Keskkonnasotsioloogia eksam (0)

Eesti Maaülikool - Bioloogia - Keskkonnasotsioloogia

1 Hindamata

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

Mil määral ja miks tulemustega arvestati ei arvestatud?

Lõik failist

Vastused
Kordamisküsimused kontrolltööks 23. oktoobril 2013
Keskkonnasotsioloogia

Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu : sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju.

Algselt arvati, et teatud looduslike ressursside nt taimede, kodustatavate loomade olemasolu aga ka haigustekitajate olemasolu suunab ühiskonna arengut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist.
Arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele.
19. saj. ja 20 saj. I poole ühiskondlik taust - Industrialiseerimise ja moderniseerumise taust: ressursiküllus, tehnoloogia võidukäik, urbaniseerumine ja loodusest (keskkonnamõjudest) võõrandumine .
20. saj. I poolel ühiskonnas valitsev arusaam keskkonnamõjude ignoreerimine: Vähene teaduslik/ühiskondlik tähelepanu ühiskonna bioloogilis- füüsilisele keskkonnale (keskkonnamõjudele). Varaste sotsioloogiateoreetikute ühiskonna ja keskkonna vaheliste suhete käsitlused jäid tähelepanu alt välja.
20. saj. I poole valitsev sotsioloogiline paradigma : inimühiskonna erisus. Antropotsentrismi võidukäik -arusaam, et ühiskond toimib sõltumatult keskkonnatingimustest ja ökoloogilisi printsiipe järgimata. Keskkonnanähtused, nt kliimamuutused ei mõjuta ühiskonna toimimist.
1960- 70ndate USAs suurenes teadlikkus loodusvarade piiratusest, inimtegevuse negatiivsest mõjust keskkonnale: energiakriis USAs, kõrbestumine , võõrliikide mõju.
1970ndate sotsioloogia, mis tegeleb keskkonnaprobleemidega: Ressursi puuduse ühiskondlikud mõjud; ebaühtlane ressursi jaotus ühiskondlike kihtide vahel.
1980ndate tagasilöök keskkonnasotsioloogilises analüüsis : Tööstusmaades progressiusk ja arusaam lõpmatust kasvust ja õitsengust; Eriti USAs levinud põhimõtted individualism , ettevõtlikkus, küllus, kasv ja õitseng. Keskkonnasotsioloogia populaarsuse langus ülikoolides ja erialaliitudes osalejate langus.
1980ndate lõpp –keskkonnasotsioloogia taastõus: Fookus liikus moodsa ühiskonna ja füüsilise keskkonna vahelise suhte kirjeldamiseni –keskkonnasotsioloogiani. Sotsioloogide huvi: loodusressurssidest elatuvate kogukondade olukord -kaevandusest, metsandusest ja kalandusest elatuvate kogukondade halvenev olukord.
1990ndad ja 2000ndad: muutus keskkonnaprobleemides ja ühiskondlikes tõlgendustes: Mõistmine, et kohalikel probleemidel on laiemad mõjud ja laiemad allikad.

Bioloogiline ja geograafiline determinism ühiskondlike protsesside seletajana

Geograafiline ja bioloogiline determinismi põhitees: ühiskonna toimimise määravad loodusjõud ja seega on ühiskondlikud nähtused seletatavad loodusseaduste alusel.
Teatud looduslike ressursside nt taimede, kodustatavate loomade olemasolu aga ka haigustekitajate olemasolu suunab ühiskonna arengut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist.
Geograafiliste tegurite mõju on tugevaim algelistele primitiivkultuuridele ja geograafiliste tegurite mõju väheneb moodsa kultuuri edenedes.
Arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele.

Antropotsentrism .

ehk inimkesksus on inimeste kalduvus pidada ennast maailma kõige tähtsamaks olevuseks või hinnata reaalsust üksnes inimlikust vaatenurgast.
Antropotsentrismi võidukäik - arusaam, et ühiskond toimib sõltumatult keskkonnatingimustest ja ökoloogilisi printsiipe järgimata. Keskkonnanähtused, nt kliimamuutused ei mõjuta ühiskonna toimimist.

20. sajandi II poole muutused keskkonnaprobleemides, nende teaduslikus ja ühiskondlikus käsitluses ja mõjud keskkonnasotsioloogia kujunemisele.

1960-70ndate USAs suurenes teadlikkus loodusvarade piiratusest, inimtegevuse negatiivsest mõjust keskkonnale: energiakriis USAs, kõrbestumine, võõrliikide mõju.
Loodusteaduste, eriti ökoloogia- alaste teadmiste areng osutas vajadusele mõõta ja arvestada inimtekkeliste keskkonnamõjudega.

Modernistlik ja postmodernistlik käsitlus looduse ja inimese suhetest ning vastavatest teadmistest.

Modernism ilmnes 17. ja 18. sajandil Euroopa teaduses , kultuuris ja sotsiaalsetes suhetes.
Põhjuste otsimine keskkonnas toimuva kohta.
Inimkonna “vabastamine” müütide, uskumuste ja jumaluste lummusest.
Pikka aega ka eurotsentriline maailmavaade: teiste kultuuride maailmakäsitlust sh looduse mõistmist, meditsiini, võimusuhteid peeti vildakaks ja alaarenenuks.
Kolonialism looduses: loodust peeti inimkonna arengut piiravaks teguriks , mis tuleb alistada tehnoloogia abil.
Loodusressursse peeti piiramatuks vahendiks modernse ühiskonna toetamisel.
Postmodernne kultuur:
Üldine majandusliku heaolu tõus (laialdasem baastaseme saavutamine) suunab inimeste tähelepanu oma igapäeva vajadustelt laiematele ühiskondlikele, poliitilistele ja keskkonnaga seotud probleemidele.
Postmodernism :
Soosib olemise viiside ja arusaamiste mitmekesisust, mitte konkreetseid väärtuskomplekse
Seab kahtluse alla abstraktseid üldistusi (kohustusi, normatiivseid juhtnööre, seaduseid ja reegleid).
Alavääristab bürokraatlikku, tehnoloogilist või instrumentaalset ratsionaalsust
Tähelepanu ühiskonna toimimise epistemoloogilistel ja ideoloogilistel ajenditel.
Tõde on kokkuleppeline ja teadus on lihtsalt üks seletusviisidest.
Teadus on kultuuri produkt ja teaduslikke mudeleid ei ole võimalik eraldada moraalsetest tõekspidamistest.
Nähtuste nagu „loodus‟ või „aktsepteeritav risk‟ mõtestamisel tuleb lähtuda konkreetsest ajaloolisest, poliitilisest või institutsionaalsest kontekstist, mille kaudu konkreetset käsitlust õigustatakse (M. Foucault ).
Keskkonnakriis on samapalju sotsiaalne fenomen , kui füüsiline fenomen. Selleks, et me saaksime midagi nimetada reostuseks, peab kõigepealt olema arusaamine “korras” ja puutumata süsteemist või keskkonnast.
Rõhutab mitmekesisust keskkonnaprobleemide tõlgendusvõimaluste seas.

Riskitunnetust mõjutavad emotsioonidest ja mõtteseostest tulenevad tegurid.

Keskkonnarisk kui ohu ilmnemise tõenäosus ja ohu suurus füüsilise mõjuna inimestele või loodusele .
Riski tunnetus sõltub riski olemusest, selle ilmnemise kontekstist, inimese iseloomust ja sotsiaalsest kontekstist (Wachingerja Renn, 2010).
Neid tegureid on seletatud psühhomeetrilistes uuringutes, kultuuridevaheliste erinevuste uuringutes jne.
Keskkonnariskide tõlgendamise mõjud neljal tasandil: kultuuriline taust; sotsiaalsed ja poliitilised institutsioonid ; kognitiivsed ja tunnetega seotud faktorid; lihtsustamine ja mõtteseosed info töötlemisel.
Isiklikkontroll - suurendab riskisallivust; institutsionaalnekontroll – oleneb, mil määral usaldatakse institutsioonide toimimist; Vabatahtlikkus - suurendab riskisallivust; tuntus - suurendab riskisallivust; hirm - vähendab riskisallivust; ebaõiglane riskide jakasu jaotumine - suurendab riski(riskantse projekti) keelamist; kunstlik (mittelooduslik), tehnilineriskiallikas - suurendabtähelepanu riskile, enamasti vähendab riskisallivust.
Tavainimese probleemitunnetus lähtub pigem isiklikest kogemustest ja emotsioonidest.
Positiivse emotsiooniga seotud ohtude puhul peetakse riske väiksemaks. Näiteks, inimesed, kellele meeldib liha süüa, kalduvad alahindama lihasöömisega kaasnevat keskkonnamõju .
Kuid kellel on negatiivne kogemus või mälupilt, tõlgendavad seda intuitiivselt ohtlikumana. Näiteks, inimesed , kelle kodu on üleujutuses kannatada saanud, näevad üleujutuses suuremat ohtu ning on kuni kuus korda altimad kaitsemeetmeid rakendama, kui need, kellel vastavat kogemust ei ole.
Riskisündmuse võimendamine või vaigistamise üldskeem
I Sündmus –õnnetused või potentsiaalne oht, või uute teadmiste avalikustamine riskist.
II Sündmust kommunikeeritaksemõjusate signaalide abil (pildid, märgid, sümbolid ). Vastasel korral võib sündmus jääda tahaplaanile (vaikitakse maha)
III Signaalide tõlgendamine: signaalid toovad esile psühholoogilisi, ühiskondlikke ja kultuurilisi protsesse.

M. Douglase ja A. Wildavsky kultuuriteooria: maailmavaatetüübid ja keskkonnaprobleemide käsitlus.

Maailmavaateline jaotus sõltuvalt grupiliikmelisuse ja ühiskondliku kontrolli oluliseks pidamisest.
Hierarhiline maailmavaade -kogukonna heaolu on esmatähtis, selgelt piiritletud rollid ja kord ühiskonnas (kõrge toetus bürokraatliku, kesksete institutsioonidega ühiskondlikule süsteemile, ekspertidele)
Individualistlik maailmavaade –väga madal grupiidentiteet, ei sotsiaalne kontroll ja piirangud pigem takistavad elus edasijõudmist
Võrdsus ( egalitaarne ) maailmavaade –inimene peab oluliseks kuuluvust gruppi ja kogukonnaliikmete võrdsust, ent ei talu väliseid piiranguid (staatuse, eksperdiks olemise mõju grupis edenemisele).
Fatalism–inimene tunneb end väliste jõudude kontrolli all olevat, ent ei tunneta end sotsiaalselt kaasatuna ja ei näe ennast ühiskondlike protsesside (sh oma elu) mõjutajana.
Keskkonnakonfliktid sünnivad maailmavaateliste erinevuste pinnal ( Douglas & Wildavsky,1982)
Võrdsust ja kollektivismi pooldavad egalitaristidpiiraksid indiviidide ja ettevõtete tegevust, et vältida keskkonnale kahju tekitamist
Individualistid ja hierarhistidei talu ühiskondlikku sekkumist, mis piirab ettevõtluse ja valitsuseliidi tegevust keskkonnaressursside kasutamisel .
Fatalistlik orientatsioon kahandab keskkonnaprobleemide oluliseks pidamist (Hadlerja Wohlkönig, 2012)

Inglehart materialistlikud / postmaterialistlikud väärtused ja nende kujunemine.

Materialistlikud väärtusorientatsioonid puudutavad füüsilist ja majanduslikku kindlustunnet ja teiste esmavajaduste täituvust.
Post-materialistlikud väärtused on seotud inimese eneseväljenduse ja teostamisvõimalustega, aga ka humaansete väärtustega, sealhulgas hoolivusega teistest inimestest ja ümbritsevast keskkonnast. (Ingelhart)
Loodusteadused ei suuda hõlmata väärtushinnanguid , mis on olulised keskkonnaprobleemide üle otsustamisel ja tegevussuuniste määramisel.

Keskkonnamure liigid ja nende levimus Ida-Euroopa riikide näitel.

Enesekeskne keskkonnamure – muretsemine eelkõige omatervise, laste, oma tuleviku ja elukvaliteedi pärast.
Sotsiaalne ehk altruistlik keskkonnamure–muretsemine kõigi inimeste heaolu pärast.
Biosfääriline keskkonnamure–teadvustatakseeelkõigeohtusidelusloodusele.
Kliimamuutus, prügistamine, looduslike alade kadumine, õhu ja veereostus , happevihmad, osoonikihi hõrenemine ja globaalne soojenemine.
Tšernobõli katastroof ?

Lihtsustamine ja mõtteseosed keskkonnainfo seletamisel.

Lihtsustatud mõtlemine - komplekssed keskkonnamõjud ja keerulised analüüsikäigud tõlgendatakse lihtsateks, endale mõistetavateks protsessideks. Lihtsustatud mõtteviisi tulemusena saavad looduskatastroofid suurema ühiskondliku tähelepanu osaliseks ja tunduvad seetõttu ohtlikumad kui näiteks ületarbimisega seotud keskkonnaprobleemid, mille mõjud tasapisi kuhjuvad (ja võivad põhjustada looduskatastroofe). Lihtsustatud mõtlemise näiteid Inimesed otsustavad emotsioonide ajel ja probleemi tuntuse alusel Näiteks 2010.a. aprillis plahvatas BP naftapuurtorn Mehhiko lahes Sellega kaasnes ökoloogiline ja majanduslik, aga ka isiklik katastroof paljudele piirkonna kaluritele, turismiettevõtetele jne. Protsesside tuntuse mõju keskkonnaprobleemide tajumisele I Infotulvast võetakse vastu see, mis on arusaadav ja mis sobib senise mõttelaadiga. Näiteks Päevakajalisemat ja kõigile nähtavat reostust tööstusest peetakse kahjulikumaks kui tavainimese pikaajalist ja kuhjuvat mõju loodusele/ inimtervisele. Protsesside tuntuse mõju keskkonnaprobleemide tajumisele II Näiteks Jaapani tsunami-järgne tuumakatastroof 2011.a. märtsis tõi ka Eestis kaasa suure poleemika radioaktiivsuse teemal.

Keskkonnasõbraliku indiviidi sotsialiseerimine: vajalikkus indiviidi ja ühiskonna seisukohalt.

Sotsialiseerumine – ühiskondlike väärtuste ja suhete taastootmine õppimise kaudu.
Ühine arusaamine reaalsusest liidab ühiskonna indiviidid gruppideks, kehtestab ja õigustab korrasüsteemi.
Ühiskond määrab ka mis on hälbiv arusaam või vale käitumine.
Sotsiaalse integratsiooni tulemusel moodustunud ühiskonnagruppe iseloomustab
Ühiselt tunnustatud identiteet , maailmatunnetus.
Ühiseid ideaale ja väärtusi kandvad käitumisreeglid.
Aktsepteeritud lahendused grupi säilimisprobleemidele.
Indiviidi seisukohalt on ühiste väärtuste ja käitumisnormide omandamine vajalik ühiskonnas toime tulemiseks: Füüsiline kaitsetus –inimesel on teiste toeta ja ühiskondliku tööjaotuseta keerulisem toime tulla ilmastikuga (peavari), toidu hankimisega. Sõltuvus psüühilise toe järele –inimene, kui sotsiaalne olevus, vajab teise inimese lähedust. Oluline on kuhugi gruppi kuulumine ja enese selle kaudu identifitseerimine. Emotsionaalsed vajadused (kindlustunne, heakskiit ) –inimesel on vaja tunnustust oma tegevusele. Ühiskonna seisukohalt on ühised väärtused ja käitumisnormid vajalikudreeglipärase käitumise alalhoidmiseks, ühiskonnakorra ja suhete taastootmiseks. Üldtunnustatud korrast hälbimise tabuks pidamine sunnib korrale alluma .
Indiviidide ühiskonnana toimimise aluseks on ühtsustunnet loovad tegurid:
Ühiskonnas propageeritavad väärtused: vanemlikkus, autunne, koostöö ja ühtsuse õhutamine või individualismi õhutamine.
Sotsiaalsed sidemed: rollijaotus, abielu, tööjaotus, koolisüsteem .

Keskkonnahuvi äratamine ajakirjanduses: huvipakkuva loo omadused.

Riskide võimendamise kanalid on meedia, poliitikud , ja teadlased.
Mõjulaineks võib pidada seda, kuidas riskid ja ohud inimestele ette söödetakse. Missuguse pildi, sümboli või märgiga uudist näiteks illlustreeritakse. Võimendatakse heli, töödeldakse pilte teistsugusemaks. Kasutatakse teadlasi ja tuntud tegelasi uudist rääkima, et oleks usutavam.
Proovitakse ka riski hajutada. Et paanikat ära hoida, hakatakse rääkima jaburusi. Näiteks kui Fukushima tuumajaamas juhtus katastroof, siis arvati, et kiirgus levib üle terve Aasia ning räägiti, et kui tarbida jodeeritud soola, siis tervisekahjustusi ei tule.
Infokanal (meedia) segab või ―sõelub‖ informatsiooni.
Infokandja püüab lahti mõtestada keerulisi ja kompleksseid keskkonnaprotsesse.
Info ei ole kunagi neutraalne : infot serveeritakse vastavalt info kandja maailmavaatele.
Mõned protsessid ja mõjud on üleesindatud, mõned mahavaikitud, mõned arusaamad on vigased.
Keskkonnateema müüb hästi, kui:
Lugejatel on huvi keskkonna suhtes. Kui keskkonnateadlikkus on madal, tuleb teemasid esitada seoses ühiskonnale oluliste teemadega: nt tervis, turvalisus, võitlus bürokraatiaga.
Lugu räägib keskkonnaohu suurenemisest.
Keskkonnaprobleemist tulenev kahju on kohene, mitte ähmases tulevikus.
Keskkonnahoiu sõnumiga esinevad mõjukad ja austusväärsed inimesed.
Keskkonnateema on seotud emotsioonidega, inimliku mure ja kahjuga.
Keskkonnaprobleemi lahendamisega on seotud konkreetsed tegevused ja tulemused: maailma tasandil riikidevaheliste lepingute sõlmimine, rahvusvahelised programmid .
Antakse soovitusi , kuidas igaüks saaks probleemi lahendamisel kaasa lüüa nt prügikoristus, kergliikluse eelistamine vms jne.

Infodefitsiidi mudel ja selle puudused keskkonnakäitumise seletamisel.

Inimene on majanduslikult ja ratsionaalselt kaalutlev olend , kes otsustab kulusid ja tulusid kaaludes.
Infopuudus/ harimatus segab õigete käitumisvalikute tegemist.
Enam infot ja täpsemad faktiteadmised ja arusaamine protsessidest aitaks kaasa keskkonnasõbralikule käitumisele.
Ka info külluses teevad inimesed keskkonnavaenulikke otsuseid.
Vaja oleks pigem riiklikku sekkumist keskkonnataristuparandamisel, keskkonnakasutuse õiglasemat maksustamist jne.
Teavituskampaaniate fookuse küsimus: pole mõtet keskenduda vähemefektiivsete käitumisvalikute propageerimisele. Olulised on teadmised erinevate käitumiste/ tarbimisliikide keskkonnamõjudest.

Konsumerism ja selle levik Eestis.

Konsumerism - mitte esmastel vajadustel põhinev, vaid elustiilile ja identiteedile orienteeritud tarbimine.
Tarbimine eneseväljenduse vahendina:enesekäsituse ja avaliku identiteedi kujundamine tarbides konkreetseid kaupu või teenuseid.
Säästjad 41%, pillajad 14%, rohelised konsumeristid 17%, ükskõiksed 28%.
Nõukogude Liidu lagunemine Eestis tõi kaasa uute kaupade parema kättesaadavuse siin.

Keskkonnasõbraliku tegutsemise barjäärid: Blake ’i mudel.

Isiklikkus: väärtuste konfliktid, Inimese eetilised tõekspidamised on suunatud mingile muule väärtusele peale keskkonnahoiu.
Vastutus: isikliku vastutustunde puudumine, Usaldamatus riiklike institutsioonide või asutuste suhtes, kelle ülesandeks on keskkonnahoid .
Praktilisus: praktilised barjäärid keskkonnasõbralikul käitumisel, Aja, raha, füüsilise ruumi puudus (nt prügisorteerimise puhul), Ühiskondliku toetuse puudus, keskkonnasõbraliku infrastruktuuri puudus (prügi sorteerimine, ühistranspordi puudus).

Struktuurilised mõjurid: linna, eeslinna ja maapiirkonna tarbimiskäitumise eripärad ja mõju keskkonnakoormusele.

Maal tarbivad inimesed vähem ning tarbimisvõimalusi on ka vähem. Vähem poode ning nõudlus pole nii suur. Konsumerism pole maapiirkondades eriti populaarne.
Maal on väiksemad palgad , ka seetõttu tarbitakse vähem.
Maal kasvatatakse toitu pigem ise, sest on olemas vajalikud tingimused selleks.
Maapiirkonnas on võimalik tegeleda biolaguneva prügiga paremini kui linnas või eeslinnas. Linnades elab enamik inimesi korterelamutes, ning kompostihunnikut aeda teha pole võimalik.

