Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keskkooli füüsika (26)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

I. Mehaanika

I. Kinemaatika


Koordinaat
Nihe
Kiirus
Kiirendus
Ühtlane sirgjooneline
liikumine

Ühtlaselt muutuv
liikumine

II. Dünaamika


Newtoni I seadus
On olemas sellised taustsüsteemid, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad.
Newtoni II seadus
Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.
a – keha kiirendus, F – kehale mõjuv resultantjõud, m – keha mass
Newtoni III seadus
Jõud, millega kehad teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
Gravitatsiooniseadus
Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga .
G – gravitatsioonikonstant
Impulsi jäävuse seadus
Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende vastastikmõju tulemusel.
– keha impulss
Hooke’i seadus
Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega.
k – keha jäikus (1N/m), x – keha deformatsioon e. pikenemine (1m)
Toereaktsioon
mg – raskusjõud, α – kaldenurk
Amontons’i-Coulomb’i seadus
Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga.
μ – hõõrdetegur, N – toereaktsioon

III. Töö ja energia


Energia muutumise seadus
Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga.
– keha energia muut, A – väliste jõudude töö
Kineetiline energia
m – keha mass, v – keha kiirus
Ülestõstetud keha potentsiaalne energia
m – keha mass, g – raskuskiirendus , h – keha kõrgus maapinnast
Deformeeritud keha potentsiaalne energia
k – keha jäikus, x – keha deformatsioon
Mehaanilise energia jäävuse seadus
Kui suletud süsteemis mõjuvad ainult gravitatsiooni- ja elastsusjõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia jääv.
Mehaaniline töö
on ülekandunud ja muundunud energiat iseloomustav suurus, mis võrdub jõu- ja nihkemooduli ning jõu- ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega.
F – jõud, s – nihe, α – jõu- ja nihkevektori vaheline nurk
Võimsus
A – töö, t – kulunud aeg

IV. Perioodilised liikumised


Nurkkiirus
φ – pöördenurk, t – kulunud aeg, T – periood
v – joonkiirus , r – kõverusraadius
Kesktõmbekiirendus
v – joonkiirus, r - kõverusraadius
Pendli vabavõnkumise periood
Mat. pendel : l – pendli niidi pikkus, g - raskuskiirendus
Vedrupendel : m – keha mass, k – vedru jäikus
Võnkliikumise võrrand
x – hälve, x0 – amplituud , ω – nurkkiirus, t – aeg
Laine levimiskiirus
λ – lainepikkus , f – laine sagedus

II. Soojusõpetus


Pascali seadus
Vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse puntki.
Rõhk vedelikus
p – vedeliku rõhk sügavusel h, g – raskuskiirendus, ρ – vedeliku tihedus
Üleslükkejõud
p – vedeliku või gaasi tihedus, V – keha poolt väljatõrjutud ruumala

I. Termodünaamika


Ideaalse gaasi
olekuvõrrand

m – gaasi mass, M – gaasi molaarmass ,
R – universaalne gaasikonstant
p – gaasi rõhk, V – gaasi ruumala, T – gaasi temperatuur
p, V, T on gaasi olekuparameetrid
Temperatuur
T – absoluutne temperatuur (1K), t – Celsiuse skaala temperatuur (1C)
Soojushulk
on siseenergia hulk, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele.
c – aine erisoojus, – temperatuuri muut
q – kütteväärtus (J/kg)
Termodünaa-mika I printsiip
Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi siseenergia ja süsteem teeb mehaanilist tööd.
Q – süsteemile antud soojushulk, – siseenergia muut, A – sisejõudude töö
Ringprotsess: 
Isotermiline protsess:  
Isohooriline protsess:  
Adiabaatiline protsess: 
Isobaariline protsess:  
A > 0  sisemised jõud teevad tööd, A Q > 0  süsteemile antakse soojushulk,
Q Termodünaa-mika II printsiip
Soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale. Teisiti öeldes, pole võimalik protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojendilt saadud soojushulga muundumine tööks.
Soojusmasin
on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks.
Soojusmasina
kasutegur

A – masina poolt tehtud töö, Q1, Q2 – soojendilt saadud ja jahutile antud soojushulgad, – maksimaalne kasutegur, T1, T2 – soojendi ja jahuti temperatuurid

II. Molekulaarfüüsika alused


Ainehulk
– ainehulk (1mol), m – aine mass (1kg), M – molaarmass (1kg/mol),
N – molekulide arv, NA – Avogadro arv
Aine kontsentratsioon
N – molekulide arv, V – aine ruumala
Ideaalne gaas
Ideaalseks nimetatakse gaasi, mille molekulide vastastikmõju on tähtsusetult väike.
Gaasi temperatuur
– molekulide kulgliikumise keskmine kineetiline energia
k – Boltzmanni konstant, T – gaasi absoluutne temperatuur
Ideaalse gaasi siseenergia
m – gaasi mass, M – gaasi molaarmass,
R – universaalne gaasikonstant, T – gaasi temperatuur
Ideaalse gaasi rõhk
m0 – molekuli mass, n – molekulide kontsentratsioon, - molekulide kiiruse ruudu keskväärtus

III. Aine ehituse alused


Difusioon
on molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine .
Pindpinevus
on nähtus, mis avaldub vedeliku pinnakihi omaduses võimalikult kokku tõmbuda.
Pindpinevusjõud
on vedeliku pinna piirjoonega risti mõjuv
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keskkooli füüsika #1 Keskkooli füüsika #2 Keskkooli füüsika #3 Keskkooli füüsika #4 Keskkooli füüsika #5 Keskkooli füüsika #6 Keskkooli füüsika #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 772 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 26 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sannu234 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (26)

Demokritos profiilipilt
Demokritos: Väga hea materjal. Kogu gümnaasiumi materjal on kokku võetud. Eksamiks jaoks ülekordamiseks väga sobilik.
23:46 05-06-2011
liisaj6gi profiilipilt
liisaj6gi: Inimesele, kes ei jaga füüsikat, on see suurepärane konspekt
15:46 09-01-2009
kiismiiis profiilipilt
kiismiiis: Konkreetne ja loogiliselt üles ehitatud. Väga hea ! :)
22:19 12-11-2009


Sarnased materjalid

7
doc
Füüsika valemid
18
docx
Põhikooli Füüsika
11
doc
Füüsika eksam
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
10
doc
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava
13
doc
Mehhaaniline liikumine
7
docx
FÜÜSIKA RIIGIEKSAM-MÕISTED
29
doc
Põhivara füüsikas





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun