Kevade
Teoses
''Kevade'' on Kristjan Lible kellamees ja joodik , kuid ta oli
heasüdamlik, hooliv , õpetlik ja aus.
Lible
oli jube joomamees. Kui ta oli purjus , siis ta lubas kõigile
igasuguseid asju. Arnole lubas ta, et paneb jõevee teistpidi jooksma.
Kui
Tõnisson lasi mõisapoiste parve põhja, siis süüdistati selles
Liblet, kuid Lible väitis, et tema pole seda teinud. Selle sündmuse
tõttu lasti Lible kellamehe ametist lahti. Kui jõele tekkis
esimene jää, läksid lapsed sinna uisutama. Teele kukkus vette ja Arno läks teda päästma ning kukkus ka ise sisse. Lible kuulis karjeid, ning tõttas appi. Ta viskas Arnole nööri ja tõmbas
lapsed välja. Arno ja Lible said hästi läbi, ning tänu
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
254 laadimist
Kokku alla laetud
8 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
upu
Õppematerjali autor
Kevade Teoses ''Kevade'' on Kristjan Lible kellamees ja joodik, kuid ta oli heasüdamlik, hooliv, õpetlik ja aus. Lible oli jube joomamees. Kui ta oli purjus, siis ta lubas kõigile igasuguseid asju. Arnole lubas ta, et paneb jõevee teistpidi jooksma. Kui Tõnisson lasi mõisapoiste parve põhja, siis süüdistati selles Liblet, kuid Lible väitis, et tema pole seda teinud. Selle sündmuse tõttu lasti Lible kellamehe ametist lahti. Kui jõele tekkis esimene jää, läksid lapsed sinna uisutama. Teele kukkus vette ja Arno läks teda päästma ning kukkus ka ise sisse. Lible kuulis karjeid, ning tõttas appi. Ta viskas Arnole nööri ja tõmbas lapsed välja. Arno ja Lible said hästi läbi, ning tänu Arnole sai Lible ka oma töökoha tagasi. Kord jõid Arno ja Lible viina ja jäid metsa magama, kuid õnneks leidsid Arno vanemad nad ülesse
Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga — algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks tunniks kooli istuma jääma ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppima. Selle peale otsustas Tõnisson lasta kirikumõisa poiste parve põhja. Süüdlaseks jäi Lible ning ta lasti töölt lahti. Ühel päeval läksid õpilased pärast tunde jõe peale uisutama, kuid pilliroo juures oli jää väga õhuke ning Teele kukkus seal jääkülma vee sisse. Arno nägi seda klassitoa aknast ning ruttas teda päästma, õnnetuseks kukkus ka tema läbi jää. Sündmuskohale ruttas lible, kes nad jää seest nööriga välja tõmbas. Arno jäi väga haigeks ja puudus seetõttu koolist. Köster keelas õpilastel Arnot külastamas käia,
Kevade (film) "Kevade" on Eesti film aastast 1970, mis Kevade põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade". Zanr draama Lavastaja Arvo Kruusement Produtsent Kullo Must Stsenaarium Kaljo Kiisk Voldemar Panso
Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga -- algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks tunniks kooli istuma jääma ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppima. Selle peale otsustas Tõnisson lasta kirikumõisa poiste parve põhja. Süüdlaseks jäi Lible ning ta lasti töölt lahti. Ühel päeval läksid õpilased pärast tunde jõe peale uisutama, kuid pilliroo juures oli jää väga õhuke ning Teele kukkus seal jääkülma vee sisse. Arno nägi seda klassitoa aknast ning ruttas teda päästma, õnnetuseks kukkus ka tema läbi jää. Sündmuskohale ruttas lible, kes nad jää seest nööriga välja tõmbas. Arno jäi väga haigeks ja puudus seetõttu koolist. Köster keelas õpilastel Arnot külastamas käia,
Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas
Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas
- Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et
külastasid, ja see edukaks osutus, siis äriline edu tõstis Draamastuudios noortele mõeldud tüki täiskasvanute repertuaari, kuid teatud määral mängiti seda siiski ka lastele mõeldud päevases etenduses. Sealjuures, Leo Kalmeti lavastust “Kevadet” peetakse ka Mari Möldre võidukäiguks, sest Mari Möldre kasvatas seda legendi enne “Kevade” Draamastuudio lavastust ja see kasvas edasi ka pärast seda. Kalmet ise mängis Liblet, mis pani aluse edasistele Lible kehastamistele ja edasiarendustele. Seejärel “Suvi” ja “Tootsi Pulm” raugematu menuga. Noorsooetendusi hakati nõudma ka ringreisidel. See aga oli kulukas. Et neid etendusi provintsi viia, hakati proovima nukuteatrit. (Tšehhi nukuteater oli käinud 1935 Tallinnas, satuti vaimustusse.) Moodustati omaette trupp, keda õpetati välja. Esimesed katsetused olid Taavet Poska “Möldri mälestused” ja O
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid