Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014

200 0 Keskmine brutokuupalk, eurot Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta, eurot Periood Joonis 1: Keskmine brutokuupalk ja keskmine tööjõukulu töötaja kohta vahemikus 2010-2014 kõikides tegevusalades kokku. (Lebedev, 2016) 2010 aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 792. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 1074. 2011 aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 839. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 1137. 2012 aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 887. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 1203.

Majandusteaduse alused

41

xlsx

Andmetöötlus 1. kodutöö (andmete korrastamine)

Inimkannatanuga liiklusõnnetuste andmed seisuga 01.02.2018 [1] Tabel 5 Inimkannatanuga LÕ Põhjus 2013 2014 2015 2016 2017 Sõiduauto osalusel 1106 1166 1125 1187 1100 Jalgratturi osalusel 161 184 182 167 183 Mootorratturi ja mopeedi osa 139 142 143 158 137 Veoauto osalusel 89 84 89 108 97 Bussi osalusel 72 79 91 109 78 1. Koosta 2017 a toimunud liiklusõnnetuste põhjal sektordiagramm. Diagramm peab olema võimalikult sarnane näidisega. Vii kursor 2017. a vabalt valitud väärtusele, klõpsa hiire paremat klahvi ja vali Sort-Sort Larges to Smallest. Märgista andmed A veerus, seejärel vajuta alla Ctrl klahv, m�

Andmetöötlus

116

pdf

Eesti arve ja fakte 2013

  aastal alanud kesk- mise tööjõukulu kasv töötaja kohta kuus ka 2011.  aastal (5,8%). 2010. ja 2011.  aasta võrdluses suurenes tööjõukulu töötaja kohta kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (11,2%) ja vähenes ainult muudes teenindavates tegevustes (–5,2%). Võrreldes 2002. aastaga kasvas tööjõukulu töötaja kohta 2011. aastaks 2,1 korda. Tööjõukulu üks komponent on palgatöötaja brutokuupalk. Võrreldes 2002.  aastaga kasvas keskmine brutopalk kümne aasta jooksul 2,1 korda. 2011.  aastal tõusis aastakeskmine brutokuupalk 5,9% ja ületas ühtlasi seni kõrgeima 2008. aasta palgataseme. Enim tõusis keskmine brutopalk 2011.  aastal kinnisvaraalases tegevuses (11,4%), mis oli aga tingitud madalast võrdlusbaasist: 2010.  aastal langesid sellel tegevusalal palgad kõige enam. 2011. aastal langes keskmine brutopalk ainult muudes teenindavates tegevustes (–4,8%). 2011

Geograafia

71

xlsx

Kodune Ülesanne 7 - 185749 IABB21

lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5 majandussektori 'Tööstus ja ehitus' summad haldusüksuste ja aastate lõikes aastate 2012-2014 keskmised haldusüksuste ja majandussektorite lõikes Harjumaa summad majandussektorite ja aastate lõikes majandussektori 'Teenused' summad haldusüksuste ja aastate lõikes aastate 2014-2016 keskmised majandussektorite ja haldusüksuste lõikes mod 7 nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 201 nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 201

Andmetöötlus

62

docx

Finantsanalüüs ettevõtte põhjal

a kasum Joonis 5. Kasumiaruande vertikaalanalüüs aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Ärikasum ja bruotkasum 2010-2015 100% 90% 80% 70% 60% Ärikasum 50% Brutokasum 40% 30% 20% 10% 0% 1 2 3 4 5 6 Joonisel 5 on välja toodud ettevõtte Gargohunter AS bruto ja ärikasum aastate lõikes, kus on selgesti näha, et 2012 aastatel hakkab ettevõttel minema paremini ning seetõttu kasvavad nii brutokasum kui ka ärikasum alates välja toodud aastast. Kui brutokasumil on natuke stabiilsem tõus, siis ärikasum on pisut rohkem kõikuvam. Bruto kasum on kasum, kust on maha võetud kasumi tootmiseks tehtud kulud, välja arvatud finantskulud-tulud. Ärikasum on aga ettevõtte puhas kasum. Ärikasumi valem on müügitulu + muud äritulud + kapitaliseeritud

Finantsanalüüs

92

pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

Seetõttu tuleb viimaste kasutamisse suhtuda suure ettevaatlikkusega, et mitte võimendada järves toimuda võivaid negatiivseid protsesse. 1.3. Rahvastik ja tööhõive 2012. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 1 340 194 inimest. Eesti põlisrahvus on eestlased, kes moodustavad 68,7% elanikest. Prognooside kohaselt võib aastaks 2060 Eesti rahvaarv väheneda 1,17 miljoni inimeseni. Eesti jaguneb 15 maakonnaks. Suurima rahvastikuga maakonnad Eestis on Harjumaa (42%), Ida-Virumaa (11,8%) ja Tartumaa (10,9%). Keskmine rahvastiku tihedus on 30,9 in/km². Eesti rahvastikust 64,7% inimesi elab linnades, sellest pealinnas Tallinnas 46%. Eesti on Euroopas üks kiiremini kahaneva ja vananeva rahvastikuga riike. Alla 15 aastaste elanike osakaal rahvastikust on 15,3%, tööealiste inimeste osakaal on 67,6%. Loomulik iive on negatiivne, 2011. aastal oli loomuliku iibe kordaja -0,42. Võrreldes 2004

Loomakasvatus

64

xlsx

Andmetöötlus kodutöö 2

lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5 (Pivot1) majandussektori 'Tööstus ja ehitus' summad haldusüksuste ja aastate lõikes aastate 2012-2014 keskmised haldusüksuste ja majandussektorite lõikes Harjumaa summad majandussektorite ja aastate lõikes majandussektori 'Teenused' summad haldusüksuste ja aastate lõikes aastate 2014-2016 keskmised majandussektorite ja haldusüksuste lõikes mod 7 (adv. filter, unikaalsed) nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 201 nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 201

Ärilogistika

22

docx

Maamajandusettevõtte konkurentsivõime analüüs ettevõttes x.

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajandusettevõtte konkurentsivõime analüüs ettevõttes x. Maamajanduse ökonoomika Tartu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.KONKURENTS JA KONKURENTSIANALÜÜSI MEETODID..............................................4 1.1.KONKURENTS JA KONKURENTSIANALÜÜS...............................................................4 1.2 SUHTARVUDE ANALÜÜS.................................................................................................7 2.ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE TEGEVUSVALDKOND JA SENINE TEGEVUSSUUND.. 9 2.1. TÖÖJÕUKASUTUS.............................................................................................................9 2.2. MAAKASUTUS JA LOOMAÜHIKUTE ARV...................................

Majandus

Meedia

Kommentaarid (0)