Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kevade (0)

3 HALB
Punktid
Kevade #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Egle Si- Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

„Kevade”

5 Kevade valmimine ,,Kevade" lavastamisele eelnes pikk lugu. Tegelikult kirjutas Oskar Luts juba 1926. aastal stsenaariumi " Joosep Toots", kuid siis ei saanud filmist asja. Ligi 40 aastat hiljem kirjutasid Voldemar Panso ja Kaljo Kiisk stsenaariumi eesmärgiga ise film lavastada. Kuid aja möödudes plaanid muutusid ja hiljem ei tahtnud kumbki ,,Kevade" lavastajaks hakata. 1968. aastal võttis Arvo Kruusement enda jaoks suure riski ning otsustas ise filmi stsenaristiks hakata. Pärtast filmi rezissööriks kinnitamist hakkast ta Panso-Kiisa stsenaariumit ümber kirjutama ning esialgsest varjandis ei jäänud õieti midagi järele. Arvo Kruusement seadis eesmärgiks Lutsu teos võimalikult täpselt tõlkida. Seejärel algasid osatäitjate otsingud. Kruusement oli kindel, et kinolinale peavad tulema

Kirjandus
thumbnail
2
txt

Kevade

Kevade. Kui rkida Oskar Lutsust, siis sndis ta Jrvepera klas Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold, kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt. Tkk aega oma noorplvest ei olnud Lutsul aega eriti kirjutamisega tegelda, kui 1909. aastal sjave teenistusse sites, olid tal taskus juba Kevade esimesed ksikirjad. Sjaveteenistuses olles, asus ta juba rohkem Kevadega tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega Kevadet edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lhemaid nidendeid nagu nt Kapsap ja ka lustmngu Pildikesi Paunverest. Kuid lpuks oli tal juba rohkem aega, peale Kapsap esietendust. Nii valmiski aastal 1912 Kevade I ning 1913. aastal Kevade II . Kevade sai lausa nii poulaarseks, et raamat tlgiti lausa 13- sse keelde. Raamat on vga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale vljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on silinud tnini

Kirjandus
thumbnail
1
odt

Kevade

Kevade Teoses ''Kevade'' on Kristjan Lible kellamees ja joodik, kuid ta oli heasüdamlik, hooliv, õpetlik ja aus. Lible oli jube joomamees. Kui ta oli purjus, siis ta lubas kõigile igasuguseid asju. Arnole lubas ta, et paneb jõevee teistpidi jooksma. Kui Tõnisson lasi mõisapoiste parve põhja, siis süüdistati selles Liblet, kuid Lible väitis, et tema pole seda teinud. Selle sündmuse tõttu lasti Lible kellamehe ametist lahti. Kui jõele tekkis esimene jää, läksid lapsed sinna uisutama. Teele kukkus vette ja Arno läks teda päästma ning kukkus ka ise sisse. Lible kuulis karjeid, ning tõttas appi. Ta viskas Arnole nööri ja tõmbas lapsed välja.

Kirjandus
thumbnail
4
odt

Kevade

Kes lasi sakste laste parve põhja? Tõnisson Keda süüdistati ja karistati esialgu parve põhja laskmises? Liblet Arno vale Köstrile Et ta läks peale kooli Tõnissoniga koju Kuidas Tõnisson tunnistas oma patu üles. Kellele? Tõnisson käskis valetada et nad läksid Arnoga peale kooli koos kohe koju ja Arno küsis miks? Siis Tõnisson vastas et tema laskis selle parve põhja. Mis vaimustas Teelet jõele minema? Et seal on poole siledam jää. Äpardus Teelega jõel, kes karistas , kes andestas? Köster karistas ja Arno andestas Arno haigus. kes käis Arnot poistest vaatamas, kes tüdrukutest? Tõnisson, Lible ja Teele Mis oli Tootsi koera nimi? Pitsu Kuhu käskis õpetaja Tootsil oma ülearused asjad laduda? oma tuppa laua peale Miks ei tahtnud Toots oma asju klassilauale laduda? Teised näevad Kes poistest tuli õpetajate tuppa, ja miks, kui Arno seal jutul oli? Toots, ta tuli oma asjadele järele. Missuguse soovituse andis õpetaja Tootsile õppimise kohta?

Kirjandus
thumbnail
1
docx

KEVADE

name story of Oskar LUTS, whose action takes place in the outer years of the last century in Estonian village. This is the story of one parish school children events of a life during the academic year from autumn till spring. The characters are familiar to all of us...: the thoughtful Arno, the prankster Toots, constantly food munches Tõnisson, the red head sissy Kiir, the curly fair-colored Imelik who plays the zither , the wise bell ringer Lible, affectionate teacher Laur and fulminating ­ cracking cantor called Julk-Jüri. Not to mention already the long light-colored braid lovely but capricious Raja Teele, who cause the boys ' hearts throb. , Spring '' is the absorbing daily scool life story which offers fun and jokes and the reflection of the fundamental values of life. Spring is a beautiful time in every sense of the word, both in

Inglise keel
thumbnail
5
doc

Kevade

Kevade (film) "Kevade" on Eesti film aastast 1970, mis Kevade põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade". Zanr draama Lavastaja Arvo Kruusement Produtsent Kullo Must Stsenaarium Kaljo Kiisk Voldemar Panso Peaosades Aare Laanemets Margus Lepa Ain Lutsepp Arno Liiver

Eesti keel
thumbnail
1
docx

Kevade

Kevade Oskar luts Kui Arno isaga koolimajja jõudis ,olid tunnid juba alanud. Kooli õpetaja pani Arno istuma ühe pikkade, heledate juustega poisi kõrvale Kelle nimi oli Toots. Toots rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval Kõndis Arno koos Teelega koju ja ajasid tee peal juttu, Teele päris Arno käest ,et miks too varm kooli ei tulnud, aga Arno vastas ,et ta oli enne haige olnud ega saanud kooli tulla. Nad otsustasid hakkata koos kooli minema ja tagasi tulema. Nädal läks mööda, Arno ja Teele tulid igal hommikul ühes kooli. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste asjadega hakkama. Üks päev võitis ta püstoli ja hakkas sellega eputama. Ise laskis veel ühe inimese sauna akna puruks, Köster aga tuli veel pragama.

Eesti keel
thumbnail
2
docx

O. Luts "Kevade"

Arno nägi seda klassitoa aknast ning ruttas teda päästma, õnnetuseks kukkus ka tema läbi jää. Sündmuskohale ruttas lible, kes nad jää seest nööriga välja tõmbas. Arno jäi väga haigeks ja puudus seetõttu koolist. Köster keelas õpilastel Arnot külastamas käia, sest kartis, et haigus levib edasi. Vaatamata keelule käis Teele haiget poissi, kes teda päästa üritas, siiski vaatamas. Järgmisel päeval sai Toots jälle pahandusega hakkama tuues kooli koera kaasa. Jõulud Õpetaja Laur kinkis Arnole viiuli. Pärast jõule tuli kooli uus õpilane Jaan Imelik, kes oskas kannelt mängida. Toots kasutas teda kohe ära selleks, et Teelega tantsida, tüdruk polnud nõus, mistõttu Toots tantsis temaga sunniviisiliselt. Kiir otsis lapsele head nime ning küsis Tootsilt nõu, vastutasuks pakkus ta õunu. Tootsi selline pakkumine eriti ei ahvatlenud ning Kiir lubas ta enda juurde peole kutsuda. Toots oli pakkumisega nõus ja andis Kiirele 2 nime: Kolumbus ja Krisostomus

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun