Keskkonnaprobleemid Eestis, mis on seotud orgaaniliste ainetega (0)

Sarnased õppematerjalid

10

odt

Põlevkivi

Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliittargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (1949-1952)vandatud selle uraanisisalduse pärast.  Põlevkivi Eestis Märkimisväärsed põlevkivivarud asetsevad Eestis, mistõttu on riik maailmas juhtival kohal kaevandamise ja sellest elektri tootmise osas. Ulatuslik kaevandamine algas 1918 aastal.Põlevkivi toodang lahtises kaevanduses oli sel aastal 17 000 tonni ja aastaks 1940 oli aastane toodang kasvanud 1,7 miljoni tonnini.Kuid alles pärast Teist Maailmasõda, nõukogude ajal, kasvas toodang hüppeliselt, tipnedes 1980.aastal 31,4 miljoni tonniga, mida kaevandati üheteistkümnest avatud- ja allmaakaevandusest.Käesoleval ajal on toodang umbes

Geograafia

12

docx

Põlevkivi- taastumatu ressurss

ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil. AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad toodetud energiast oli 2005. aastal 95% toodetud põlevkivist. Põlevkivivaru Eestis Eesti põlevkivi geoloogilise varu suuruseks hinnati 2013. aastal 1 312 000 000 t. Sealjuures tuleb arvestada, et põlevkivi kaevandamisel on kadu ~30 %, mistõttu on reaalselt kasutatav geoloogiline varu ~1 000 000 000 tonni. Põlevkivi geoloogiline varu kirjeldab looduses leiduvat kivimit. Põlevkivi kui kaubaartikli varu kirjeldab mõiste "kaubapõlevkivi", mis sätestab kasutatava põlevkivi kvaliteeditunnuse normid ning kvaliteedigrupid kaevandatud põlevkivile kui kaubale.

Geograafia

4

docx

Kaevandused ja keskkonnaohutus

Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,9­11,3 MJ/kg (1200­2700 kcal/kg). Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (1949­1952) kaevandatud selle uraanisisalduse pärast. Põlevkivi keemia Kerogeenpõlevkivi pürolüüsil saadakse põhifraktsioonidena gaas ja õli, kõrvalproduktidena fenoolvesi, poolkoks ja tuhk. Esmaste produktide töötlemisel on saadud üle paarikümne väärtusliku produkti. Kõik produktid, nende keemiline koostis ja omadused, aga ka

Geograafia

12

ppt

Põlevkivi

Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla. Suured põlevkivi varud on näiteks USA- l, Austraalial ja Venemaal. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi Eestis Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (1949­1952) kaevandatud selle uraanisisalduse pärast. Eesti põlevkivi ehk kukersiit Põlevkiviressursid

Geograafia

11

pptx

Põlevkivi

Põlevkivi  Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.  Põlevkivi koosneb Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aine koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest.  Kasutusala Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Eestis elektri tootmiseks.  Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse suurtes kaevandustes ja karjäärides. Põlevkivi kaevandamisel tuleb põlevkivi rikastada ehk aherainest puhastada. Tänu sellele tekib arvukaid aherainemägesid.  Põlevkivi Eestis Eestis leiduvat põlevkivi ­ kukersiiti ­ kihtide paksusega umbes kolm meetrit, on kõige rohkem Kohtla-Järve ümbruses. Kukersiit on maailmas parim põlevkiviliik, kõrge

Geograafia

14

odt

KAS SAAREMAA VÕIKS OLLA ENERGEETILISELT SÕLTUMATU

tehased Kõik eelnevalt toodud: 1. tuule energia; 2. päikese paneelidelt päikese energia; 3. koostootmisjaamalt taastuvalt energialt hakkepuidult võetav soojus ning elekter; Kõik nad on taastuvad energiad. Neid ei anna võrreldagi põlevkivist toodetava energiaga mis ei ole taastuv. Hoopis kasulikumalt saaks ära kasutada põlevkivi keemiatööstuses. „Lisaks kõigele põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veerežiimi muutumine ja vee saastamine. Eestis tuleb iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandusest ja karjääridest välja pumbata 10-15 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Põletamisel eraldub õhku suures koguses süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte – tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis

Geograafia

12

odp

Põlevkivi kasutamine ja ajalugu

kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.  Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilkütuse ja keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid  Ajalugu Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi; esimesed kirjalikud teated on pärit aastast 1777. Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne-Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922). Esialgu kasutati põlevkivi vaid tahke kütusena tsemenditööstuses, vedurite ja majapidamiste kütteks. Põlevkivi esimene tööstuslik suurtarbija oli 1920. aastatel Kunda tsemenditööstus.

Geograafia

6

docx

KAEVANDUSED JA NENDE MÕJU KESKONNALE

all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soo la(soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaev andus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal. Mina tutvun lähemalt Eestis olevate kaevandustega.  Mis on põlevkivi? Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine kütmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab tootamaagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,9­11,3 MJ/kg (1200­2700 kcal/kg). Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile

Geograafia

Kommentaarid (0)