
  • Kemoluminestsents
  • Stefan-Boltzmanni seadus
  • Stefan-Boltzmanni konstandiks
  • Planck
  • Plancki kiirgusseadus
  • Boltzmanni konstant
  • Plancki konstant
  • Energia jaotus spektris
  • Spektraalaparaadid
  • Röntgenikiired ja nende kasutamine
  • Röntgenikiirte omadused
  • Röntgenitoru ehitus ja töötamise põhimõte
  • Fotoelektriline efekt
  • Kvant
  • Stoletovi seadused
  • Footonid

Teemad

  • Kemoluminestsents
  • Wieni nihkeseadus
  • Kiirgusspektrite liigid
  • Neeldumisspektrid
  • Spektraalanalüüs
  • Fotoefekti selgitamine kvantteoorias
  • footoni impulss

Kommentaarid (1)

ErikMik profiilipilt
ErikMik: Väga hariv!
13:38 18-01-2011


Sarnased materjalid

4
docx
Skalaarid ja vektorid
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
28
doc
põhivara aines füüsikaline maailmapilt
29
doc
Põhivara füüsikas
31
rtf
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
83
doc
Füüsika eksami küsimuste vastused
83
doc
Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli-
18
docx
Põhikooli Füüsika





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !