........................................................ 13 KESKKONNAÕIGUSELE ERIOMASED JOONED:......................................................................................... 13 KESKKONNAÕIGUSE PÕHIPRINTSIIBID:.................................................................................................. 14 VASTUTUS:......................................................................................................................................... 14 EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA TAUST:...................................................................................... 14 EUROOPA LIIDU KESKKONNAÕIGUS:..................................................................................................... 14 PEAMISED INSTITUTSIOONID:............................................................................................................... 15 KESKKONNAPOLIITIKA LÜHIÜLEVAADE:......................................................................................
Kokkuvõttev KKP eksami materjal Halduspoliitika- on lüli mis seob omavahel poliitikat ja administreerimist. Seda võib nimetada ka kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlelemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni. Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud,
hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitseväärtus - Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus. Liigid + kooslus + maastik
- EMAS (euroopa) - ISO 14001 (terve maailm) Integreeritud juhtimisüsteemid: - Kvaliteet - Tervis ja ohutus - Risk - Keskkond Keskkonnamõju hindamine KAVANDATAVA tegevuse vastavuse hindamine säästva arengu põhimõtetele. Keskkonnaauditeerimine tegutseva ettevõtte vastavuse hindamine kokkulepitud nõuetele. 2005 kmh seadus Keskkonnamõju hindamine vs keskkonnamõju strateegiline hindamine Projekti mõju hindamine (bensiinijaam) vs poliitika, tegevuskava, programm Keskkonnamõju kavandtava tegevuse kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele, keskkonnale, varale Oluline keskkonnamõju kui see võib ületada eeldatavalt ületada tegevuskoha keskonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid kahjustusi. Keskkonnamõju hindamises osalejad: - Arendaja - Otsustaja - Ekspert - Huvipooled - Avalikkus Keskkonnaaudit ja juhtimissüsteemi audit
Säästva arengu paradigma lisab põlvkondadevahelise naabrussuhte. Eristatakse tulevaste põlvkondade õigusi (ei saa olla nendel keda veel olemas pole) ja huve. Põlvkondadevahelises suhtes on kohustuse adressaadiks riik, kes peab nii õigust luues kui rakendades arvestama pika perspektiiviga. Kõige olulisem tulevastele põlvedele valikuvõimaluse jätmine, see tähendab ebakindlusest tingitud tugevusvaru ehk ettevaatusprintsiipi. EÜ asutamisleping art 6: ühenduse poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse peab intregeerima keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist. See on ökoloogiline moderniseerimine. Lähtuvalt keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiibist tuleb teistesse valdkondadesse lülitada ettevaatusprintsiip. KESKKONNAAKAITSE JA KAUPADE VABA LIIKUMINE Tollipiirangud e. Ekspordi ja impordimaksud, riigimaksud, samaväärse toimega maksud. Kuna EÜ on tollimaksud liikmesriikide vahel alates 1970 keelatud
Eesti TA looduskaitsekomisjon- asutati 1955 esimene IIms järgne organ. Eestis. Eesti Roheline Liikumine- asutati 1988, fosforiidisõja järg WWF- World Wildlife Fund, 1961 IUCN- Rahvusvaheline Looduskaitseliit, asutati 1948, I globaalne lk ühendus. Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraat- loodi 1973. aastal, et kaitsta, hoida ja parandada Euroopa keskkonda praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks. Keskkonna peadirektoraat teeb ettepanekuid seoses poliitika ja õigusaktidega, mille eesmärk on kaitsta looduslikke elupaiku, tagada puhas õhk ja vesi ning jäätmete nõuetekohane kõrvaldamine, parandada teadmisi keemiliste ainete mürgisuse kohta ja aidata Euroopa ettevotjatel majandust säästvamaks muuta. Euroopa Keskkonnaamet (EEA)- on EL asutus, kelle ülesanne on pakkuda usaldusväärset ja sõltumatut keskkonnateavet. Määrus 1990, jõustus 93, tegevus algas 94. Koordineerib Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu (Eionet) tegevust.
[SASS] Etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine (tegutsemisvõime edendamine) ja kohalik kontroll Teavitamine: Ajalehed, raadio, TV, KOV – koduleht, teated RAHVUSVAHELINE ROLL ︎ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsid ︎ Stockholmis (1972) ︎Rio de Janeiros (1992) ︎Johannesburg (2002) Rio de Janeiro, Rio +20 (2012) TIHE SEOS EL KESKKONNAÕIGUSEGA EL keskkonnapoliitika märksõnad: ranged keskkonnakaitsealased nõuded stimuleerivad innovatsiooni ja võimalusi äritegevuseks, majandus-, tööstus, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika peavad olema omavahel tihedalt seotud. KESKKKONNAÕIGUSE TEEMAVALDKONNAD Kliimamuutused, Välisõhu kaitse, ︎Looduskaitse, Vesi, ︎Merekeskkonna kaitse, Mullakaitse, Maapõu ︎Metsandus, ︎Jäätmed, ︎Ohtlikud ained, GMO, ︎Kiirus, ︎Kalandus, ︎Jahindus
tulem?), Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987) (sh riiklik programm), Genfi konventsioon, Stockholmi konventsioon, Espoo konventsioon, Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989). Aarhusi konv (alustalad, keskkonnainfo mõiste, KÕK; rakendused Eestis). Keskkonnapoliitika. Mõisted ,,keskkonnapoliitika", ,,keskkonnastrateegia", ,,keskkonnategevuskava". Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid. Keskkonnaõiguse taotlused. Määrus, direktiiv, otsus, soovitus. Euroopa Liidu VII keskkonnaprogrammi ,,Hea elu maakera võimaluste piires". Programmi esmatähtsad eesmärgid ja realiseerimise teed. Keskkonnapoliitika Eestis. Riigi strateegilised arengudokumendid (poliitika põhialused, valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava, programm). Näiteid
Tänud, siiski :)
Kõik kommentaarid