Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 #1 Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 #2 Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 #3 Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 #4 Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 #5 Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 #6 Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 242856 Õppematerjali autor
Iseseisev töö
õppeaines „Majandusteaduse alused“

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Keskmiste palkade võrdlus 2007-2010

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond xxx Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukõlu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2007-2010 (III kvartal) Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduse alused" Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2010 2 Sissejuhatus Valisin teemaks ,,Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukõlu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2007-2010 (III kvartal)" kuna see statistika pakkus mulle antud momendil kõige rohkem huvi. Valisin võrdlemiseks III kvartali, kuna see andis võimaluse kasutada ka 2010 aastat (III kvartal on hilisem periood, mille kohta on andmeid). Periood pakkus huvi seetõttu, et antud vahemikku jääb majanduslangus ja uus majandustõus. Mõningad selgitused:

Majandusteaduse alused
thumbnail
7
pdf

Keskmine netopalk töötaja kohta põhitegevusala järgi aastatel 2012-2016

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KESKMINE NETOPALK TÖÖTAJA KOHTA PÕHITEGEVUSALA JÄRGI AASTATEL 2012-2016 iseseisev töö Koostas: Eva-Mai Männiste Keskkonnakaitse I kursus Tartu 2017 Sisukord: SISSEJUHATUS 3 TERMINID NING SELGITUSED 3 KESKMINE NETOPALK TÖÖTAJA KOHTA KÕIKIDES TEGEVUSALADES 2012-2016 AASTAL 4

Majandus
thumbnail
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km

Geograafia
thumbnail
12
docx

SOTSIAALMAKSU KAOTAMISE TULU-KULU ANALÜÜS

................................................................................. 10 SISSEJUHATUS Tanapaeval, sotsiaalmaksu kaotamine Eestis on elutahtis teema. Riigikogu Vabaerakonna fraktsioon algatas Riigikogu otsuse eelnõu, millega kohustatakse valitsust töötama valja regulatsioon, mis võimaldab kaotada sotsiaalmaksu kohustusliku miinimumi. Sotsiaalmaksu miinimumi kaotamine elavdab tööturgu ja muudab selle paindlikumaks, vaheneb töötute hulk ja ümbrikupalkade maksmine. Kui töötaja töötab osalise koormusega, tasub tööandja tema eest sotsiaalmaksu ikka vahemalt miinimumpalga pealt ehk siis praegu 128,70 eurot kuus. (Vabaerkond) Kaesoleva töö eesmargiks on anda ülevaade sotsiaalmaksu kaotamisest tekkivatest tuludest ja kuludest. Saamamoodi autor analüüsib erinevad sotsiaalmaksu kaotamisega tekkivad positiivseid ja negatiivseid tulemusi. 1 Antud uurimistöö uurimisküsimusteks on:

Keskkonna ökonoomika
thumbnail
108
pdf

RAAMATUPIDAMINE

3) kirjendama kahekordse kirjendamise meetodil algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõik majandustehingud raamatupidamisregistritesse; 4) koostama majandusaastaaruande; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. 2. KONTODE ÜLESEHITUS 2.1. Konto mõiste Kontod on informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja nende moodustamise allikate jääkide, samuti jääkides majandustehingute tulemusel toimunud muutuste kohta. Raamatupidamiskontol on kaks poolt. Vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Sissekande tegemist ehk kirjendamist konto deebetisse nimetatakse konto debiteerimiseks ja kirjendamist konto kreeditisse konto krediteerimiseks. Konto kõige lihtsam vorm (kontorist ehk T-konto) on järgmine. Näide on toodud konto “Kassa” kohta: Deebet “KASSA” Kreedit

Raamatupidamine
thumbnail
41
docx

Nimetu

Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaemüügi stabiilne kasv. Joonis SKP kasv Allikas: Rahandusministeerium Euroopa Komisjoni poolt 30. jaanuaril avaldatud andmetel on Eesti majandususaldusindeks1 jaanuaris pikaajalise keskmise (=100) suhtes 102.0 punkti, 1 Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2012). mis on 0.2 punkti parem kui detsembris. Kindlustunne (sesoonselt silutud andmetel) paranes viimase kuuga tööstusettevõtetel ja tarbijatel ning langes teenindus-, ehitus- ja kaubandusettevõtetel. Eesti majanduse arengut nähakse optimistlikumalt, kui oma pere väljavaateid. Suurem osa peredest (51%) tuleb omadega ots-otsaga kokku. Jaanuaris teatas 38% peredest säästmisest ja 9% elas kas varasematest säästudest või olid võlgades.

Antropoloogia
thumbnail
70
doc

Personali planeerimine

4) olla paindlik ja reageerida kiirelt muutustele organisatsioonis ja keskkonnas; 5) hoida töömoraali ja konstruktiivset koostööd organisatsioonis. Personali planeerimine on organisatsioonile sama vajalik, kui finantsplaneerimine. Töötajad on firma konkurentsieelis ning personal on firma üks suurimatest kuluallikatest. Näiteks aastatel 2004 a – 2007 a kasvasid palgad perioodi vältel keskmiselt 55%, mistõttu pidi iga töötaja töölevõtmisel kaaluma, kas talle on täismahus rakendust ja millised oleksid alternatiivse värbamise viisid. Majandussurutise ajal 2008-2010 oli personali planeerimine samuti väga oluline, et tööjõukulud oleks optimaalsed ja organisatsioon jääks ellu. Milliste tegevusvaldkondade planeerimine on Eesti organisatsioonides kõige paremal järjel? a) põhitegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine b) investeeringute planeerimine ja personali planeerimine

Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine
thumbnail
37
docx

Praktiline raamatupidamine

Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid. Käibemaksukohuslased ettevõtted on kohustatud deklareerima üle 1000 euroseid tehinguid. Ettevõtte tegevust võime kirjeldada mitmel viisil, ka rahaliste näitajate abil. Palju teenitakse, palju kaupa ostetakse jne. Kui tekivad pangas laenutehingud, kui tekib tööjõukulud ja saadakse tulu, soetatakse vara, siis peab kontrollima, et selle kohta tehakse ka tõesed aruanded. Kui selliseid näitajaid ja tehinguid ei ole, siis on see ettevõtte enda asi ja kord aastas ka äriregisti asi. Raamatupidamise olemus: Ettevõtja huvi - tõese informatsiooni saamine oma majandusliku tegevuse kohta Selleks on vaja - registreerida kõik ettevõtja tegevust puudutavad operatsioonid RAAMATUPIDAMINE - ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatu koostisosa. Raamatupidamise peamiseks ülesandeks on kaasa aidata firma põhieesmärkide saavutamisele

Raamatupidamine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun