Kooli
nimi
KIILILISED
Uurimustöö
bioloogias
Autor:xxx
Klass:8
Juhendaja :xxx
asukoht
Sisukord
1.Sissejuhatus 3
2.Välimus 4
3.Elukoht 5
4.Toitumine 6
5. Sigimine ja areng 7
6.Kiililiste sugukonnad Eestis 8
1) Rabakiilid 8
Kasutatud kirjandus 13
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-07-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
muhevana
Õppematerjali autor
.......................................... 7 6.Kiililiste sugukonnad Eestis..........................................................................................................8 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................... 9 2 1.Sissejuhatus Kiililised ehk odonaadid (Odonata) on putukate selts, mis jagatakse kaheks alamseltsiks: taolistiivalised (Zygoptera) ja eristiivalised (Anisoptera).Tiibade ja keha mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis.Eestis on kiilid inimeste tähelepanu pälvinud juba kaugetest aegadest. Nende osavat ja kiiret lendu ning ilusaid värve on imetlenud ilmselt igaüks. Soojadel suvepäevadel kohtab neid putukaid lendlemas veekogude kallastel ning metsalagendikel
r Kristin Sõber 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Kiilid lk 4 3. Kokkuvõte lk 7 4. Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Kiililisi iseloomustab kõige enam nende sihvakad võrkjad neli tiiba, suurte silmadega pea ja pikk ja saleda tagakehaga. Kiililiste keha on tavaliselt erksalt värvunud , enamasti sinise või rohelise kirju . Keha ja tiibade mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis. Kiililiste liike on üle 4500, Eestis aga 57 liiki .Kiililised on röövtoidulised , nad püüavad saaki õhust ning söövad kõike kellest jõud üle käib .Saaki nad aga püüavad võimsa labidja või kopalaadse alahuulega ehk püünismaskiga . Kiilid on aktiivsed , päeval soojal ajal aga õhtul või jahedal kliimal muutuvad nad uimaseks ja tarduvad mõnele taimele. Kiilid elavad kõige rohkem veekogude kallastel
Bioloogia arvestus putukad · Putukad on lülijalgsed loomad, kelle, keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. · Kõige arvukam loomarühm, rohkem kui 1/3 kõigist elusorganismide liikidest. · Läbivad lennates pikki vahemaid, otsides toitu, uut elupaika, paaritumiseks kaaslast või põgenedes vaenlase eest. · Suiste ehitus sõltub
konnakullese. Vastseiga kestab mõnedel kiililiikidel vaid ühe aasta, teistel ulatub aga kolmenelja aastani. Kiilivastne ronib enne viimast koorumist veest välja taimevarrele ning kinnitub sinna, kohanedes õhuhapniku hingamisega. Pärast kuivamist toimub kestumine. Esmalt vabastatakse rindmik ja pea ning siis ülejäänud kehaosad. Pärast koorumist jääb taime külge läbipaistev vastsekest. Koorunud valmiku kitiinkate tugevneb mitu päeva. Äsjakoorunud kiili keha on pehme ja peaaegu värvitu, 24 päeva jooksul omandab see aga liigiomased tunnused, tiivad muutuvad jäigaks ning kiil hakkab lendama. Kiilid on kõige aktiivsemad päikesepaisteliste päevade keskpäevasel ajal. Ööd saadavad nad mööda puuokstele, veetaimede veepealsetele osadele või muudesse taolistesse kohtadesse tardunult. Lennuaeg langeb kiilidel soojale perioodile kevade lõpust sügiseni. Meie tingimustes talvel kiilivalmikuid ei esine
ja lendab kaldataimestikule, kus kestub valmikuks. Valmiku eas ühepäevikulised ei toitu. Eluiga on liigiti erinev, mõni tund kuni mõni päev (üksikutel liikidel ka mõni nädal). Munad munetakse vette. Vastsed toituvad taimedest ja arenevad mitu aastat. Ühepäevikuliste vastsed on surusääskede vastsete kõrval teine tähtsam rühm kalade toidus. Liikide arv: 2000, Eestis 45 liiki. Kirjandus: Remm, Evi 1970. Ühepäevikuliste määraja. Abiks loodusvaatlejale nr.60,Tartu Selts: Kiililised (Odonata) Kiililised on jässaka rindmiku ja pika saleda tagakehaga suured (keha pikkus 18-130 mm), röövtoidulised putukad. Neile on iseloomulikud väga suured liitsilmad (10 000-30 000 fassetti), seetõttu näevad nad suhteliselt hästi kuni 8 m kaugusele. Rindmikule kinnitub kaks paari kilejaid, suhteliselt kitsaid ja väga tiheda soonestusega tiibu. Tagakeha on pikk ja isastel ning emastel veidi erineva ehitusega. Isastel paikneb tagakeha
puuduvad, hingavad läbi keha pinna, liitsilmad puuduvad, tagakehal kaheharuline hüppehark, sünnitavad elusaid poegi? O. Collembola hooghännalised 138. Millist 1 cm pikkust saledat tiivutut putukat võib sageli näha inimeste majades niiskemates kohtades? Lepisma saccharina majasoomukas 139. Ühepäevikuliste eluiga munast koorumisest kuni surmani on olenevalt liigist mõni tund kuni mõni päev õige 140. Ühepäevikuliste valmik ei toitu 141. Kiililised näevad väga hästi 142. Milline käitumine on kiililistel erinev kõikidest teistest putukatest? Kopulatsiooni käigus haarab isane kiil oma tagakeha tipus olevate jätketega emasel kaelast, misjärel painutab emane oma tagakeha ette ja spermatofoor juhitakse emase suguteedesse 143. Kiililised on röövtoidulised 144. Nimeta enamlevinud kiililiste perekonnad ja sugukonnad Eestis: 1. G Coenagrion liidrik 2. G Calopteryx vesineitsik 1
soonestusega, klaasjalt läbipaistvad, harva valkjalt hägused. Tiivaservas võivad paikneda ripsmed. Ühepäevikulised ei suuda tiibu seljale kokku voltida. Jooksujalad; isastel esimene jalapaar pikenenud, täidab tundlate funktsioone; käpad 4-5 lülilised, kahe küünisega. Tagakeha silinderjas, enamasti sale; koosneb 10 lülist. Tagakeha tipule kinnituvad pikad jätked 2 urujätket ja sabaniit. Levinud kogu maailmas. Eestis liike umbes 50. Selts: Kiililised (Odonata) Pea kummalgi küljel paikneb suur liitsilm. Liitsilmade vahel paiknevad kolm väiksemat täpikujulist lihtsilma. Pea esiosa jagunenud laubaks ja kaheosaliseks näokilbiks. Haukamistüüpi suised jagunevad vahetult näokilbi all paiknevaks ülahuuleks, sellele külgedelt kinnituvateks paarilisteks üla- ja alalõugadeks ning altpoolt ülahuulele kinnituvaks kolmesagaraliseks alahuuleks. Suised kohastunud saagi püüdmiseks lennult. Pea esiküljele,
ELUVIIS/KOHT Eluiga 2-5 aastat, kestuvad kuni 40x. Pterygota – tiivulised putukad Hemimetabola – vaegmoondega (= Exopterygota – välitiibsed) 5. O. Ephemeroptera – ühepäevikulised Eestis > 50 liigi MORFOLOOGIA 2 – 50 mm Õrnad kehakatted ja tiivad; tagumised tiivad lühikesed. Õitseaeg Permis Ainus selts, kus toimub tiivuliste valmikute kestumine. ELUVIIS/KOHT Vastsed röövtoidulised v. kõdutoidulised; elavad veekogudes. 6. O. Odonata – kiililised Eestis 54 liiki MORFOLOOGIA 15 – 150mm Liitsilmad väga suured; tundlad 6 7 lülilised; suised haukamistüüpi. Tuntud Permist Taolistiivalised – Zygoptera (kõrsikud, vesineitsikud) silmad pea külgedel. Eristiivalised – Anisoptera (tondihobud) silmad ulatuvad pealael kokku. ELUVIIS/KOHT Vastsed röövtoidulised vees: taolistiivalistel 1 põlvkond aastas; eristiivalistel areng kuni 5 aastat. Alahuulest moodustunud püünismask. Paarumine ainulaadne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid