Simone Soomuste 206623TABB Lisanna Karo 206604TABB Katrin Kukk 205985TABB 1) Lähtuge Garret Hardin-i artiklist: „Ühismaa tragöödia“ ja vastake järgmistele küsimustele: a) Millised tingimused põhjustavad ühismaa tragöödiat (tragedy of freedom in a commons)? Argumenteerige artikli põhjal. Ühismaa tragöödia tuleneb eelkõige sellest, et igal inimesel on kasutusel justkui vaba ruum (on see siis linnaruum või karjamaa või looduspark) ning inimesed arvavad, et kuna see ruum on nö tasuta, siis tuleb seda maksimaalselt ära kasutada. Mis lõpuks viib selleni, et kellelgi ei ole enam neid väärtuseid ega ruumi mida kasutada, sest ülekasutus viib väljasuremiseni. Näiteks saab ühismaa tragöödiaks nimetada tekstis mainitud karjamaa probleemi, kus karjapoistel on võimalik endale +1 karjaloom võtta. Selle positiivseks efektiks on karjapoisi jaoks see, et tema saab endale lo
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika TME0060 KODUTÖÖ 1 2019/2020 1. a) Millised tingimused põhjustavad ühismaa tragöödiat (tragedy of freedom in a commons)? Argumenteerige artikli põhjal. Ühismaa tragöödia põhjuseks on, et avalike hüvede kasutamisel ei kanna üksikisik oma tegevuste kõiki kulusid. Maa-ala on avatud kõikidele piiranguteta (piiratud alal). Üksikisiku kulud avaliku teenuse kasutamisel on madalad, kuid kasu on suur. Inimesed tegutsevad omaenda huvides ja jätkavad hüve kasutamist hoolimata tagajärgedest. Kui valida enda kasu maksimeerimise või kellegi teise kasu sama hüve kasutamisest, siis inimese loomulik käitumisviis on enda huvidele toetuv. Kasutades maa-ala avaldub ka negatiivne mõju. Kuigi iga isiku poolt tulenev negatiivne mõju maa-alale ei pruugi olla niivõrd suur kahju, siis kõikide indiviidide mõjud kokku võivad viia traagilist
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Magistritöö HALLISTE LUHA TAIMKATTE MUUTUSTEST Eha Puusild Juhendajad: Prof. Tõnu Oja MSc. Laimi Truus Tartu 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus................................................................3 1.2. Luharohumaade mõiste, kujunemine ja looduslikud tingimused (taimekooslused ja levik) ..................................................................................................................................5 1.2.1. Luhak
Autorite arvutused näitasid, et tolleaegne loodusressursside kasutus polnud säästlik. Rooma klubi järeldus oli, et aastaks 2000 on praktiliselt kõik loodusvarad ammendatud. Raport ennustas, et peale 2000. aastat langeb toodang 20. sajandi algusaastate tasemele. Rooma klubi eksimused: · reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile · ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Majanduskasv ja selle piirid - üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad. Näide makroökonoomikast: Kui meil on piisavalt pikad andmete aegread ja adekvaatsed analüüsimeetodid riigi majanduse kohta, siis saame ennustada nt majanduskasvu, ekspordi kasvu jne ning hinnata nende põhjal olukorda vabalt valitud ajahetkel tulevikus. Kui prognoos ei õnnestu, süüdistatakse pigem analüüsimeetodit kui põhimõttelist lähenemist probleemile
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väid
Ettevõtte rahandus · Raamatupidamine · Finantsanalüüs · Mikro- ja makroökonoomika Rahanduse olemus Rahandus on teadus, mis hõlmab rahaliste vahendite liikumist ehk teisiti nende moodustamise allikaid ning kasutamise suundasid. Uurib rahaliste vahendite ringlust. Rahanduse võib jaotada erinevatesse tasaditesse: · Riigirahandus- kogu riigi rahalised resursid · Ettevõtete rahandus · Majanduseobjektide rahandus (pered, FIEd ja osaliselt väike ettevõtted) · Ettevõtlusega mitte tegelevad üksused (MTÜd ja sihtasutused) Ettevõtte rahandus käsitab ettevõtte rahalisete resursside tekkeallikaid ja nende suunamist. Vastavalt äriseadustikule peab iga ettevõte tegutsema kasumlikult ehk tootma kasumit. Annab iga tootmistsükkli järel kasumi üldreeglina, sest teatud juhtudel ettevõte ei pruugi olla kasumlik, aga see ei tohi olla pikaajaline. Ettevõtte majandustegevus C+V+m=T C- konstant. Tootmiskulud (kulud materjalile, toor
Kõik kommentaarid