on tingimusteta ja piisavalt täpsed. Direktiivid ei too kaasa horisontaalset otsemõju, ehk teisisõnu, liikmesriigi vastavate rakendussätete puudumisel ei saa need tekitada kohustusi eraisikutele. Direktiivid on adresseeritud liikmesriikidele. Kk.alaseid direktiive võib jagada toote- ja kvaliteedidirektiivideks. On selge, et nende direktiivide eri tüüpide puhul on täheldatavad ka üsna olulised erinevused otsemõju osas. 13. Rahvusvaheline keskkonnaõigus Rahvusvahelisel kkõigusel 2 arenguetappi: 1. Klassikaline positivistlik rahvusvaheline keskkonnaõigus Esimeselt teise üleminekut seostati 1972. a. Stockhomis toimunud kkkonverentsiga I arenguetappi iseloomustavad põhitunnused: Kkõigus on suunatud naabritevaheliste probleemide lahendamisele Inimkeskne lähenemine. Kk lülitamine õiguslikku regulatsiooni sfääri toimus üksnes juhul, kui tegemist oli olulise kahju tekkimise võimalusega inimeste elule- tervisele või majanduslikele huvidele
- keskkonna kerge haavatavuse arvessevõtt - keskkonnakahju (tihti) pöördumatu iseloomu arvessevõtt Keskkonnariskid: - kindlakstehtud ohud. Teaduslikult tõestatud, rakendatakse vältimisprintsiipi. - hüpoteetilsed ohud (võimalikud, potentsiaalsed) ohud (riskid). Lõplik teaduslik tõestus puudub, kuid on olemas empiiriline kogemus või teooria. Rakendatakse ettevaatusprintsiipi. - spekulatiivsed ohud põhinevad üksnes oletustel. Nendega keskkonnaõigus ei tegele. Normatiivne ettevaatusprintsiip otsene ettevaatuskohustus (Rootsi, Saksa) Strukturaalne ettevaatusprintsiip rakendub teiste normide kaudu (kk-mõju hindamine, kk-load jne). 1992 Rio de Janeiro ,,Agenda 21" 1985 osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja 1987 selle Montreali protokoll- esimense sihikindlalt ettevaatusprintsiipi kajastav. Loob mehhanismis osoonikihti kahjustavate ainete tootmise ja kasutustest kõrvaldamiseks. 1997 Kyoto protokoll kasvuhoonegaasid
Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Pärast Amsterdami lepingut V periood · EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset Tasakaalustatud ja säästev areng Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus Keskkonnapoliitika 3 generatsiooni Jaotus tugineb kk ideoloogiale, keskkonnariskide õiguslike vahendite koosseisul ja prioriteetidel. 1. Gen. Kk ohtlike tegevuste tagajärgede leevendamine ja hüvitamine, vähe tähelepanu kkkahjustuste ennetamisele 2. Gen. Kkkahjustuste väktimine ja vastavate ettevaatusabinõude rakendamine, kk kõigi komponentide ja tegurite kaitse, senise haldusõigusliku regulatsiooni täiendamine, maj
2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Printsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine Kahju vältimine Ettevaatus Saastaja maksab Keskkonna kaitstuse kõrge tase Avalikkus – üldsus. Kaasamine – teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. Rahvusvaheline roll – konverentsid. EL keskkonnaõigus (sh keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus - Mõiste keskkond, Omavaheline seotus, Nö looduses peab valitsema tasakaal. Keskkonnaõigus Eestis Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS(Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus) Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiS jt
Kokkuvõttev KKP eksami materjal Halduspoliitika- on lüli mis seob omavahel poliitikat ja administreerimist. Seda võib nimetada ka kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlelemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni. Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud, toorainemahukas tehnoloogia, elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus. KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud riigieelarvesse raha kogumine, e
13 EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid 15 14 Subsidiaarsusprintsiip ja integreerimisprintsiip ja keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiip EÜ keskkonnaõiguses 16 15 EÜ keskkonnadirektiivide elluviimine, jõustamine ja otsekohalduvus 17 16 Rahvusvaheline keskkonnaõigus 18 17 Eesti keskkonnaõiguse üldiseloomustus 20 18 Keskkonnanormatiivid 21 19 Keskkonnaload 22 20 Keskkonnamõju hindamine 23
01.04.2007.a. jõustub Looduskaitseseaduse muutmise seadus, millega täpsustatakse tööjaotust kaitsealade Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas. Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Klassikaline positivistlik õigus: · Naabrite vaheliste probleemide lahendamine · Keskkond osa õigusest kui tekib kahju inimesele · Loodusvarade jagamine riikide vahel Moodne keskkonnaõigus · Keskkonna kui väärtuse kaitse · Suhted regionaalsel ja globaalsel tasandil · (konventsioonid) · Keskkond kui ühine pärand ja mure Mõisted: Keskkond - sjade, tingimuste ja suhete süsteem. ja ökoloogias on keskkond organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum Saastus - nimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis EESTI KESKKONNAÕIGUS Põhiseadus
Loeng Keskkonnaõiguse printsiibid Keskkonnaõiguses printsiipidel eriline roll (EÜ asutamislep. art 174) · Paindlikkuse vajadus uued olukorrad, ebakindlus · Avar administratsiooni kaalutlusõigus (printsiibid on suunaandjad) · Rahvusvahelise õiguse suur mõju · Kodifitseerimise ja arengu pidepunktid Printsiibid Printsiibid demonstreerivad eesmärke, mille poole tuleb püüelda · Printsiibid satuvad tihti konflikti teiste printsiipidega (eesmärkidega) - tuleb leida optimaalne lahendus (Säästva arengu kolmnurk) · Printsiibid on suunatud eelkõige seadusandjale, haldusorganile ja kohtule Normid on konkreetsed neid saab kas täita või mitte täita, kolmandat võimalust ei ole Printsiipide osaline täitmine rikkumine Printsiibi üldosa seaduse eelnõus Keskkonna tervikliku ja kõrgtasemelise kaitse põhimõte Abinõud keskkonna kaitsmisel peavad tagama kõrgtasemelise kaitse, seejuures t
Kõik kommentaarid