Keskkonnaprobleemid Eestis Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper KESKKOND JA JÄÄTMEMAJANDUS Iseseisev töö Juhendaja Kamilla Lüdikainen Tartu 2011 SISUKORD 1. Keskonnaprobleemid.....................................................................................................3 1.1. Eesti suurimad keskkonnaprobleemid....................................................................3 1.2. Globaalsed keskkonnaprobleemid..........................................................................4 1.2.1. Ökoloogiline kriis............................................................................................4 1.2.2. Globaalne soojenemine....................................................................................5 1.2.3. Osooniaugud........................................
Kasutama peaks rohkem taastuvaid loodusvarasid. chryssy 10 9. Rahvastiku kasv ja toidupuudus Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem, sest just ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised globaalsed probleemid, näiteks: toidupuudus, nakkushaigused (AIDS), keskonnaprobleemid (õhu-, vee- ja mullastiku saaste), vaesus jm. Suremust on vähendanud: Teaduse areng (arstiteaduse areng) Toitumistingimuste paranemine Heaolu kasv (elutingimuste paranemine) Põhjused: Maailmas elab hetkel ligi 7 miljonit inimest; 12 aastaga kasvas elanike arv 5 miljardilt 6-le; Maailmas on kolm piirkonda kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud. Need on: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia; Arenenud riikide rahvaarvu vähenemine võrreldes arengumaadega, mistõttu võib
Ehkki inimene vaatab loodusele oma liigi seisukohast on keskkonnakaitse teiseks oluliseks eesmärgiks hoolitsus planeeti Maa asustavate ülejäänud liikide säilimise eest. See ei ole paraku eriti edukas ning meie planeedi floora ja fauna liigiline koostis vaesestub pidevalt ja pöördumatult. Selle protsessi kõige kaalukam põhjus on inimeste arvu pidev kasv, mis tingib looduslike koosluste järjest mastaapsema asendamise liigivaeste antropogeensetega. 3 INIMKOND JA KESKKONNAPROBLEEMID Kaasajal on keskkonna kiire halvema suunas muutumise peasüüdlane ilmselt inimene ise. Teiselt poolt on inimene ka see liik, keda keskkonna kvaliteedi langus kõige enam häirib ja kohutab. Teistel liikidel lihtsalt puudub võimalus oma murede väljaütlemiseks ja nad kaovad elutingimuste võimatuks muutudes üksteise järel olematusse. Keskkonnahädade peapõhjus on kokkuvõttes inimeste liiga suur ja liiga kiiresti kasvav arvukus. Viimasel ajal loetakse seda
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab
looduskaitse arenguetapid: o eelduste e. sugemete kujunemise aeg o ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) – teadusliku loodushoiu algus o riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid) o rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid, riikidevaheline koostöö) looduskaitse ideede areng: o tänapäevaseid looduskaitse põhimõtteid võib leida: rahvausund kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks o klassikalise looduskaitse algus: loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse kaitsealade loomine biotoopide, elupaikade kaitse, kaitse looduskaitse väljaspool kaitsealasid looduskaitse arenguetapid Eestis:
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism
1. Looduskaitse eelduste ehk sugemete kujunemise aeg (põlisrahvaste uskumused jms) 2. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid - teadusliku loodushoiu algus). 3. Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine; 4. Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (riikide vaheline koostöö, rahvusvahelised organisatsioonid). Looduskaitse ideede areng Tänapäevased LK põhimõtted: 1. Rahvausund 2. Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks Klassikalise looduskaitse algus(umbes 200 aastat tagasi!) ja peale seda: 3. Loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse; 4. Kaitsealade loomine 5. Bitroopide, elupaikade kaitse 6. Looduskaitse väljaspool kaitselasid.
Kõik kommentaarid