Keskmine kiviaeg (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Muinasaeg ja selle tähtsamad perioodid

Muinasaeg ja selle allikad Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.saj lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. Ajaliselt moodustab muinasaeg valdava Eesti ajaloost. Muinasaja periodiseerimine: Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud peamiste töö- ja tarberiistade materjalid. Sellest lähtudes eraldatakse kivi,-pronksi,-rauaaeg, need omakorda jaotatakse ka alaperioodideks ehk vanem,- keskmine,- ja noorem kiviaeg . Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga. ( Eestis siis inimesi ei olnud ) Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u

Ajalugu

4

docx

Kiviaeg

Kiviaeg kokkuvõte Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 1967. aastal avastati Pärnu jõe ääres Sindi lähedal Pulli külas kruusaaugus ligi 3m paksuse liivakihi all õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud mõnevõrra hiljem. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arhieoloogid ühendanud teatud arhieoloogilise kultuuri alla

Ajalugu

1

doc

Eesti kiviaeg,rauaaeg,pronksiae g

Vanem kiviaeg(paleoliitikum) algas inimese kujunemisega ja lõppes P-Euroopas viimase jääajaga. Sellest ajast ei teata Eestis midagi. Keskmine kiviaeg( mesoliitikum)u 9000 ­ 5000 a eKr. Noorema kiviaja( neoliitikum) u 5000 ­ 1800 a eKr alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat (1800-1100) ja nooremat pronksiaega (u 1100 ­ u 500 eKr) Vanem rauaaeg: Eelrooma rauaaeg( 500 eKr- 50 pKr) ja Rooma rauaaeg( 50- 450 pKr). Noorem rauaaeg: viikingiaeg( 800- 1050) ja hilisrauaaeg( 1050-1200). · Muinasaeg( 8000 eKr-1208 pKr)

Ajalugu

2

doc

Kiviaja periodiseering

jahil kasutati viskeodasid, vibu ja nooli, püüniseid ja lõksusid On leitud koera luid, mis viitavad jahimeeste abilistele Mesoliitikumi teisel poolel tegeles rannarahvas hõlgeküttimisega Jahiretked ulatusid Saaremaale, Hiiumaale ja Ruhnu Kala ja liha kõrval oli igapäevases menüüs olulisel kohal mitmesugused loodusannid: taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. Kahjuks on säilinud vaid sarapuupähkli koored Noorem kiviaeg ehk neoliitikum (u 5000 ­ 1800 eKr Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu Kujult meenutasid nõud teravneva põhjaga padasid Nende püstihoidmiseks kaevati maasse auk või ümbritseti põhi kividega Toidu keetmiseks tehti lõke ümber paja Tehti ka väiksemaid savinõusid, mida võidi tarvitada taldrikutena Kammkeraamika kultuur Levis umbes 4000. aasta paiku eKr

Ajalugu

35

ppt

Kiviaeg

Kiviaeg Tartu Kommertsgümnaasium Martti Voogla 10.a  Muinasaja periodiseerimine · Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum · Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum · Noorem kiviaeg ehk neoliitikum  Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum · Algas inimeste kujunemisega · Lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga · Andmed Eesti kohta sellest ajast puuduvad · Tuntumad muistsed leiud Prantsusmaalt ja Püreneest · Kõrge koopaelanike kultuur luust ja tulekivist tarberiistadega  Paleoliitikumis (vanemas kiviajas) · Nikerdamisoskused · Tegeldi korilusega · Vähese küttimisega · Valmistati kivist tööriistu · Kunstiliselt hämmastavalt kõrged

Ajalugu

3

doc

Muinasaeg (Eesti)

töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid ja sarvi, millest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht ­ kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande ­ taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. Kammkeraamika klutuur levis u 4000eKr, kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja täketega mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-

Ajalugu

1

doc

Muinasaeg Eestis

Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Olulist infot sisaldab ka eesti keel. Võrdleva keeleteaduse andmed sugulaskeelte arengust, laensõnade päritolust jms võimaldavad teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ja kokkupuudetest teist keelt kõnelenud rahvastega. Mõningaid teateid muinasajast eestimaal pakuvad ka naabermaade kirjalikud ajalooallikad. Vanem kiviaeg e paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000 ­ 5000 a eKr. Noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000 ­ 1800a eKr, algas savinõude kasutusele võtuga. Vanem pronksiaeg u 1800 ­ 1100a eKr, noorem pronksiaeg 1100500 eKr. Eelrooma rauaaeg u 500 eKr50 pKr, rooma rauaaeg 50 ­ 450pKr, viikingiaeg u 8001050, hilisrauaaeg 10501200 pKr. Keskmine kiviaeg

Ajalugu

5

docx

Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused; Muinasaeg Eestis

Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused Muinasaeg 1. Selgita mõisteid. Muinasaeg ­ Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Oli umbes 9000 ­ 1200 pKr. Mesoliitikum ­ keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u. 9000 ­ u 5000 eKr. Neoliitikum ­ Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (u. 5000 ­ u 1800 a. eKr) alguse tunnuseks loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Rauaaeg ­ rauaaeg (u500 eKr ­ u 1200 pKr) jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks.

Ajalugu

Kommentaarid (0)