Keskkonnaprobleemid, säästev areng, pakendid (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

24

odt

Jäätmehooldus - eksam

1. loeng jäätmekäitluse alused Jäätmekäitluse areng • jäätmeprobleem tekkis koos asulate tekkimisega • esimesed teadaolevad faktid prügikorralduse kohta 3000eKr. • keskajal jäätmekäitlus taandarenes • jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele • lihtsaim käitlusviis – tuli otsa - see ei saanud kesta kaua aga linnades • 1875 London - moodsa jäätmekäitlussüsteemi algus, märge prügikasti kohta • linnast välja väljadele, vette ja mujale silma alt ära • jäätmete hulk hakkas kasvama 18

Jäätmekäitlus

10

docx

Jäätmekäitluse referaat

keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Aastatel 2004­2007 toimusid jäätmevaldkonnas muutused, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004­ 2007 on põhinenud peamiselt üleriigilisel jäätmekaval. 2008. a kinnitas Vabariigi Valitsus uue jäätmekava, mis määrab jäätmehoolduse üldised arengusuunad aastani 2013. Jäätmekäitluse ümberkorraldamise käigus vähenes keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate arv (tavajäätmeprügilaid jäi pärast 2009. a 16. juulit 6), suurenesid jäätmete (sh pakendijäätmete) taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja

Keskkond

8

odt

Pakendite ringlussüsteem

OG Elektra, Stockmann, Kaubamaja, Viru Keskus, Rocca al Mare Kaubanduskeskus jne. Eestis on pakendijäätmete kogumiseks 3 peamist viisi: pakendijäätmete tagasiostmine läbi taarapunktide; pakendijäätmete väljasortimine olmeprügist (Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas); üleriigiline pakendijäätmete kogumisvõrk. MTÜ Eesti Pakendiringlus omab töötavat lahendust kõigi kolme osas: Taara Liit müüb kõik oma kogutud pakendid MTÜ-le; Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas müüb osa oma jäätmetest MTÜ-le; MTÜ partnerid on üle Eesti paigaldanud üle 5000 pakendite kogumise konteinerit. 6 KOKKUVÕTE Pakendijäätmekäitlejad peavad pidama oma pakendialase tegevuse kohta pakendimaterjali liikide kaupa regulaarset arvestust. Eesti riigil on kohustus regulaarselt esitada Euroopa Komisjonile

Pakendamine

5

docx

Taaskasutuse majanduslikud aspektid

EUROÜLIKOOL Keskonnakaitse teaduskond Anna Golubtsova TEEMA: Taaskasutuse majanduslikud aspektid Referaat Õppejõud: Jana Kivimägi Tallinna Keskkonnaamet Tallinn 2009 Eessõna Me elame samal planeedil, meil kõigil on eluks vaja puhast õhku, vett, toitu, ruumi. Sõltuvana kohalikest loodustingimustest on vaja rohkemal või vähemal hulgal energiat, kommunikatsioonivahendeid ja paljusid muid ressursse enda arendamiseks ja soo jätkamiseks. Vaatamata sellele, kui teravmeelselt me oma tehnilisi vahedeid ka arendame, peab kõikide nende ressurssidega meid kindlustama meie koduplaneet. Kõikide inimkonna toimetamistega kaasneb alati ja paratamatult jääkproduktide eraldumine, mis mõjutab a

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

7

docx

Jäätmehooldus

Jäätmevaldkonna murrangulised muutused toimusid asastatel 2004­2007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004­2007 põhines üleriigilisel jäätmekaval, mille strateegilisteks eesmärkideks oli vähendada prügilate arvu ning suunata järjest enam jäätmeid taaskasutusse. Jäätmekäitluse põhimõtete ümberkorraldamise käigus vähenes aastaks 2009 keskkonnanõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate arv 250-lt 6-ni, suurenesid jäätmete (sh pakendijäätmete) taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem.

Jäätmehooldus

5

docx

Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis

Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Leevika Vilja Juhendaja:Ülle Toots Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud biolagunevate jäätmete käitlemise tegevuskava aastani 2013, põhieesmärkidega: · Vähendada prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulka kooskõlas Jäätmeseadusega · Taaskasutada maksimaalne kogus tekkivatest biolagunevatest jäätmetest kaubalise väärtusega toodangu saamiseks (energia, tooraine, orgaanilised väetised jm.). Töö sisuks on: · biolagunevate jäätmete käitlemise hetkeseisu analüüsimine riigis; · võimaluste leidmine säästliku jäätmekäitluse eesmärkide saavutamiseks biolagunevate jäätmete käitlemisel; · lahenduste pakkumine biolagunevate jäätmete käitlemiseks maakondade kaupa. Biolagunevate jäätmete käitle

Bioloogia

6

doc

Jäätmekäitlus Eestis

kuludest). Kogumisviis sõltub suuresti sellest, mida jäätmetega ette võetakse. Aastast 2008 on lubatud prügilatesse ladestada vaid eelnevalt sorteeritud olmejäätmeid. See tähendab, et eraldi tuleb koguda jäätmed, mida on võimalik keskkonnahoidlikul moel taaskasutada, näiteks vanapaber, pakendijäätmed, biolagunevad aia-ja pargijäätmed, ohtlikud jäätmed ja probleemtooted. Jäätmete liigitamisega kaasnevad aga mitmed erinevat probleemid. Paljud pakendid ja muud jäätmed sisaldavad mitmesuguseid materiale, mistõttu on nende liigitamine raskendatud. Seetõttu on loodud ulatuslikumad sorteerimisliinid, mis aga nõuavad suuremaid investeeringuid ja nõnda suurendab see jäätmete ladustajatele suuremaid väljaminekuid. Sellest tuleneb ka jäätmete ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. Probleemse asjaoluna võib vaadelda ka tarbijate vähest teadmatust jäätmete ladustamise võimaluste kohta

Ökoloogia

10

docx

Jäätmekäitlus

võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik 2. JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, jäätmevedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevust. Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted ­ säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. Jäätmevaldkonna murrangulised muutused toimusid aastatel 2004­2007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga

Töökeskond

Meedia

Kommentaarid (0)