Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on mineraal ning mis on kivim?
  • Mis on risosfäär ning mille poolest erinevad seal toimuvad biodegradatsiooni protsessid?
  • Millised on lipiidide põhilised liigid ning nende bioloogilised funktsioonid?
  • Mis on sahhariidide empiiriline valem ning bioloogilised funktsioonid?
  • Milline võib olla üldefekt kahe mürgise aine samaaegse mõju puhul?
  • Mis võivad toimuda organismis kui sinna satub ksenobiootik?
  • Mis on teratogeensed mutageensed kantserogeensed ained?

Lõik failist


  • Joonistage geoloogilist ringet ning kirjeldage lühidalt selles toimuvaid protsesse.
  • Mis on mineraal ning mis on kivim ?
    Maakoor koosneb kivimitest . Kivimeid moodustavad mineraalid . Mineraalideks nimetatakse looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud tahkeid keemilisi ühendeid või ehedaid elemente. Neid iseloomustab kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis ja füüsikalised omadused. Kuigi mineraalide hulk ulatub 3000-ni, on nendest ainult umbes 50 mitmesuguste kivimite koostises laialdasema levikuga .
  • Nimetage peamised kivimitüübid ning nende päritolu.
    Sõltuvalt kivimi teket põhjustanud teguritest eristatakse kolme kivimirühma – tardkivimeid, settekivimeid ja moondekivimeid. Kolm kivimirühma erinevad üksteist mitte ainult tekkeviisilt, vaid enamasti ka mineraalselt koostiselt, struktuurilt ja tekstuurilt.
    Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
    Tardkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami – magma – diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel .
    Settekivimid iseloomustavad maakoore kõige ülemist osa, kus nad on tekkinud tard- ja moondekivimite (osaliselt ka vanemate settekivimite) arvel.
  • Nimetage protsesse, mille käigus toimub kivimite keemiline murenemine . Illustreerige keemiliste võrranditega.
    Õhus on murenemine aeglane, kuid vesi kui keemiliselt aktiivne aine soodustab seda. Vesi transpordib murenemist põhjustavaid aineid ning kontakteerub mineraalidega molekulaar- ning ioontasemel. Murenemist põhjustavad ained on CO2, O2, orgaanilised happed (kaasarvatud fulvohape), väävelhape (SO2(vees) ning H2SO4),
  • Vasakule Paremale
    Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II #1 Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II #2 Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II #3 Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II #4 Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II #5 Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II #6 Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II #7 Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II #8 Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II #9
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 79 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor VaresPuuOtsas Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    docx

    Keskkonnasaaste, -analüüs ja -seire Kontroltöö I kordamine

    Kontroltöö I - kordamisküsimused 1) Atmosfääri koostis ja põhilised kihid. Õhk koosneb kahest peamisest komponendist: lämmastikust ( 78,08 mahu%) ning hapnikust (20,95%) ning kahest väiksema sisaldusega komponendist: Ar (0,934 %) ning süsihappegaasist (0,039 %), veel neljast väärisgaasist: Ne (1,818·10 -3 %), He (5,24·10-4 %), Kr (1,14·10-4 %) ning Xe (8,7·10-6 %) ning teistest mikrogaasidest, mille sisaldused on toodud tabelis 1. Atmosfääriõhk võib sisaldada 0,1-5 mahu% vett. Atmosfäär jaotatakse temperatuuri ja tiheduse järgi troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks 2) Kuidas jaotuvad atmosfääri komponendid? Tooge näited Troposfääris põhimass atmosfääri koostisosi N2 ja O2, stratosfääris O3, mesosfääris, termosfääris üleminek vaakumisse H ja He, osakesi väga vähe 3) Kuidas tekib NOx atmosfääris ja milles on selle tekke oht? N2O + h N2 + O N2O + O N2 + O N2O + O 2NO NOx tekib nii loodusprotsessides ­ v?

    Keskkonnasaaste, -analüüs ja -seire
    thumbnail
    9
    docx

    Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused

    Vasta pikemalt 1. Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos ­ taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine ­ Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt ­ põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilain

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    thumbnail
    28
    docx

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 1 KT

    ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED 1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11. Biotroof - seened, kes on võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel - laguahel 13. Eutrofeerumine - veeko

    Ökoloogia
    thumbnail
    12
    docx

    Ökoloogia - ja keskkonnakaitsetehnoloogi a 1. kontrolltöö

    Ökoloogia 1. osa kordamisküsimuste vastused Mõisted · Abiootilised faktorid - on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. · Adaptatsioon ­ organismide kohandumine elutingimustega/ on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. · Aeroobne hingamine ­ ehk aeroobne glükolüüs on oksüdatsiooniprotsess, mille käigus on vajalik hapniku olemasolu. · Akuutne toksilisus ­ (äge mürgilisus) tavaliselt on tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul (max 24-48 h jooksul) muutusi organismi elutegevuses. · Autotroofne organism ­ organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energia (valgusenergia) kaasabil. · Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos)

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    thumbnail
    19
    doc

    Ökoloogia 1. töö

    KÜSIMUSTE VASTUSED Esimesed 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur, sademed) 2. Adaptatsioon on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. 3. Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. (Hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm) 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis põhjustab lühikese aja (maksimaalselt 24- 48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad tai

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    thumbnail
    226
    pdf

    Haljasalade kasvupinnased ja multsid

    HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….…?

    Aiandus
    thumbnail
    20
    docx

    Ökoloogia ja keskkonnakaitsetehnoloogi a 1. KT

    1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalselt võimelised looduslik

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    thumbnail
    13
    docx

    Ökoloogia I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED

    I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (valgus, temperatuur niiskus) 2. Adaptatsioon ehk kohastumine - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Väliskeskkonnaga seotud organite muutus toimub tavaliselt idioadaptsiooni (idio = ise) teel: näiteks loomade värvimuutus oleneb keskkonnast, milles nad elavad; üksikult kasvanud või metsas kasvanud kuuse kuju on seotud konkreetsete elutingimustega. 3. Aeroobne hingamine ­ hapniku juuresolekult toimuv bioloogiline protsess, mille käigus redutseeritakse orgaanilised ühendid ning hingamise käigus eraldub vaba energia, mis salvestatakse ATP-na . 4. Akuutne toksilisus - äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäirei

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    Saaste profiilipilt
    19:33 15-10-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun