Keskkonnaprobleem ja selle mõju hindamine (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

60

pdf

Keskkonnaõigus kordamisküsimuste vastused 2012

16 Rahvusvaheline keskkonnaõigus 18 17 Eesti keskkonnaõiguse üldiseloomustus 20 18 Keskkonnanormatiivid 21 19 Keskkonnaload 22 20 Keskkonnamõju hindamine 23 21 Keskkonnaalane vastutus 24 22 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse; Natura alade reºiimi erisused 25 23 Veekeskkonna kaitse põhistruktuurid 26 1 24 Välisõhu kaitse põhistruktuurid 28

Keskkonnaõigus

16

rtf

H. Veinla "Keskkonnaõigus" ; konspekt I-V ptk

KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla Kliima soojenemine e. kasvuhooneefekt. Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons ­ kloori-luori-süsinkuühendid) 1985 Viin konventsioon, 1987 Montreali protokoll, Eesti ühines 1996. Loodusvarade üleekspluateerimine

Keskkonnakaitse

48

doc

Keskkonnaõiguse konspekt ja mõisted

1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus See raamatu tekst on suht bullshit, loengust üldiseloomustus: Noor - ebastabiilne, fragmentaarne, arenev; Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Eriline roll (loodus)teadusel; Ettevaatusprintsiip- Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS- in dubio pro natura ?? Raamatust üldist: Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit:

Keskkonnapoliitika

23

doc

Keskkonnapoliitika eksami konspekt

........................................................... 15 VI KESKKONNAPROGRAMM 2001-2010:............................................................................................... 16 EUROOPA LIIDU SÄÄSTVA ARENGU STRATEEGIA 2001:.......................................................................... 16 EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED:............................................................................. 16 KLIIMA SOOJENEMINE: KESKMINE TEMPERATUUR JA SELLE KÕIKUMINE:.................................................. 17 KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSED:......................................................................................................... 17 KLIIMA SOOJENEMISE MÕJUD:.............................................................................................................. 17 KLIIMAMUUTUSTE ALASED KOKKULEPPED:............................................................................................ 17

Keskkonnapoliitika

15

doc

Keskkonnaõiguse loengumaterjal

Loeng Keskkonnaõiguse printsiibid Keskkonnaõiguses printsiipidel eriline roll (EÜ asutamislep. art 174) · Paindlikkuse vajadus ­ uued olukorrad, ebakindlus · Avar administratsiooni kaalutlusõigus (printsiibid on suunaandjad) · Rahvusvahelise õiguse suur mõju · Kodifitseerimise ja arengu pidepunktid Printsiibid Printsiibid demonstreerivad eesmärke, mille poole tuleb püüelda · Printsiibid satuvad tihti konflikti teiste printsiipidega (eesmärkidega) - tuleb leida optimaalne lahendus (Säästva arengu kolmnurk) · Printsiibid on suunatud eelkõige seadusandjale, haldusorganile ja kohtule Normid on konkreetsed ­ neid saab kas täita või mitte täita, kolmandat võimalust ei ole Printsiipide osaline täitmine rikkumine

Õigusõpetus

3

doc

Keskkonnamõjude hindamine - spikker

Ohustatud ja ainulaadsete looduslike tutvustamine kõigile soovijaile ja avalikud arutelud on elupaigatüüpide ja liikide kaitse meetmete kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete rakendamine. pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid 1

Keskkonnamõjude hindamine

8

doc

Küsimused-vastused eksamiks

mitmekesisust säilitades ning majanduse arenguvajadust arvestades. Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, ajalugu KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika seadus (National Environmental Policy Act), millega määrati, et suurte projektide eelnev KMH ja selle avalikustamine on kohustuslik. Euroopa Liidus tehti KMH kohustuslikuks 1988.a

Keskkonnamõjude hindamine

53

pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

riku omandit! 
 Liikumine – veekogud 
 Avalik kasutamine: suplus, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük
 Mootorsõidukiga vees või jääl liikumine EI OLE avalik kasutus! 
 Mitteavalikult kasutatavat veekogu tohib kasutada üksnes omaniku loal (eeldatav luba, kui ei ole keelavaid silte) 
 Purre, sild või mõni muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ja võib kasutada üksnes omaniku loal (eeldatav luba, kui ei ole keelavaid silte) 
 Kallasrada – kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks. 
 ︎Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada! 
 ︎Laevatatavatel veekogudel 10 m, teistel 4 m ︎Suurveeajal (kallasrada on üle ujutatud) 2 m 


Keskkonna kaitse

Kommentaarid (0)