Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Tartu nähtavad linnastruktuurid. Kevin Lynch`i teooria rakendus Ago Kikas Juhendaja: PhD Jussi S. Jauhiainen Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Instituudi juhataja: Tartu 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................
Gemeinschaft (pere,sõbrad, kuuluvustunne)on peamiselt maaelus. Gesellschaft (tööstus, tihedus, vaheldusväärtus). Linnu iseloomustab ratsionaalsus, kalkuleeritud ja kindlale eesmärgile pühendatud elu ning impersionaalsed inimeste vahelised suhted. Inimestevaheline läbikäimine ning religiooni, sugulaste ja perekonna tähtsus on linnades märksa väiksem kui maapiirkondades ja väikestes linnades. 4) Kevin Lynchi teooria 5 elementi: Inimeste mentaalsed kaardid linnadest koosnevad viiest elemendist, mis on seotud inimeste liikumisega linnakeskkonnas. 1. Rajad, nagu rajad ja teed, on kanalid, mida mööda inimesed liiguvad. 2. Ääred on lineaarsed elemendid, mis pole tavaliselt jalakäijate poolt aktiivses kasutuses, nt müürid, raudteed ja kaldääred. 3. Piirkonnad on keskmise suurusega linnaosad, millel on teatud kindel iseloom. 4
Biheivorismist mõjutatud linnageograafid kritiseerisid majanduse aspektide ületähtsustamist inimeste käitumise seletamisel. Olulisemaks peeti sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. Tähtsaks uurimisvaldkonnaks biheivoristlikus linnageograafias on kujutlusgeograafia ja mentaalsed kaardid. Tuntumad selle valdkonna esindajad on angloameerika geograafid Peter Gould, John R. Gold, Teignald Golledge....jne. Ameerika arhitekt Kevin Lynchi meelest tahavad inimesed elada keskkonnas, mida on võimalik lugeda, millest on võimalik lihtsalt, visuaalselt aru saada ja kus on võimalik orienteeruda teatud objektide abil. Samuti on oluline, et linna visuaalsuse objektid mõjutavad emotsionaalselt inimesi. Selles mõttes on linnaplaneerimine oluline vahend meeldiva linnakeskkonna loomisel. Lynch väitis, et inimeste mentaalsed kaardid linnast koosnevad 5st elemendist, mis on seotud inimeste liikumisega linnakeskkonnas
huvidega seotud maastikuväärtused ja konfliktid 4) piirkonnaanalüüs jaotada maastik mingi tunnuse või tunnuste kompleksi kaudu väiksemateks maastikuüksusteks 5) lokaliseerimisfaktorite analüüs leida maastikus sobivad kohad mingiks kindlaks maakasutuseks või isegi konkreetsemalt ehitise rajamiseks 6) keskkonnamõjude analüüs kirjeldada mõjusid mida plaanitav maastikumuutus keskkonnale põhjustab 49. Kevin Lynch'i analüüsimetoodika põhielemendid. · Liikumistee path · Serv/piir, barjäär edge · Sõlmpunkt node · Iseloomulik piirkond distrikt · Maamärk landmark 50. Maastiku olemus (komponendid, kihilisus, dünaamilisus). Levinuim (aga mitte ainuvõimalik) on maastikusüsteemist välja tuua kolm kihti elemente ja seoseid: · füüsilised (geoloogia, kliima, veestik jt) · bioloogilised (muld, taimestik, loomastik jt) · antropogeensed (maakasutus, ehitised jt)
4) piirkonnaanalüüs jaotada maastik mingi tunnuse või tunnuste kompleksi kaudu väiksemateks maastikuüksusteks 5) lokaliseerimisfaktorite analüüs leida maastikus sobivad kohad mingiks kindlaks maakasutuseks või isegi konkreetsemalt ehitise rajamiseks 6) keskkonnamõjude analüüs kirjeldada mõjusid mida plaanitav maastikumuutus keskkonnale põhjustab 84. 85. 86. Kevin Lynch'i analüüsimetoodika põhielemendid: · Liikumistee path · Serv/piir, barjäär edge · Sõlmpunkt node · Iseloomulik piirkond distrikt · Maamärk landmark 87. Maastikuökoloogilised põhimõisted: laigud, koridorid, liikumisrajad, tagaplaan ehk maatriks. 88. Maastikuökoloogilsite laikude tekkimise põhjused: 1) Jäänuk laigud osad endistest suurematest loodusaladest piirkonnas
Festinger, S.Schacter, K.Back meelitati noori tööle, ülikooli linnakusse. Ei kujunenud alati sõpurus suhted välja kes elasid kõrvuti vaid need kes elasid mõned majad eemal. funktsionaalse distantsi mõju suurem kui lühema distantsi mõju. Schacter jt . uuriti programmis valgustatuse mõju tööproduktiivsusele. Kas tööproduktiivsus on madal selletõttu, et valgust on vähe. Töö produktiivsus tõusis valguse juurde keeramisega. K. Lynch oli Bostonis linnaplaneerija, tema käest käisid läbi kogu linnaplaneerimise ettepanekud. Ta hakkas huvi tundma ja uurima seda, milline on inimese ettekujutus sellest linnast kus nad elavad. Ta andis neile kätte suured paberi lehed ja palus neil joonistada seda linna kuidas nad seda näevad , et võõras inimene saaks selle järgi orienteeruda. Milliseid elemente nad kaustavad keskkonna joonistamisel. Eristas 5 tüüpi elemente.: 1. rada ntks tänavad või teerajad 2
LINNA KOMPAKTSUS JA LAIALIVALGUMINE, MIS ON HEA JA MIS SOBIB ALLIKAD: 1. Ahas, R. (7. august 2006). Pealinn valgub lähivaldadesse. TallinnCity. http://www.tallinncity.ee/1566427/pealinn-valgub-lahivaldadesse (kasutatud 24.10.2013). 2. Ahas, R. (21. aprill 2007). Uusasumite valud. Postimees.ee http://sudoku.postimees.ee/210407/esileht/ak/256384.php (kasutatud 24.10.2013). 3. , E. (2012) , . Urals Academy of Architecture. 4. Burton, E. The Compact City: Just or Just Compact? A Preliminary Analysis. Urban Studies, Vol. 37, No. 11, 1969 2001, 2000. 5. Dieleman, F.M. (1996) Compact urban development: experiences in Randstad Holland, in J . Kjellberg Bell and S. Webber (Eds) Urban Regions in a Global Context, Directions for the Greater Toronto Area, pp. 118--123. Toronto: University of Toronto, Center for Urban and Community Studies. 6. Dieleman, F.M., Dijst, M. J., Spit, T. (1999) Planning the compact city: The randstad Holland experience.
Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib �
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
meetodil); • pinnasekahjustused (paralleelselt rannaga kulgevate autosõiduradade arv ja paiknemine); • autodega läbitavad teed; • visuaalne reostus (inimese poolt püstitatud kivihunnikud, palkidest konstruktsioonid, autojäljed liival või klibul); • militaarne reostus (okas- ja liinitraadid); • ratsahobuste mõju, rajad rannikuvööndis. Samal aastal valmis ka Tiit Leito koostatud Kõpu poolsaart hõlmava loodusturismi kontseptsioon ja selle ruumiline planeerimine, kus on ka märgitud erinevate külastusviisidega seonduvad tallamiskoormused. Selle järgi omavad nii ratsutamine kui ka mägijalgratastega sõitmine tähtsust juba madala külastuste sageduse korral. Rattasõit omab tähtsust mõõduka külastussageduse juures (kuni 100 külastuskorda nädalas). Jalutamine, tervisejooks ja looduse
Eesti Maaülikool Geomaatika osakond Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis Ainetöö õppeaines Kinnisvara arendus MI. 1789 (3 EAP) Koostas: Ees- ja perekonnanimi Juhendas:Madis Kaing Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Kinnisvara arenduse teoreetiline käsitlus.......................................................................4 1.1.Arenduse mõiste ja liigid.........................................................................................4 1.2.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus väljaspool Eestit......................................5 1.3.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus Eestis.......................................................7 2.Valitud kinnisvara
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokompleks. Maastik kui regio
jms teenuseid, osutatakse side-, liiklus- või parkimisteenuseid. (Riigi teataja, 1999; Soone, 2010). Kõige suuremad takistused ratastooli kasutajale ning liikumisraskustega inimestele on karestatud käsipuudega kaldteede puudumine, kõrged lävepakud, järsud trepiastmed, käsipuude puudumine, ratastoolidele mõeldud sissepääsude ja liikumisteede viitade puudumine. Linnas liikumine on ratastooli kasutajale raskendatud kui teedel puuduvad peale- ja mahasõidud ning kui kõnniteede ääred on kõrged. Linnas liikudes on eriti ohtlik ristmikke ületada kui ohutussaarel puuduvad peale- ja mahasõidud. Autoga sõites on vajalikud invaparkimisplatsid, mis asuvad sissepääsude juures. (Jõeäär, 2010) Seadusandlikult on reguleeritud ehituslikud normid. Nende seaduste alusel uurin Stroomi ranna ajutiste laudteede vastavust ja liikumispuuetega inimeste võimalusi neid kasutades pääseda ligi supluspiirkonda. 1.3.3. Liikumisvõimalused väljaspool siseruume
astangud juhivad liikumist, õõnsus maapinnas või puutüves omandab tähenduse peidupaigana jne. Tajuda maapinnavorme, tähendab tajuda nende võimalusi (radikaalne hüpotees, kuna sisaldab väidet, et keskkonnaelementide ,,väärtust" ja ,,tähendusi" on võimalik vahetult tajuda" mandri-Euroopa semiootikaga vastuolus) Semiootilised võimaldused keskkonnaelemendid, millel on omadus toimida keskkonnamärkide objektidena: eri koosluste piirialad, loomade rajad maastikus, veekogud, ajalised sündmused (mussoonvihmad, metsatulekahjud, lume sulamine jt). Keskkonnasemioos ebapiisavalt kirjeldatud valdkond. Teiseks võimaluseks semioositüüpe jaotada oleks keskenduda interpreteerijale. Tembrocki jaotus: 1. Ruumisemioos elusolendi paiknemine ruumis, ruumi jaotumine kohtades loomade jaoks, looma personaalse sfääri ulatus (H. Hediger), orienteerumine, seondub keskkonnaga, milles loom elab, ja taktiilse
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p�
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail
Kas töötajad võivad ebasobivate jalatsite tõttu libastuda? Kas põrandaid hoitakse puhtana? Kas tööpiirkonnas on mingeid takistusi või esemeid (v.a need, mida ei saa eemaldada)? Kas eemaldamatud takistused on tähistatud? Kas kõik liikumisteed on piisaval moel tähistatud? Kas põrandad ja liikumisteed on piisavalt valgustatud? B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Valige põrandakattematerjali hoolikalt, eriti kui on tõenäoline, et põrand saab töö käigus märjaks või tolmuseks; hoidke põrandapinnad kuivad. Vajaduse korral töödelge libedaid pindu keemiliselt; kasutage sobivaid puhastusmeetodeid
Kas töötajad võivad ebasobivate jalatsite tõttu libastuda? Kas põrandaid hoitakse puhtana? Kas tööpiirkonnas on mingeid takistusi või esemeid (v.a need, mida ei saa eemaldada)? Kas eemaldamatud takistused on tähistatud? Kas kõik liikumisteed on piisaval moel tähistatud? Kas põrandad ja liikumisteed on piisavalt valgustatud? B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Valige põrandakattematerjali hoolikalt, eriti kui on tõenäoline, et põrand saab töö käigus märjaks või tolmuseks; hoidke põrandapinnad kuivad. Vajaduse korral töödelge libedaid pindu keemiliselt; kasutage sobivaid puhastusmeetodeid
ja ning linadeks. Seevastu raudteest kaugemal paiknevate asulate rahvaarv vähenes [3]. Raudtee arenguga tekkis ka linnadele arvestatav tagamaa, mis toetas suurte tööstuslinnade, nagu Narva ja Tallinn, teket. Linnades püüti säilitada feodalismiperioodist pärinevat töö- ja elukohtade kompaktsust: vabrikud ehitati linnade lähedusse ning tööstushoonete kõrvale rajati terved rajoonid tööliste eluasemeteks. Sellise planeerimissüsteemi alusel tekkisid terved uued linnaosad, kus vaheldusid tööstushooned, elurajoonid ja kommunaalhooned. Ebapiisava linnaplaneerimise tagajärjel muutusid linnade struktuurid märksa kaootilisemaks ning kaotasid terviklikkuse. Linnade südametesse ehitati kõrghoonestatud rajoonid [3]. Art Nouveau (juugend) arhitektuur Juugend - 19.saj
matkaradadest. Mitte kaugel sealt on ka piirkonna kõrgeimad tipud, mis ulatuvad peaaegu 2,5 kilomeetri kõrgusele. Käänulised metsateed vahelduvad kitsaste jalgradadega mäenõlvadel. Kohati vahutab vaid meetri kaugusel metsik mägijõgi, teisal aga haigutab sadade meetrite sügavune kuristik. Kuivade ilmadega ei ole mägiteed teab mis rasked liikuda igaüks, kel vähegi mõistlikkust ja ettevaatlikkust, saab ka raskeimatel radadel hästi hakkama. Libedaga aga on rajad äärmiselt ohtlikud sellest annavad märku ka metallristid, mis mõnegi järsaku äärde samas hukkunute mälestuseks püstitatud. Mäslevate mägijõgede ületamine on omaette elamus. Seal, kus puud jõele langenud, on liikumine kergem. Kuigi tihtipeale on tüved libedad, saab sellistest kohtadest jalgade värinal ikka üle. Teisal aga tuleb sumada läbi kiire veevoolu, hüpata märgadel kividel, toeks vaid oksaraoke või päästev õlekõrs.
Egeuse kunst: ARHITEKTUUR: Kreeta saare kunst. Kolm ajajärku: varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja hilisminoiline (1400 - 1100 eKr) Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse) vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Lossid: Tähtsad on losside varemed: Phaistoses
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Vahur Ilumets MUUTUSED VALGA LINNAS PÄRAST EESTILÄTI PIIRI MÄÄRAMIST Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Ago Pajur Valga 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Valga linna jagamine 6 Piirivalvest ja piiriületusest 11 Liiklemine ja transport 18 Majandusolud 23 Kokkuvõtte 28 Changes in Valga after determination of the Estonian-Latvian bor
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Andrus Lääne Katriin Mats TH2 LÄHIS-IDA PIIRKOND: KUVEIT, KATAR, BAHREIN, OOMEN JA JEEMEN Referaat Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 2. Kuveit kuldne kõrberiik ............................................................................................. 8 2.1 Kuveidi üldiseloomustus ........................................................................................ 8 2.2 Kuveidi vaatamisväärsused................................................................................... 11 3. Katar maailma rikkaim riik ....................
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid 17 1. Terminoloogia
Valerie Preston Dunlop (10.-11. 04.2007 Tallinn) METACHOREOLOGICAL PERSPECTIVES (hõlmab kogu tantsukunsti uurimist tervikuna) ETHNOCHOREOLOGY (etnose, rahvaga seotud tantsuloome) ARCHCIOHOREOLOGY (koreograafilised nn.väljakaevamised, vanade tööde taastamine, n. ,,Kevadpühitsus", ,,Fauni pärastlõuna" taastamine säilinud kirjutiste või muude materjalide alusel jne., ka folkloorne materjal) Grammar and Synthax (art of forms, mental, emotional contact, ideas)- grammatika ja lauseõpetus, uurib tantsuvorme, vaimset ja emotsionaalset sidet loomingu ja selle autoritevahel, loojate ideid. CHOREUTICS (spacial forms, grammar on what they are based of) EUKENETICS (study of rythms, dynamics, frazing) Polyrythmic movements (rythmic in the legs, the other rythm in the arms) Body is not just a flesh political, gender etc. Cathegories TRIADIE PERCEPTION tekib - performer, choreographer, audience suhtest. In post-modern world CREATIVE PERFORMER PROCESS versus PRODUCT (post-moderni aj
