mai Belgia Prantsusmaa- 10.mail algas Saksamaa pealetung, 15.juunil sisenesid lahinguteta Pariisi. 22.juuni 1940 kapituleerus Prantsusmaa Saksamaa ees. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka 2. Atlandi harta Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutustest ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus kokku 15 riiki, k.a. NSVL. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine, kuna NSVL oli okupeerinud Baltikumi, mis tähendas, et seda punkti ta ei järginud. Samuti oli huvidega vastuolus punkt, mis nägi ette loobuda territoriaalvaldustest, kuna Nõukogude Liit taotles maailmarevolutsiooni, mis nägi ette kõikide rahvaste ühendamist. Samuti oli Atlandi hartas kirjas see, et alla kirjutanud riigid ei taotle mitte mingisugust omakasu.
Kordamine kontrolltööks II maailmasõda teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, Hitlerile ootamatu(sõda (1.sept1939-2.sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga
II MAAILMASÕDA 1. Miks puhkes II maailmasõda? Kes selles kõige rohkem süüdi oli? · I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov; osade võitjate pettumus (Jaapan, Itaalia) ei saanud mida tahtsid · Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja) · Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid maailmarevolutsiooni plaan väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada · Sõjatööstuse areng relvi vaja realiseerida · Rahvasteliidu nõrkus puudus riiike ohjeldav jõud · Lääneriikide lepituspoliitika olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat,
Jaapan VS Hiina 1937-1945. 2)Abessiinia (Etioopia kriis) 1935 Itaalia ründas ning vallutas Etioopia. Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja. 3)Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik revolutsiooniline sõda demok. Pooldavate vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri pooldajate vahel. II MS ,'peaproov''. Franco diktatuuri kehtestamine. Saksamaa sammud II MS suunas. Eellugu: 1923a. nurjus Hitleri riigipöördekatse e. nn. ,'Müncheni õlleputs'' Hitler vangi. Natsipartei nüüd püüdis võimule tulla parllamendi valimiste kaudu . Seoses Suure Depressiooniga kasvas nende populaarsus 1932. sai Natsiparteist Riigipäeva suurim erakond. 30.jaanuaril 1933a. nimetab Saksa president Hindenburg Hitleri riigikantsleriks. 1,5a. pärast saab presidendi ameti Hitler (Hindenburg suri). Saab führeriks. 1933 1. Aprill juutide tagakiusamine riiklikul tasandil. Tipuks 1938 nov. Saksa konkreetsed sammud: Locarno lepingu mittetäitmine.
· Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). · Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. · Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. · Eesmärgid Preisi alade tagasisaamine/ühendamine:põllumaa, kaevandused, sadamad · 1. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat läänest/17. sept NSVL idast · Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal, Varssavi piirati sisse ja alistati · Saksa-NSVL sõpruse- ja piirilepinguga jagati Poola NSV Liidu agressioon
juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a. CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel
propagandasõda (lendlehed, muusika) · 9.aprillil 1940 tungiti Taani ja Norrasse ettekäändega kaitsta nende riikide neutraliteeti Inglismaa sissetungi eest. Taani vallutati mõne tunniga. Norra alustas vastupanu ja alistus juunis. · 10.mail 1940 alustas Sxm pealetungi Läänerindel (plaan "Gelb" oli Pr vallutamiseks valmis juba oktoobris). Kiiresti okupeeriti Holland, Belgia. Luxenburg. Liitlaste kotti jäämine Dunerquei all > Hitler lasi Ing ja Pr sõduritel (335 000) laevadega evakueeruda. Prantsusmaa kapituleerus 22.juunil. Saksa okupatsiooni alla jäid Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa. Vichy linnas loodi Prantsuse valitsus (Vichy valitsus), mis haldas ca 1/3 territooriumist ja tegi koostööd Sxm-ga. · 1940-1941 plaani "Seelöwe" ("Merelõvi") realiseerimine, mis nägi ette õhu- ja meresõja Inglismaa vastu ja pidi ideaalis lõppema dessandiga Inglismaale. Inglise ajaloos kannb see
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni
· 10.05.1940 pealetung Belgiale, hollandile, Luxemburgile, Prantsusmaale · 24.06.1940 Pr kapituleerubpidi maksma hüvitist Sks-le, sõjaväe piiriks 100 000 meest, kaotab territooriumeid ka It-le · Õhu- ja meresõda inglismaa vastu, et hävitada sõjamajandulikku võimsust, purustada Ingl ei õnnestu · 1941 okupeerib Jugoslaavia · 22.06.1941 alustab ootamatut, reeturlikku sõjategevust NSVL vastu Poola juures.esimeste tundidega sõidavad tankid segi lennuväljad, kus asub NSVL hea sõjavärustus · Vägede rünnakud jagunevad 3 suunda:Baltikumi, Valgevene, Ukraina alade juurest · Edukas rünnak Ukrainale ja edasi lõunapoolsematele aladele · 1940 sügisel Kolmikpakt Jaapani ja Itaaliaga, millega lubati üksteist toetada · Armeegrupp Nord tungis peale Leningradile(Leningradi blokaad), vallutada ei õnnestunud
II maailmasõda II ms põhjused: 1. Pariisi rahukonverentsi ja Versailles rahu mõju (Sks rahulolematus lepingu tingimustega) 2. Rahvasteliidu tegevus (polnud võimeline oma ülesannetega toime tulema ega suurriike ohjeldama) 3. Hitleri ja Stalini ambitsioonid (Hitler tahtis saksa rahvale suuremat elamisruumi, Stalin tahtis kommunismi üle maailma levitada) 4. Lepituspoliitika 5. Majanduskriis (inimesed pooldasid kõva käe poliitikat, mis omakorda tugevdasid diktatuure) 6. MRP (Ida-Eur jaotamine Sks ja NL vahel; mittekallaletungileping omavahel) MRP: Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata
KT: II maailmasõda pt 18 – 19, 21-23 1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? „Suur-Saksamaa“ loomine, sakslaste eluruumi laiendamine, Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine, sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas). 2. Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Alustati Saksamaa taasrelvastamist, taasloodi armee (Wehrmacht. Kehtestati üldine sõjaväekohustus, likvideeriti Reini demiitariseeritud tsoon. 1935. A sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega taastati laevastik. 3. Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? Saksamaa Austria liitmine – 1938. A veebruaris esitas Hitler Austriale
KT II maailmasõda 12bc 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad
1. Mõisted. Lepituspoliitika – Lääneriikide otsus mitte Hitleriga sõda alustada, vaid rahuldada tema soove Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938), müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. , MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tšehhoslovakkia „alla neelamine“ Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas.
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tsehhoslovakkia ,,alla neelamine" Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas.
jäävad Prantsuse väeosad. Saksa väed sisenesid lahinguteta Pariisi, vaherahu sõlmiti 24. juunil 1940 Compiegne'i metsas. Saksamaa oli sõja algul edukas, kuna oli juba pikka aega sõjaks valmistunud. Samas võib põhjus olla ka selles, et Inglismaa ja Prantsusmaa ei võtnud rindel midagi otsustavat ette, kummagi ühiskond ei tahtnud sõdida ega olnud valmis tooma võiduks vajalikke ohverdusi. Samuti ei pidanud Saksamaa sõja algul muretsema NSVL pärast, kellega tal oli tehtud sõprusleping. 2. Iseloomustage Atlandi hartat. (3p) Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega, Miks? (3p). Milliseid lootusi said hartast okupeeritud rahvad? Kas need lootused täitusid? Põhjendus oma vastusele. Näiteid! (3p) Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas
Kontrolltöö nr 5. 11. Rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel. Võitjad ja kaotajad. 11a. Molotovi- Ribbentropi pakt: kuidas sai see võimalikuks? 12. Teise maailmasõja algusaastad (1939- 1942). Euroopa sõjast maailmasõjani. 12a. Talvesõda. 13. Teise maailmasõja käik aastail 1942-1945. Hitleri-vastase koalitsiooni võit. 13a. Teine maailmasõda. Totaalne sõda. 1. Mis toimus 1933. a. 30. jaanuar? Hitler sai võimule. 2. Mida tähendab ``ansluss``? Austria ühendamist Saksamaaga. 3. Millal ühendati Austria Saksamaaga? 1938 13.märts. 4. Kes olid sudeedisakslasd? Tsehhoslovakkia aladel elavad sakslased. 5. Kui suur osa Tsehhoslovakkia elanikkonnast olid enne 1945. a. sakslased? 1/4 6. Mis toimus 1938. a. 29.-30. september Münchenis? Müncheni konverents. 7. Millised riigid osalesid Müncheni konverentsil? Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa,Itaalia. 8
II Maailmasõdas ja Eesti I rida Iseloomusta sõjategevust 1939-1942. Mis tagas teljeriikide edu sõja esimesel perioodi? 1.09.1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat. NSVL tegi sama Poola vastupanu murti. ,,Kummaline sõda" Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Sõjategevust tegelikult ei toimunud, istuti oma kaevikutes. NSVL paigutas oma väed baaside lepingu alusel Baltikumi. Soome kaitses oma iseseisvust Talvesõjas. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taani. Lõpetati ,,Kummaline sõda". Samal ajal lõpetas NSV Liit MRP. Juuni 1940 okupeeriti Baltikum ning liideti vägivaldselt endaga nende alad. 10.mai 1940 alustas Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. 22.06.1940 Prantsusmaa kapituleerub. 1941 juunis tungib Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember ründab Jaapan Pearl Harbouri
Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi harta- kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted-. II - Teherani konverents- Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. III- Potsdami konverents- USA, NL, Suurbritannia arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi. 5) Kummaline sõda- sõjategevus soikus, algas nn. kummaline sõda, kus kumbki osapool aktiivsust ei ilmutanud. Vastupanuliikumine- on riigi või muu suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile
AJALUGU 9. KLASSILE – KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS II MAAILMASÕDA (1.09.1939-2.09.1945) 1. Puhkemise eeldused ja põhjused Versailles’ süsteem oli kokku varisemas, ka Rahvasteliit ei suutnud suurriike ohjeldada. Hitler soovis I maailmasõja järel loodud süsteemi likvideerida ning MRP sõlmimine lisas talle veelgi kindlust. Stalin kavatses laiendada oma piire läände. Et tagada Saksamaale majanduslik edu, otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Ka Stalin tahtis arendada sõjaväge ning vajas Punaarmeele tegevust. Hitler tahtis oma rahvale juurde eluruumi ning Stalin aga kommunismi mõjuvõimu laiendamist. 2. II maailmasõjale eelnenud sündmused Hitler okupeeris 1938. aastal Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud. Hitler tahtis endale Tšehhoslovakkia osasid, kus elasid sakslased. Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida sõda. Müncheni kokkulepe (29.09
KT II maailmasõda ja külm sõda. 12e II maailmasõda osapooled TELJERIIGID Saksa + Itaalia, Jaapan + ungari, bulgaaria, slovakkia, rumeenia ja Soome vs. LIITLASED UK + auss, kanada, l-aafrika + USA, NSVL + Prantsusmaa, hiina ja ühinenud riigid . Külma sõja osapooled: · NSVL + marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), + (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ) vs. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) 1. Miks alustas Saksamaa II maailmasõda, kes olid tema liitlased sõjas ning millised olid nende eesmärgid?
Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. Toimus juuli 1936 kuni 1. aprill 1939, kui Franco sõja lõppenuks kuulutas. Võitis vastuhaku pool ehk Franco ning pärast seda kehtestati Hispaanias Franco diktatuur. Tekkis, sest võimule sai kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ning ühiskond polariseerus, levisid kuuldused proletariaadi diktatuurist. 4
Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936
5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungilepingu 3) 23.aug. 1939 Sa. - NSVL vaheline mittekallaletungileping (MRP) tagas Saksamaale kindla tagala. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. 4) 1939, 1.sept. tungis Saksamaa kallale Poolale. Sa. väed purustasid Poola armee paari näda- laga, kasutades uudset välksõja plaani (Blitzkrieg) taktikat. 3. sept. kuulutasid Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.sept. tungis Poolale kallale ka Nõukogude Liit.
1. Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja eel; Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi kolfliktikoldeid: 1) 1935 Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles'i rahulepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid keelatud. 2) 1935 Saarimaa liitus Saksamaaga 3) 1936 Hitler viis oma väed demilitariseeritud (väekeeldu kehtestatud) Reini tsooni 4) 1936 Kominterni-vastane pakt Saksa ja Jaapani vahel, suunatud NL vastu, hiljem lisandus veel riike. 5) 1936. 07 1939 - Kodusõda Hispaanias, lõppes sellega, et Franco kehtestas diktatuuri 6) 1938 Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga 7) 1938 - Müncheni sobing liit Saksa, UK, Prantsusmaa ja Itaalia vahel, mis nägi ette selle, et
II maailmasõda 1.september 1939 - 2.september 1945 Veel enne sõda... · 1939 olid Euroopas võimul 3 diktaatorit: Mussolini, Hitler ja Stalin. · 1936 sõlmisid Saksa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NSVL vastu. Ühineb Itaalia. Tekib Tokyo-Berliini-Rooma telg. · 1936-1939 Hispaania kodusõda (juht kindral Franco). Mittevahelesegamispoliitika Euroopa poolt, v.a. NSVL, Itaalia ja Saksamaa (+ interbrigaadid eri rahvastest). Hispaanias Franco diktatuur. · 1938 Austria Ansluss. Saksamaa ja Austria liituvad pärast Saksa ultimaatumit. · 1938 Müncheni kokkulepe. Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa otsustasid, et Sudeedimaa läheb Saksale. · 1939 Klaipeda okupeerimine sakslaste poolt; Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel vabaks; Tsehhoslovakkia okupeeriti sakslaste poolt. · 23.august 1939 MRP
1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? - 1935. aastal tühistas Sakasamaa ühepoolselt Versailles’ lepingu - Kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis seni oli keelatud. - Sõlmiti uus kokkulepe suurbritanniaga, kus seati saksa sõjalaevastiku tonaaži piirmääraks 34% briti laevastiku tonnaažist. Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni
Kordamiseks Teema: Teine maailmasõda 1. Kronoloogia: Millal ? * sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping ning salajane lisaprotokoll 28. sept 1939 * algas Teine maailmasõda 01. September 1939 * algas Saksa NSVL sõda 1941 * toimusid . Moskva, Stalingradi, Kurski lahingud 1942 * Jaapani rünnak Pearl Harborile 1941 * avati Teine rinne, toimus Normandia dessant 6. Juuni 1944 * Soome Talvesõda 30. Nov 1939 * Saksamaa kapituleerus sõjas 8. Mai 1945 * heideti aatomipommid USA poolt Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945 * kapituleerus Jaapan , lõppes Teine maailmasõda 2.sept 1945 * toimus Potsdami konverents 16. aug 1945 2. Teise maailmasõja puhkemise põhjused.
· USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsiooni koormat, pikendati maksete tasumise tähtaega · 1920.ndate teisel poole oli USA-s kiire majanduskasv · Majandus püsis mõnda aega tõusu teel · Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus ainult teatud aladel RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS 1920. AASTATEL · 1925. aastal toimus Locarno konverents · Osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa · Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades Saksamaale Versailles's paika pandud lääne piiri · Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule · 1928.a Briand'i Kellogi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla 15 riiki, hiljem lisandus veel 48 · Uut maailmasõda aga ei suudetud ära hoida ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933 · 1920.ndate a. majandustõus osutus lühiajaliseks
Moskvas sõlmitud vaherahuga: Soome riik jäi püsima, Soome kaotas umbes 1/10 oma territooriumist, Hanko neemele rajati NLi sõjaväebaas. NSV Liit juuni- aug okupeeris Eesti, Läti ja Leedu ja annekteeriti NLi koosseisu. Bessaraabia annekteeriti juuni 1940 ja nimetati Moldaavia NSVks. 4. Hitleri vastane koalitsioon: Atlandi harta, 3 konverentsi (Teheran, Jalta, Potsdam) Atlandi harta: 8-punktiline dokument, mille sõnastasid USA president F.D.Roosevelt ja Suurbritannia peaminister W.Churchill USA sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil. Selles sõnastati Saksamaa vastase sõja ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Harta 2. ja 3. punkt nägid ette sõja ajal vägivaldselt likvideeritud riikide iseseisvuse ja riigipiiride taastamist. Ainukesena ei saanud iseseisvust tagasi 3 Balti riiki. Nõukogude Liit liitus Hartaga sept. 194, kuna vajas lääneriikide materiaalset abi kuigi harta kõik punktid polnud NL-ile vastuvõetavad.
huvisfääri piir Poola territooriumil ida poole, vastutasuks sai NSV Liit Leedu. (28.sept). 3.Sõda Euroopas 1.09.39-22.06.40:1.sept.1939 tungis Saksamaa Poolale kallale, 17.sept. lahkus Poola valitsus riigist. Samal päeval ületas Punaarmee Poola idapiiri (Nõukogude- Poola sõda). 27. Varssav ja kogu Poola alistus. 28.sept. sõlmiti Nõuk.-Saksa sõpruse- ja piirileping Moskvas. Samal ajal Baltimail sõlmisid Moskva survel kõik kolm Balti riiki vastastikuse abistamise lepingu NSV Liiduga (Eesti 28.sept., Läti 5. ja Leedu 10.okt.). Kõikidesse riikidesse paigutati u. 20000 punaarmeelast (sissemarss oktoobris). Sarnase ettepaneku tegi Moskva ka Soomele, kes esialgu keeldus. 1940. aasta veebruaris algas Talvesõda. 3.sept.1939 kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa sõja Saksamaale, algas Kummaline sõda. 9.apr.1940 tungis Saksamaa Taanile ja Norrale kallale, Kopenhaagen
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt.
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