Individualistliku ja struktuurilise paradigma võrdlus keskkonnakäitumise seletamisel.

Individualistlik paradigma: fookus on toimijatel -indiviididel, nende hoiakutel ja veendumustel; Inimese kogemused ja teadlikkus/probleemi tuntus suunab inimese käitumist; tarbijavalikud/nõudlus suunavad säästliku ühiskonna arengut; ühiskonna mõjutamise hoovad : inimeste veenmine teavitustööga; i arvesta kontekstuaalseidtegureid, materiaalseid struktuure ja ühiskondlikke suhteid, mis suunavad inimese käitumisvalikuid.
Struktuuriline paradigma: Fookus on tootjatel/riiklikel süsteemidel ; olemasolevad struktuurid , tehnoloogiline innovatsioon võimaldavad, piiravad või suunavad inimeste käitumisvalikuid; sotsio-tehnoloogilistelsüsteemidel, nt turg , riigiasutused ja infrastruktuurid suunavad säästliku ühiskonna arengut; ühiskonna mõjutamise hoovad: seadusandlus ja turu iseregulatsioon; ei arvesta inimest, kui aktiivset valikute tegijat, tarbijat ja struktuuride mõjutajat.

Praktikate lähenemine : keskkonnakäitumist mõjutavad tegurid.

Keskkonnasõbralikku käitumist ei piira vaid kontekstuaalsedtegurid või inimeste arusaamised ja maailmakäsitlus, vaid igapäevaelu ülesehitus.
Keskkonnasõbralikku käitumist ei mõjuta niivõrd inimeste teadlikkuse tõstmine ega veenmine kui sotsiaalsete praktikate muutus.
Seniseid tegutsemisviise võib muuta: seesmiselt - toimijad ise alavääristavad seniseid praktikaid ; väljastpoolt -teiste tegevuste muutus toob kaasa valikuvõimaluste muutuse nt innovatsioon tehnoloogiates muudab keskkonnasõbralikud tehnoloogiad kättesaadavamaks jne.

Kaasamise tasandid .

Informeerimine: riigiasutus annab huvirühmadele ja avalikkusele infot plaanitavatest otsustest ja või õigusaktidest
Konsulteerimine: konkreetsetelt huvirühmadelt küsitakse arvamusi ja ettepanekuid (ei garanteeri veel arvamuste arvesse võtmist otsustes)
Osalus: huvirühmadepoolne algatus ja võimalus osaleda otsuste tegemisel: eesmärkide kindlaksmääramisel, lahendusvõimaluste analüüsimisel ja otsuse kavandi koostamisel vms.

Kaasamise normatiivsed, sisulised , instrumentaalsed ajendid .

Normatiivne - otsustest mõjutatud huvirühmad ja inimesed saavad otsuse tegemisel kaasa rääkida, sh marginaalsete rühmade võimestamine.
Sisuline - Kohalike teadmiste kasutamine sisukamate otsusteni jõudmiseks, nö tavainimesed näevad probleeme, mida teised ei näe (kohalikud teadmised), ei pruugi oluliseks pidada ( väärtushinnangud ); konfliktide lahendamine.
Instrumentaalne – kaasamine teeb otsustetegemise läbipaistvamaks ja suurendab valitsussektori usaldusväärsust suhetes huvirühmade ja laiema avalikkusega.

Kaasamise manipulatiivsed eesmärgid.

Väheteadlikku avalikkust on võimalik manipuleerida mõtlema grupi konsensuse alusel. Teaduslikud argumendid muutuvad vähetähtsateks.

Kaasamise kultuurilised, struktuurilised ja protseduurilised kitsaskohad.

Kultuurilised - kaasamise kujunemine otsustusprotsessi osaks nõuab harjumuste ja põhimõtete muutumist. Avalikkuse poliitilist passiivsust peetakse nõukogude aja tehnokraatliku keskkonnakorralduse järelmõjuks.
Struktuursed - valikkuse kaasamine keskkonnaplaneeringute aruteludel, omavalitsuste planeeringutes toimub liialt hilja. Ressursi puudus - ulatuslik kaasamine on aja jms ressursimahukas.
Protseduurilised - kaasamise eesmärgistatus – ebaselged eesmärgid viivad ka ebamääraste, vähekasutatavate otsusteni; puuduvad kriteeriumid tulemuste kasutatavuse hindamiseks. Sihtrühma(de) valik - kas osalemine on võimaldatud kõikidel asjasse puutuvatel gruppidel. Väga selged piirangud kaasaja poolt viitavad kaasamise varjatud eesmärgile s.o. tulemustega manipuleerimise ohu signaal . Eluvõõras.

Kaasamisväsimus.

Kaasamistulemuste jõustamine sõltub reaalpoliitikast (poliitilised prioriteedid ).
Avalikkusele on oluline teada arutelutulemuste mõju reaalsele poliitikale/ otsustele – mil määral ja miks tulemustega arvestati/ ei arvestatud?
Kui tagasidet ei ole, on tulemuseks võõrandumine, usalduse kadu ja kaasamisväsimus.

Keskkonnaalase kodanikuühiskonna tekke tingimused ja ajendid Nõukogude Liidu ajal.

Kuigi kodanikuaktiivsust piirati ja ühiskondlikud liikumised olid tugeva tsensuuri all, peeti huvi looduse vastu ohutuks toonase riigikorra suhtes.
Keskvõim talus loodusteadlaste tegevust ühiskondlike liikumiste organiseerimisel, kuna keskkonnateadlased olid riigivõimule kasulikud infoallikana loodusressurssidest, mida suurtööstuses ja põllumajanduses ära kasutada.
Gorbatšovi sula ja ühiskondlike liikumiste tsensuuri nõrgenemine
Keskkonnaliikumised seotud muinsuskaitse liikumisega, sotsiaalse õigluse ja vähemuste õiguste liikumistega.
Otseselt seotud vabadusliikumisega 1980ndatel.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Egle0 Õppematerjali autor

1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju.
- Algselt arvati, et teatud looduslike ressursside nt taimede, kodustatavate loomade olemasolu aga ka haigustekitajate olemasolu suunab ühiskonna arengut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist.
- Arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele.
- 19. saj. ja 20 saj. I poole ühiskondlik taust - Industrialiseerimise ja moderniseerumise taust: ressursiküllus, tehnoloogia võidukäik, urbaniseerumine ja loodusest (keskkonnamõjudest) võõrandumine.
20. saj. I poolel ühiskonnas valitsev arusaam keskkonnamõjude ignoreerimine: Vähene teaduslik/ühiskondlik tähelepanu ühiskonna bioloogilis-füüsilisele keskkonnale (keskkonnamõjudele). Varaste
................

keskkonnaprobleemide käsitlus keskkonnasotsioloogia keskkonnamõjud projektid huvirühmad indiviidid materialistlikud paradigma tehnoloogia keskkonnamure riskid ajendid sõltuvus fosforiidisõja loodusjõud

Sarnased õppematerjalid

docx

Keskkonnasotsioloogia

SOTSIOLOOGIA – inimkonna ja ühiskonna teadus. Teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, sotsiaalseid struktuure ning kuidas inimene mõtestab oma kogemusi ning reageerib ühiskonnas toimuvale. Keskkonnasotsioloogia uurib, kuidas inimesed ja ühiskonnagrupid mõtestavad keskkonda ning kuidas biloogilis-füüsiline keskkond mõjutab sotsiaalset suhtlemist ning ühsikonnastruktuuride olemust (ressurisside jaotus, võimu jaotus jne.) 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju Leevendamaks inimmõju loodusele ja loodusjõudude neg. mõju ühiskonnale on vaja teada inim.käitumise reeglipärasusi. 20. saj. I pool kkmõjude ignoreerimine: moderniseerimsiideoloogia võidukäik- ressursiküllus, majanduskasv, urbaniseerumine, loodusest võõrandumine. Thomas Buckle- geograafiliste tegurite mõju algelistele kultuuridele

Keskkond

153

pdf

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020

August 2020 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring Uuringu tellija: Keskkonnaministeerium Sisukord Uuringu taust................................................................................................................... 4 Uuringu metoodika .......................................................................................................... 5 Valimi profiil .................................................................................................................... 9 Uuringu põhijäreldused ................................................................................................. 11 Kokkuvõte ..................................................................................................................... 12 Tulemused .................................................................................................................... 21 1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile ..

Kategoriseerimata

pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus.  1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1

Keskkonna kaitse

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................

Sissejuhatus sotsioloogiasse

doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa

Ühiskond

doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

Õiguse sotsioloogia

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Rohkem sarnaseid