Roomlaste elu-olu ja elamistingimused 1) Elamutüübid linnas: domus, insula, villa Domus. Maja alguses ovaalne, hiljem muutub neljakandiliseks. Kahtlemata etruski arhitektuuri mõjutustega. Maalähedane päritolu- väike taluõu, mida ümbritsevad seinad ja kus asub ruum, mis on isanda eluasemeks. Õue katab neljatahuline varikatus, mille keskel on ruudukujuline auk ja see aitab vihmavett koguda õue keskel asuvasse basseini (impluvium). Selle basseini ja väikese õuega ehitise nimeks saab maja aatrium. See jääb äärmiselt tagasihoidlikuks, mööblit peaaegu, et pole. Hiljem muutuvad domused uhkemaks, kreeka ehitisi jäljendades rajatakse peristüülidega maju (keskel bassein, ümbritseb sammaskäik, kuhu avanevad eluruumid. Aatrium on küliliste jaoks, peristüülidega intiimsem, perekondlik kasutamine, seal ka toad ja vann. Seinu kaunistati maalidega, hõbenõud. Domus oli jõukas, aga ebamugav- seal oli külm ja hämar ning kannatati ülerahvastatuse all (palju orjasid). I
lapsed argipäevadel mängida saavad. Just seepärast tuleb sellele tähelepanu pöörata. Need eelkooli õuekeskkonnad võivad täita paljusid rolle nad kõnetavad last, mängivad lapsega mitmel erineval viisil. Uurimused on näidanud, et üheksa põhiomadust moodustavad eelkooliealise lapse mängudemaastiku: 1)Rahulik- rahu ja vaikus, ei mingeid häirivaid tegevusi, lärmi ega segavaid inimesi. Turvaline. 2)Metsiku looduse veetlus. Samlaga kaetud kivimürakad, vanad rajad, müstika. 3)Liigirohke- palju marja-, taime-, seeneliike, linde, lilli. 4)Ruumikas-pakub tunnet, nagu oleksid sattunud ,,teise maailma". 5)Ühisala- avatud plats vi piiratud õueala kokkusaamiseks, pallimänguks jne. 6)Oma saareke- väike piiratud turvaline koht, kus saab mängida, lõõgastuda. 7)Koosolemise koht- inimeste kohtumispaik suhtlemiseks. 8)Kultuuriruum- koht mis on täis sümboolikat, pakub kunstielamusi või lummust ajavoolus
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
(valla- ja külanõukogude juhtide küsimus oli NSVLis suureks probleemiks, sest kaader oli vahetuv ja ebastabiilne. Uued haldusüksused ei sobitunud kohe olemasolevasse süsteemi, sest vallatasand oli ajaloolise pärandina olemas olnud juba pikk aega. Enamikes piirkondades olid vallad ka optimaalsed haldusüksused. 1950. aasta haldusreform. 1950. aasta haldusreform. Rajoniseerimine, rajoonide rajamise reform. Juba 1946. aastal tegi A.Aru ettepaneku moodustada ENSV oblastid ja rajoonid, sellele olid selgelt vastu Karotamm jm juhid. 1949. aastal hakati sisuliselt rajoonide rajamist ette valmistama. 1944. a piiriõgvendused toimusid Moskva sunnil ainult kaarti aluseks võttes, siis rajoonide loomisel hakati läbi töötama võimalikke erinevaid variante rajoonide rajamiseks. 26. september 1950 – ENSV ÜP seadus „Maarajoonide moodustamise kohta ENSV-s“, millega: Likvideeriti maakonnad ja vallad; Teostati rajoniseerimine;
Inimesed loovad pidevalt uusi metafoore juurde, näiteks kui sa raamatut 'läbi ei loe ja mulle hiirte' kõrvadega teda ei 'too. ALLIKAVALDKONNAD JA SIHTVALDKONNADA Tavalisemad allikvaldkonnad metafoorseteks ülekanneteks on inimese keha, loomade, taimede, toidu ja mitmesuguste jõududega rakendumisega seotud valdkonnad. Tavalisemad sihtvaldkonnad on emotsioon, mõtlemine, inimsuhted ja aeg. (Kövecses 2000) Kujundskeem (ingl image schema) on abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
