Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskväärtuste võrdlemine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui teist gruppi?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Keskväärtuste võrdlemine #1 Keskväärtuste võrdlemine #2 Keskväärtuste võrdlemine #3 Keskväärtuste võrdlemine #4 Keskväärtuste võrdlemine #5 Keskväärtuste võrdlemine #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anette6745 Õppematerjali autor
kolm ülesannet
Ülesanne 1

On arvutatud kahe erineva tudengite grupi keskmine testi punktisumma ning standardhälve. Esimeses grups oli 57 tudengit ning keskmine tulemus 50 punkti standardhälbega 10,3 punkti, teises grupis oli 30 tudengit ning keskmine tulemus oli 45 punkti standardhälbega 12,5 punkti. Kas on alust väitel, et õppejõud hindas esimest gruppi kõrgemate punktidega kui teist gruppi?"

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
xlsx

Statistika kodutöö keskväärtuste hindamine

Ülesanne 1 On arvutatud kahe erineva tudengite grupi keskmine testi punktisumma ning standardh Esimeses grupis oli 57 tudengit ning keskmine tulemus 50 punkti standardhälbega 10,3 teises grupis oli 30 tudengit ning keskmine tulemus oli 45 punkti standardhälbega 12,5 Kas on alust väitel, et õppejõud hindas esimest gruppi kõrgemate punktidega kui teist g H: µµ I ja II grupi keskmised punktisummad ei erine oluliselt, õppejõud hindas g H: µ>µ I ja II grupi punktisummad erinevad, õppejõud hindas I gruppi kõrgemate n= 57 n= 30 µ= 50 µ= 45 = 10.3 = 12.5 sqrt n= 7.55 sqrt n= 5.48 SE=/sqrt n SE= 1.36 SE= 2.28 SE*=sqrt SE^2+SE^2 temp=(µ-µ)/SE* SE*= 7.07 temp= 1.88 2.6

Statistika
thumbnail
2
docx

Admeanalüüs sotisaalteadustes - Kodune ülesanne 4

4. kodune ülesanne Ülesanne 1 On arvutatud kahe erineva tudengite grupi keskmine testi punktisumma ning standardhälve. Esimeses grups oli 57 tudengit ning keskmine tulemus 50 punkti standardhälbega 10,3 punkti, teises grupis oli 28 tudengit ning keskmine tulemus oli 46 punkti standardhälbega 11,5 punkti. Kas on alust väitel, et õppejõud hindas esimest gruppi kõrgemate punktidega kui teist gruppi? H0: µ1µ2 (1. ja 2. grupi keskmised punktisummad ei erine oluliselt, õppejõud hindas gruppe sarnaselt) H1: µ1>µ2 (1. ja 2. grupi keskmised punktisummad erinevad, õppejõud hindas 1. gruppi kõrgemate punktidega kui 2.) n1=57 n2=28 µ1=50 µ2=46 1=10,3 2=11,5 SE=/n SE1=10,3/57=1,36 SE2=11,5/28=2,17 SE*=SE12+SE22 SE*=1,85+4,71=2,56 temp=(µ1-µ2)/SE* temp=(50-46):2,56=1,56 =0,95 tkriitiline2 temp ei jää kriitilisse piirkonda, järelikult aksepteerin H0. Vastus: 1. Ja 2. Grupi keskmised punktisummad ei erine oluliselt. Väitel, et

Andmeanalüüs sotsiaalteadustes
thumbnail
10
xlsx

Statistika kodutöö 2 .xls

Ülesanne 1 Ülesanne 1 On arvutatud kahe erineva tudengite grupi kesk Esimeses grups oli 57 tudengit ning keskmine t teises grupis oli 28 tudengit ning keskmine tulem Kas on alust väitel, et õppejõud hindas esimest xa 50 xb 46 sa 10,3 sb 11,5 na 57 nb 28 H0: µa=µb (tulemused ei erine, õppejõud hinda H1: µaµb (tulemused erinevad, õppejõud hind SE*=SE12+SE22 SE*=1,3642682 +2,1732962 SE* 2,566 temp= x2-x1/SE* Temp -1,559 Tkr= 2,01 VASTUS: Statistiliselt erinevad tulemused oluli Ülesanne 2 Põllumees soovib kindlaks teha, kas tankla tank Selleks teostab ta viis tankimist, tellides iga kord Kodus mõõdab ta saadud kütusekoguse täpse Kas on alust väita, et tanklast saadav kütusekog x- 19,4 s- 0,25 n- 5 µ- 20 H0: µ = 20l (Kütusekogus vastab tellitule) H1: µ 20l (Kütusekogus ei vasta tellitule) SE= s/n SE= 0,112 Temp= x-µ/ SE Tem

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika
thumbnail
6
xlsx

Statistika kodutöö

Ül. 1 On arvutatud kahe erineva tudengite grupi keskmine testi punktisumma ning standardhälve Esimeses grups oli 57 tudengit ning keskmine tulemus 50 punkti standardhälbega 10,3 pun teises grupis oli 28 tudengit ning keskmine tulemus oli 46 punkti standardhälbega 11,5 pun Kas on alust väitel, et õppejõud hindas esimest gruppi kõrgemate punktidega kui teist grup xa 50 xb 46 sa 10,3 sb 11,5 na 57 nb 28 H0: µa=µb (tulemused ei erine, õppejõud hindas võrdselt.) H1: µaµb (tulemused erinevad, õppejõud hindas esimest gruppi kõrgemate pun SE*=SE12+SE22 SE1 1,364268 SE*=1,3642682 +2,1732962 SE* 2,566017 temp= x2-x1/SE* Temp -1,558836 Tkr= 2,01 VASTUS: Statistiliselt erinevad tulemused oluliselt. Õppejõud oli hinn umma ning sta

Statistika
thumbnail
25
pdf

Uurmismeetodid psühholoogias

Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) ·

Psühholoogia
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika
thumbnail
65
pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

jne). Täiendavad GPS standardid esitavad nõudeid geomeetriliste omaduste selgitamiseks konkreetsetel juhtudel, näiteks jooniste tehnilised nõuded, erinõuded protsessidel ning teatud masinaelementidel. Standardite grupp 1. Dokumentide objektide identifitseerimine-kodeerimine 2. Tolerantside määratlused, nii keeleline kui väärtused. 3. Omaduste määratlused. 4. Tegeliku objekti hälvete hindamine ja piirväärtustega võrdlemine arvestades määramatust. 5. Nõuded mõõtevahenditele. 6. Kalibreerimise nõuded ja mõõteetalonid. Maatriksis on rakendatud järgmised põhimõtted: 1. Piisavuse reegel. Standardite kett peab sisaldama piisavalt reegleid, alates tähistest joonistel kuni suuruse mõõtmiseni. 2. Täielikkuse reegel. Igas lahtris peab olema standard(id). 3. Täiendavuse reegel. Iga lahter peab teineteist täiendama, kuid olema sõltumatud. Tab 2 GPS üldstandardid

Mõõtmestamineja tolereerimine
thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun