riigiasutused kuuluvad VV määratud ministeeriumi ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu valitsemisalasse või Riigikantselei või maavalitsuse eest;2) juhib maavalitsuse tööd;3) annab oma tegevusest aru haldamisele.Valitsusasutuste hallatava riigiasutuse põhimääruse regionaalministrile;4) koordineerib ministeeriumide ja teiste kinnitab VV, minister, riigisekretär või maavanem. Ministeerium täidesaatva riigivõimu asutuste kohalike asutuste ning kohalike on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi omavalitsuste koostööd maakonnas 5) annab arvamuse Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid ja on tema ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu asutuste
KOV on PÕS sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida 6 kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus: (1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalteenuseid, -toetusi ja muud sotsiaalabi, eakate hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
• ei tohi kahjustada avalikku huvi Kohalik omavalitsus kui iseseisev halduskandja *Vallad: volikogu, valitsus *Linnad: volikogu, valitsus Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud garandiit: * Õigus moodustada liite teiste KOV-dega * Õigus moodustada volikogu ja valitsus *Õigus võtta vastu määrusi, volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi *Õigus kehtestada makse TEEMA 3. 6. 7. Vabariigi Presidendi pädevus: 1) rahvusvahelises suhtlemises- Aktiivne saatkonnaõigus – president nimetab ametisse valitsuse ettepanekul diplomaatilised esindajad Passiivne saatkonnaõigus – president lubab teiste maade diplomaatilistel esindajatel jääda Eestisse, võttes vastu nende volitused Riigi esindamine rahvusvahelistele lepingutele allakirjutamine 2) siseriiklik pädevus: kuulutab välja Riigikogu korralised valimised
Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni kaks portfellita ministrit. Põhiseaduse kohaselt suunab ja koordineerib Vabariigi Valitsus valitsusasutuste tegevust. Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid ning on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. Ministeeriumide valitsemisalad kehtestab Riigikogu Vabariigi Valitsuse seadusega. Peaministri ülesanded: 1) Peaminister on põhiseaduse kohaselt Vabariigi Valitsuse tegevuse juhataja. Ta ei juhi ühtegi ministeeriumi.
Ministri volitused lõppevad: 1) tagasiastumisel; 2) surma korral; 3)PM ettepanekul, PR otsuse alusel; 4)talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 5)süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 6) VV tagasiastumisel 29. Peaministri, ministri ja abiministri rolli iseloomustus ja ülesanded. Peaminister: riigiesindaja esindab VV kohtus. Teostab Eesti seisukohti Euroopa Ülemkogus. Esindab Eestit ELi Ülemkogus ja teistes valitsusjuhtide tasandil kokkutulevates nõukogudes. Minister: valitsemisala juht- Juhib, korraldab ja otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi. Jälgib min. struktuuriüksuste ja valitsemisalas olevate ül täitmist ning teostab teenistusjärelvalvet ametnike otsuste ja tegevuse üle. Nimetab ja vabastab ametist ametite ja inspektsioonide peadirektorid jms. Määrab riigiasutuste struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse. Minister: valitsuse liige- vastutab seaduste täitmise eest. Annab valitsussele aru ministeeriumi tegevuses.
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused
olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne - ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 3. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuses ja need mehhanismid on erinevad kuidas nad tasakaalustavad nt: kontrollimehhanism
mida nimetatakse ka riigiaparaadiks. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Töö täpseks korraldamiseks annab valitsus välja õigusakte – määrusi ja korraldusi. Neid õigusakte saab välja anda ainult seaduse alusel ja seaduste täitmiseks. Küsimus, kas ministeeriumi poliitiline ja igapäevane juhtimine peaksid olema eraldatud ning viimase eest vastutama kantsler, on vaidluse objektiks. Ministeeriumi kantslerid ja üldpädevusega riikliku regionaalhalduse asutuste – maavalitsuste – juhiks olevad maavanemad on praktikas seatud tugevasse sõltuvusse ministri (maavanemate puhul regionaalministri) ning valitsuse soosingust. Koostöö mittelaabumisel on nii kantslereid kui ka maavanemaid võimalik põhjendusi esitamata ametist vabastada, samuti on kantslerite ja maavanemate ametiaeg piiratud viie aastaga. Pärast maavanema ja kantsleri
Ministeeriumi juhtivaid ministreid on 12. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita ministrit. Portfellita ministrite ülesanded määratakse kindlaks peaministri korraldusega. Portfelliga ministrite ülesanded ja pädevuse määrab kindlaks Vabariigi Valitsuse seadus. MINISTREERIUMITE MOODUSTAMINE Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud eelkõige ministri kui valitsuse liikme ülesannetega. Ministeeriumi juhib minister, kes täidab topeltfunktsiooni: ta on Vabariigi Valitsuse liige, kelle põhiülesandeks on riigi poliitiline juhtimine, ning samal ajal juhib ta iseseisvalt ministeeriumi ja täidab haldusfunktsiooni (seaduste rakendamine ja täitev-korraldav tegevus). Kui minister ei saa
e)osalise õigusvõimega haldusüksused f)eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad (notar,kohtutäitur,EE) Avaliku halduse liigid a)halduse objekti järgi (turismihaldus,sotshaldus) b)halduse ülesannete ja eesmärkide järgi korraldav haldus c)õigusliku toime järgi koormav ja soodustav ...liigid 2 d)halduse õigusliku vormi järgi e)avaliku halduse seotuse järgi seadusega f)halduskorralduse liigitamise järgi Kokkuvõte Weberi bürokraatiast *Hierarhia pädevus ja aruandlus *Järjepidavus elukutse ja karjääristruktuur *Erapooletus-reeglid ja registreerimine *Asjatundlikkus kindel tegevus ja kontroll teabe üle Avalik teenistus 1)on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses 2)riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku,täidesaatvat või kohtuvõimu,riikliku järelvalvet, kontrolli või riigikaitset teostava institutsiooni koosseisus ettenähtud valitaval või
Riigiõiguse põhimõisted ja normid on kandjad täidavad haldusülesandeid. poliitiliselt ja ideoloogiliselt laetud. 43. Mis on haldusorgan, millised on haldusorgani tingimused? o Normistik ebatäielik. (killustunud). Põhiseaduse teksti deklaratiivne sõnastus. Haldusorgan on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja o Põhiseaduses vaid üldreeglid, millede täpsustamine jääb praktilisse õiguskäitumisse. kohustused). Tingimused: Rakendajal suur otsustusruum. o Peab olema varustatus avaliku võimu volitustega ja omama nende teostamiseks 8. Mille määrab kindlaks riigiõigus
vastutus oma ülesannete täitmise eest; tegevuse avalikkus; avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Eestis on kaks KOV organit — esinduskogu (volikogu) ja täidesaatev organ (valla- või linnavalitsus). Volikogu suurust otsustab volikogu enne kohalikke valimisi, kuid liikmete minimaalne arv sõltub omavalitsuse elanike arvust ja on määratud seadusega - vähemalt 7. Pädevus: valla või linna eelarve vastuvõtmine; kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine; arengukava kinnitamine; laenude võtmine; vallavanema või linnapea, esimehe ja aseesimehe valimine. Volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. ≥ 1% hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus teha ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks. Istungid on avalikud. Valitud linnapea või vallavanem moodustab valitsuse ja esitab selle volikogule kinnitamiseks.
põhjalik ja objektiivne ülevaade inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalarengu Nõukogu- Ümarlaua ülesandeks on kujundada riigipeale soovitusi regionaalarengut puudutavates küsimustes. 8. Kes on portfellita minister? Portfellita minister on Eesti Vabariigi valitsuse liige, kes ei juhi ühtegi ministeeriumi. Nende juhtida on kas mingi ministeeriumi osakond (nt regionaalminister) või on neil oma büroo (nt endine rahvastikuminister). 9. Millised riigiametid kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse? Ministeeriumi juhivad alates 26. märtsist 2014 kaks ministrit: majandus- ja taristuminister (hetkel Urve Palo) ning väliskaubandus- ja ettevõtlusminister (hetkel Anne Sulling). 10. Millise ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad: Keeleinspektsioon - Haridus- ja Teadusministeerium
(seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: Printsiip kirjas põhiseaduses §-s 4: - Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on
ülesandeid) Ministri ja kantsleri roll? Ministeeriumi allstruktuurid? Oska nimetada tähtsamaid ministeeriume ja v vastavaid ministreid. Peaminister-juhib ja esindab valitsust, koordineerib valitsusasutuste tegevust Minister-juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju Ministeerium- on moodustatud vastava valitsemisala korraldamiseks. 1. haridus-ja teadusministeerium Jevgeni Ossinovski 2. justiitsministeerium Andres Anvelt 3. kaitseministeerium Sven mikser 4. keskkonnaministeerium Mati Raidma 5. kultuuriministeerium Urve Tiidus 6. majandus-ja kommunikatsiooniministeerium Urve Palo 7. põllumajandusminsiteerium Ivari Padar
finantseeritavad riigiasutused, kelle põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas 15.03.2010 halduskorraldus 20 MINISTEERIUMID · Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks · Abiminister juhib ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates küsimustes poliitika kujundamisega tegelevaid · Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist 15.03.2010 halduskorraldus 21 7 15.03.2010 VABARIIGI PRESIDENDI pädevus 1) esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises; 2) riigikaitse kõrgeim juht;
liikme kohalt vabastamisel õigus asuda sama koosseisu Riigikogu liikme kohale. Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel riigiteenistuses, siis on tal valitsuse liikme kohalt vabastamisel õigus asuda oma endisele või samalaadsele teenistuskohale. Ministeeriumide moodustamine Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud eelkõige ministri kui valitsuse liikme ülesannetega. Ministeeriumi juhib minister, kes täidab topeltfunktsiooni: ta on Vabariigi Valitsuse liige, kelle põhiülesandeks on riigi poliitiline juhtimine, ning samal ajal juhib ta iseseisvalt ministeeriumi ja täidab haldusfunktsiooni (seaduste rakendamine ja täitev-korraldav tegevus). Ministrit saab asendada üksnes teine minister. Ministri asendamine toimub
Avalikku õigust reguleerib alati subordinatsioon ehk alluvussuhe (riik on kõrgemal kohal). b. Eraõiguslikus suhtes on lepingu subjektid alati võrdsed <=koordinatsioon III. Subjektiteooria avalik õigus on suunatud alati avaliku võimu kandjale eraõiguses kõik mis pole keelatud on lubatud ja avalikus õiguses võib vaid teha seda, mis on lubatud. Teema 3. Haldusorganid 11. Vabariigi President: · Vabariigi Presidendi pädevus rahvusvahelises suhtlemises · Vabariigi Presidendi siseriiklik pädevus Vabariigi President täidesaatva võimu kandja Pädevus: 1) Rahvusvaheline pädevus (3) a. Saatkonnaõigus: a.i. Aktiivne saatkonnaõigus president nimetab ametisse valitsuse ettepanekul diplomaatilised esindajad a.ii. Passiivne saatkonnaõigus president lubab teiste maade
valimistulemusi arvestades peaminstrikandidaadi, viimane tutvustab riigikogule plaanivat koosseisu, riigikogu hääletab poolt või vastu ja poolthäälte korral esitab koosseisu presindendile, kes nimetab valituse ametisse 13. Millistel juhtudel astub valitsus tagasi? – Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; peaministri tagasiastumise või surma korral; kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust 14. Kes on minister, portfellita minister, kantsler, riigisekretär? Millega nad tegelevad? Minister – valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Portfellita minister – minister, kellel ei ole ministeeriumi (väliskaubandus- ja ettevõtlusminister, tervise- ja tööminister) Kantsler – ministeeriumi igapäevatöö juht: koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust Riigisekretär – kõrgem riigiametnik, kes juhib Riigikantseleid: nimetab ja vabastab ametist peaminstri, võtab osa valitsuse istungitest 15
Maavanema kinnitab ametisse valitsus 5 aastaks. Seda kandidaati peab toetama kohalike oma-valitsuste koosolek. Maavalitsus on täidesaatev organisatsioon Valitsuse käepikendus kohapeal. Valitsus- Kõrgem täidesaatev võim, 4 aastat. Valitsus võib olla enamus Valitsus või vähemus valitsus, see oleneb toetajatest Riigikogu. Valitsus koosneb ministritest ja valitsust juhib peaminister (Andrus Ansip). Haridusminister (Tõnis Lukas). Igale ministrile allub ministeerium. Minister on poliitiline vastutaja. Ministeeriumi igapäevast tegevust juhib kantsler. Valitsuse igapäeva tööd korraldatakse kantseleis mida juhib riigisekretär. Valitsuse ülesanne -õigus alase tegevuse valdkond : esitada parlamendile seadus eelnõusi ja seaduse muutmis ettepanekuid, sätestada määrustega ja korraldustega meetmed, mis tagavad seaduse elluviimise, tagada kodanike turvalisus ja riigisisene julgeolek
Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused: võivad teostada TS riigivõimu. Teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse põhimäärus (http://www.smit.ee/pohimaarus.html) SM hallatav riigiasutus. Ametlik lühend SMIT Keskuse tegevusvaldkonnaks on ministeeriumi ja tema valitsemisala sisejulgeoleku tagamiseks vajalike infokommunikatsioonitehnoloogia valdkonna teenuste osutamine ja selleks vajalike arendus- ning haldusprotsesside korraldamine ja koordineerimine. Keskuse divisjonid on: 1) strateegia divisjon; 2) infrastruktuuri divisjon; 3) arendusdivisjon; 4) tugidivisjon; 5) administratiivdivisjon. Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13222715)
sõltumatu nii Riigikogust kui Valitsusest • Õiguskantsleri ülesandeks on õigusnormide kontroll – õiguskantsler ei tee ettekirjutusi, vaid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks • Õiguskantsleri põhiliseks funktsiooniks on õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve. Õiguskantsler teostab “kontrolli riigiasutuste tegevuse üle, sealhulgas põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise üle” Külalisloeng: Valitsus, ministeerium ja minister. Anne-Ly Reimann kultuuriministeeriumi asekantsler. Minister ja kantsler: Kantsler kui järjepidavuse hoidj Kantsler kui haldusjuht Minister kui poliitik Minister kui uute ideede tooja Minister kui ekspert Eelnõude ja määruste elluviimine: Kooskõlastusringid Lobbytöö – suhtlemine Huvigrupid Populism vs. Vajadus Minister ja valitsus: Erakondlikud koosolekud
Finantsõigus on avaliku õiguse haru, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste ülesehitus, riigi ja kohalike omavalitsuste tulud ja kulude moodustamine, tulude sissenõudmine, tulude kasutamise kord. Avaliku finantsõiguse hulka ei kuulu eraõiguslike isikute omavaheliste tehingute regulatsioon ning finantsarvestus (raamatupidamine, pangandus, kindlustus, väärtpaberiturg). Finantsõiguse allikad on: Põhiseadus, Seadused, Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, Rahvusvahelised lepingud, Valitsuse ja ministrite määrused, Eesti Panga õigusaktid, Kohtupretsedendid, Kohaliku omavalitsuse õigusaktid FINANTSASUTUSED EESTIS: Rahandusministeerium, Maksu- ja tolliamet, Stataistikaamet, Riigikontroll, Eesti Pank, Tagatisfond, Liikluskindlustuse Fond, Kultuurkapital, Eesti haigekassa. Rahandusministeeriumi põhiülesanne on valitsuse majandus- ja finantsalane nõustamine, ettepanekute esitamine ning poliitik
(Rahvusooper Estonia, Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikool) * avalik sihtasutus – vara haldamiseks loodud jur isik (Haigekassa, Eesti Pank) ! Organ ei ole juriidiline isik, aga juriidilisel isikul on organid III teema: organ Organid: VV, RK, ÜK jms organ – (1992) juriidilise isiku seaduslik elund organ – selline natuke ujuv mõiste � – avaliku halduse stuktuur, millele on antud pädevus; koht kellele see pädevus antakse muutub organiks (nt annavad seadused terve rea pädevusi justiisministeeriumi vanglate asekantsleritele) organ luuakse pädevuse andmisega (pädevus = õigus luua õigust) haldusorgan on HmS §8 Organite jaotus: * monokraatsed – otsustajaid on üks * kollegiaalsed – otsustajaid on kolm või enam (tres facsiunt collegium) - allorganid (RK puhul juhatus ja komisjon) ja organi osad (RK puhul riigikogu liige)
Vähemusvalitsuse eluiga on enamusvalitsuse omast lühem. Parlamendi enamuse toetus on valitsusele oluline, sest parlament võib valitsusele avaldada umbusaldust ja ta ametist tagandada. Samuti kontrollib valitsuse tegevust. Valitsuse eluiga mõjutab parlamendi toetus, sest parlament võib korraldada umbusaldus hääletuse ning seeläbi valitsuse või ministri tagandada. 2. Kes on ministeeriumis kantsler, millised on ta ülesanded? Kantsler juhib ministeeriumi igapäevatööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust ja tagab järjepidevuse ministrite vahetumise puhul. Eestis vahetub kantsler sageli koos ministritega. Talle alluvad asekantslerid, kelle kaudu ta juhib ministeeriumi struktuurüksuste tööd. 3. Mis on bürokraatia, mis on selle ülesanded? Mis on avalik haldus ja avalikud teenused?
Põhiseaduse järgi on Vabariigi Presidendil erinevaid ülesandeid nii sise- kui ka välispoliitikas. 3. Valitsuse koosseis. Taavi Rõivase juhitav valitsus astus ametisse 9. aprillil 2015. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Valitsusse kuulub lisaks peaministrile 14 ministrit. Valitsus suunab ja koordineerib valitusasutuste tegevust. Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja valitsuse antud ülesandeid. Ministeeriumid juhivad ja koordineerivad oma valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste tööd. Vabariigi Valitsus: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
Memo Erle Neeme 19.01.2016 Sissejuhatus Käesolev memo annab ülevaate seminar-praktikumi raames külastatud institutsioonide tegevuse kohta (Riigikogu, Vabariigi Valitsus ja Rahandusministeerium) lähtudes kehtivast õiguskorrast ning analüüsib seminar-praktikumi asjakohasust. 1. Riigikogu Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub põhiseaduse kohaselt seadusandlik võim (PS § 59). Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. PS § 65 sätestab Riigikogu ülesanded vastavalt: võtab vastu seadusi ja otsuseid; otsustab rahvahääletuse korraldamise; valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; annab peaministrikandidaadile volitused
välisvaenlaste suhtes. Siirderiik – riik, mis on lahti öelnud mittedemokraatlikust valisemisrežiimist ja liigub demokraatia suunas. Institutsioon – Valitsuskoalitsioon – erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid valitsuse moodustamiseks. Valitsuskriis – Portfellita minister – valitsuse liige, kelle ülesanne on ellu viia valitsuse poliitikat oma alluvusalas Kantsler - juhib ministeeriumi igapäevatööd ning koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust. Riigisekretär – Riigikantselei juht Kohtunik – valitud, või ametisse nimetatud isik, kelle ülesanne on õigusemõistmine Advokaat ehk kaitsja – juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesanne on esindada kohtualuse huve Prokurör ehk süüdistaja - osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhibkohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse,
omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtjana, töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. 22) Kuidas määratakse ametisse maavanem? V: Maavanema nimetab peaministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus kooskõlastatult maakonna kohalike omavalitsuste esindajatega. 23) Kes on portfellita minister? V: Minister ,kellel puudub ministeerium 24) Kui tihti toimuvad EV valitsuse istungid? V: Iga ühe nädala tagant 25) Kellel on õigus teha ettepanekuid erinevate küsimuste võtmiseks, valitsuse istungi päevakorda? V: Peaministril on õigus lisada kinnitatud päevakorda täiendavaid küsimusi.
Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Milliseid ülesandeid valitsus täidab? Kuidas valitsust moodustatakse? Kes on kantsler? Kes on peaminister? Valitsuse ülesanded: 1. viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2. suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3. korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4. esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; 5. koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve
Vabariigi valitsus Referaat Koostaja Juss Kärner 9. klass 2008/2009õa Sisukord 1. Sissejuhatus lk2 2. Vabariigi Valitsus lk3 2.1 Ministeeriumid lk4 2.2 Ministeeriumite moodustamine lk5 2.3 Eesti Vabariigi Ministrid lk6 2.4 Valitsuse moodustamine lk7 2.5 Riigikantselei lk8 3. Põhiseadus lk912 4. Kokkuvõte lk13 5. Kasutatud kirjandus lk14 2 1.Sissejuhatus Vabariigi Valitsusele
valimise aasta 1. jaanuari seisuga.) 11. Millega tegelevad õiguskantsler ja riigikontroll? Õiguskantsler on põhiseaduse kohaselt ainuisikuline ja sõltumatu põhiseaduslik institutsioon. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule oma aasta tegevuse ülevaate.Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järelevalvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid. Niisugune kombineeritud pädevus on rahvusvahelises plaanis ainulaadne. Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. 12. Mis ülesanded on Euroopa Liidu Ministrite Nõukogul, Parlamendil, Komisjonil ja Kohtul? Nõukogu koosseis muutub vastavalt probleemsele küsimusele. Nt tööturuga seonduv probleem, siis koosneb nõukogu sots. Ministritest
erasektoris? • Vastutuse hajumine puudutab olukorda, kus inimesel kaob teiste seas isiksuslik vastutustunne seetõttu, et seal juures on teised inimesed. • Vastutuse hajumine ◦ Poliitilise ja administratiivse juhtimise eraldamine – ministeeriumid ei suuda agentuure juhtida, millega kaasneb ka vastutuse hägustamine, sest poliitilist vastutust täidesaatva üle ei ole ◦ Tekivad vastutuse konfliktid kui üks ministeerium ei vastuta ◦ Ajutiste struktuuride vastutuse probleemid, sest lepinguline delegeerimine on viinud palju pädevusi erasektorisse, kuid riik ei taha olla nende eest vastutaja • Avalikus sektoris esineb rohkem, sest on koos väga palju erinevaid institutsioone, mille haldusalasse võivad samad küsimused kuuluda. ◦ Näiteks on vastutuse hajumine ministeeriumi, maakonna haridusosakonna ja valla vahel. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
