Facebook Like
Hotjar Feedback

Keskkonnakeemia (3)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida võib veest leida ?
 
Säutsu twitteris
Keskkonnakeemia
Põhimõisted
Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi.
Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne - koosneb mitmest erineva struktuuriga ainest
pH Sõltuvalt keskonna iseloomust on pH väärtused erinevad: neutraalne keskkond [H+] = [OH-] pH = 7 happeline keskkond [H+] > [OH-] pH 7 pH mõõdetakse ainult vesilahustes. pH on parameeter , mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni vesilahuses.
Lahus- süsteem, mis koosneb vähemalt 2-st komponendist ( lahustunud aine, lahusti). Lahus võib ollavedel või tahke(klaas). Lahusti- lahuse komponent , miis meid huvitavas protsessis ei oma toimet.
Biosfäärikeemia
Biosfäär on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht- hõlmab nii lito -, hüdro- kui ka atmosfääri. Atmosfäär - Maad ümbritsev gaasiline kiht, mille ülapiir ei ole täpselt määratav. Meteoroloogias loetakse ülapiiriks 1000 - 1200 km. Hüdrosfäär - Maa atmosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik kiht, mille moodustavad tahke ja vedel vesi. Litosfäär - Maa tahke väliskiht, mille ülemine osa on maakoor . Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis - ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
Hapnikuringe Vaba hapniku teke algas Maa atmosfääris ~3000 milj. aastat tagasi. Vaba hapnik tekkis siis, kui taimsed organismid hakkasid forosünteesima, lagundades selle käigus vee molekule. Atmosfäärset hapnikku kasutavad hingamisel kõik aeroobsed organismid ning selle tulemusena viiakse hapnik uuesti vee molekuli koostisesse. Peamiseks hapniku saamise allikaks on rohelistest taimedes kulgev fotosüntees: oluline osa langeb fütoplanktoni arvele, maismaataimedel väiksem osakaal. Hapniku sidumine toimub organismide hingamisel ( CH2O + O2 = CO2 + H2O), samuti toimub hapniku sidumine veekogude põhjasetetes, vulkaaanilistes protsessides (C+O2=CO2, S+O2=SO2) ja maasisestes protsessides (2Fe+3O2=2Fe2O3). Viimasega seotakse liikuv hapnik litosfääris. Kogu atmosfääri hapnik uueneb umbes 2000 aasta jooksul. nCO2 + nH2 2O)n + nO2 (valguse toimel; fotosüntees). Süsinikuringe Orgaanilise elu aluseks on süsinik. Ta on osalenud aineringes Maa tekkest alates. Selles ringes on kõige liikuvamaks komponendiks süsinikdioksiid, mille sidumine toimub peamiselt assimilatsiooni kaudu (fotosüntees). Vähesel määral toimub CO2 sidumine ka mikroorganismide ja maapõues mineraliseerumise - 2 tulemusena. Mineraliseerumine-karbonatiseerumine CO2 -> HCO3 -> CO2 -> CaCO3 CaCO3 lademed- lubjakivi , kriit. Loomade ja mikroorgansimide hingamise kaudu satub CO2 uuesti atmosfääri. Samuti toimub eluta orgaanilise aine mõningane oksüdatsioon. Selle tagajärjena jõuab CO2 atmosfääri ka settekivimitest. Organismid moodustavad surres eluta orgaanilise aine, mida jällegi teised organismid tarbivad toiduna. Eluta org. Aine võib mineraliseeruda ja sellisel kujul olla organismidele vajalik- vetikad , korallid , molluskid.
Lämmastikuringe 2 põhiahelat.1)lämmastiku sidumine, st tema liikumine eluta loodusest elusasse 2) lämmastiku vabanemine , st tema üleminek uuesti atmosfääri. Lämmastikuringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ja ta moodustab nii + - - org. kui anorg . ühendeid. Mullas toimub lämmastiku nitrifitseerimine NH 4 ->NO2 ->NO3 -> see on taimedele toiduks, denitrifikatsioon - mikroorganismide toimel satub vaba lämmastik jälle atmosfääri.
Väävliringe Väävel on elusates organismides üheks oluliseks elemendiks . Enamik väävlist on anorgaaniliste ühendite koostises. S on biosfääris aktiivne element. Maakoores leidub väävlit sulfaatsete või sulfiidsete mineraalide koostises. Atmosfääri satub eelkõige SO2 kujul(inimtegevus, vulkanism ). Atmosfääris neeldub SO2 taimedes või 2- veekogudes, lahustub vihmatilkades, oksüdeerub ja langeb koos vihmaga maapinnale ja taimedele SO4 kujul. 2- Mulda viiakse SO4 ka väetisega, pedosvääris see adsorbeerub. Mingi koguse väävlit omastavad ka taimed. Pinnases võime eristada 2 tsooni: aeroobne ja anaeroobne. Anaeroobses tekib väävelbakterite kaasabil H 2S, mis võib teiste bakterite toimel uuesti oksüdeeruda suklfaadiks.
Fosforiringe Ringes fosfori oksüdatsiooniaste ei muutu, esineb fosfaadina. Ei moodusta gaasilis ühendeid, ei osale atmosfääriprotsessides. On seotud litosfääri mineraalse osaga. Orgaanilise fosfori ringe on seotud taime-ja loomariigi elutegevusega. Organismide suremise produktid mineraliseeruvad ja moodustuvad fosfaadid . Ookeanis fosfor ringleb ahelas taim-kala-kala-taim. Lindude toiduna kantakse fosfor osaliselt ookeanist välja ja ta moodustab guaano lademeid.Samuti satub osa fosforit ookeanis madalaveeliste setete koostisesse, millest vetikate elutegevuse tulemusena läheb uuesti ringesse.
Veeringe Vee pidev ringlemine toimub päikeseenergia, raskusjõu, organismide elutegevuse vahendusel. Kogu veeringe koosneb väikesest, suurest ja bioloogilisest veeringest. Väikeses veeringes toimub vee aurumine ookeani pinnalt, selle kondenseerumine atmosfääris ja langemine sadmetena tagasi ookeani. Osa sademeid aurustub uuesti ja pöördub tagasi atmosfääri, teine osa toidab maismaa veekogusid või satub bioloogilisse ringesse. Maismaale sadenenud veest moodsutab pindimise ära voolu, teine läheb pinnasesse-põhjavette,kasutatakse organismide poolt. Kõik see kokku suur veeringe. Biloogiline ­ hõlmab vee otsest kasutamist organismide poolt. Veeringet isel ka veevahetusperiood-mis isel veevaru kesmist kestvust.
Atmosfäär
Maad ümbritsev gaasiline kiht (ülapiir ei ole täpselt määratav), Atmosfääri keskmine temperatuur Maa pinna lähedal on 14 °C Kihilise ehitusega temperatuuri muutumise järgi vertikaalsuunas: troposfäär 7 - 17 km kõrgusele; meie laiuskraadil 12 -14 km, temperatuur kõrguse kasvades langeb kuni ~-60°C stratosfäär alates 7-17 km kuni ~30 km, alaosa on külm, ülaosas temperatuur tõuseb päikesekiirguse neeldumise tõttu osoonis (~3 °C) Mesosfäär 50 ­ 80 (85) km Termosfäär 80 (85) kuni 640+km temperatuuri tõus Üle 80 km on ionosfäär, valdavalt laenguga osakesed Eksosfäär 500 (1000) km kuni 10 000 km Tropopaus , stratopaus, mesopaus , ionopaus Elutingimused õhuookeaani põhjas erinevad tunduvalt tingimustest atmosfääri ülakihtides .
Puhta (kuiva) õhu keemiline koostis PÕHIGAASID : ~78 % N2, ~20,9 % O2, ~0,93 % Ar, ~0,0375 % CO2 LISANDGAASID : a) püsivad (ppm): He (5,2), Ne (18,0), Kr (1,1), Xe (0,086), H2 (0,5), N2O (0,25) Eluiga õhus aastaid ~4 (N2O, H2) kuni 107 ( inertgaasid ) aastat b) ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed (ppm-parts per million): CO (0,21), CH4 (1,6), O3 (0,04) , NO2 (0,02), NH3 (0,006), SO2 (0,002) Eluiga õhus mõnest päevast kuni aastateni (CO ja CH4) Tüüpilises linnaõhus (saastunud piirkond) on kontsentratsioonid suuremad (CO 10 ppm, SO2 0,08 ppm, NOx 0,05 ppm) NB!!! H2O kontsentratsioon õhus varieerub ~0 - 5% keskmiselt (3000 ppb = 3 ppm)
Atmosfääri keemilise koostise muutused Maa atmosfäär koosneb ~99,93 % ulatuses lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Inimtegevus ei muuda oluliselt nende kolme kogust. Olukord on oluliselt erinev lisand-komponentide osas. Viimase 100 aasta jooksul on metaani keskmine kontsentratsioon kasvanud ~2 korda, süsihappegaasi aga ~20%. Uued ühendid, nagu freoonid ehk kloorfluorsüsivesinikud ei eksisteerinud 100 aastat tagasi.
Inimene ja atmosfäär 3 Inimene hingab sisse päevas 10-15 m õhku 1 cm3 õhku sisaldab 2,69·1019 erineva aine molekuli, neist 1014 (~ 10 ppm) on lisandimolekulid ( ~10-3 %) ;1 cm3 õhus on ka ~106 radikaali ja ~106 aerosooliosakest. Inimene elab keskmiselt 22 000 päeva ja tarbib eluaja jooksul 22 000x10 = 2,2·105 m3 õhku. Saastunud ja anomaalsete parameetritega õhk mõjub tervisele. Inimene hingab sisse õhku, milles on 20,9% hapnikku O2 ja ~ 0,04% CO2. Väljahingatavas õhus on keskmiselt 15,8% O2 ja 4,0% CO2 (moolprotsendid). Lisaks on väljahingatavas õhus metabolismi jääkprodukte: ammoniaak ja aminoühendid, süsinikoksiide, aldehüüde, ketoone, väävliühendeid, rasvhappeid. Suletud ruumis on need ained ohtlikud! 80 % eluajast viibib inimene ruumides. Inimtegevusest tingitud (antropogeensed) keemilised ühendid õhus: · liiklusest (tolm, autode heitgaasid NOx, CO, bens (a)püreen, aromaatsed süsivesinikud ), · energia tarbimisest, katlamajadest (põlemise lõpp-produktid, mis sõltuvad kütusest ja põlemis-protsessist endast CO2, SO2), · tööstuse poolt tulevast saastest (sõltuvalt tootmisprotsessidest ja seal kasutatavatest ainetest), · põllumajandusest (väetiste kasutamine lennukitelt), · olmest (freoonid, sünteetiliste ainete laguproduktid). Toksiin - elusorganismide poolt toodetud toksiline ühend. Ksenobiootikum ­ elusloodusele võõrkemikaalid, sünteesitud väljaspool eluslorganismi. On teada ~40 000 keemilist ühendit, mis avaldavad inimesele kahjulikku toimet.
Süsinikuühendid CO- toksiline,ei oma lõhna ega värvust, kindlaks tegemine spetsiaalsete seadmetega. Looduslikes tingimustes 3 CO sisaldus kuni 0,2 mg/m . Sattudes inimorganismi, tõrjub ta hapniku hemoglobiinist välja, ühinedes ise seejures hemoglobiiniga(CO+Hb02 HbCO+O2). Toob kaasa organismis häireid, alates nägemisteravuse halvenemisega lõpetades surmaga. Satub atmosfääri-suitsugaaside, sisepõlemismootorid, gaasiliste kütuste ja söe gaasistamine. Olukorra parandamine: optimeerida põlemist kolletes-korstnate täiustamine, kasutada sisepõlemismootorites katalüütilist puhastamist-need annavad lõppsaaduseks CO2. CO2- loodusliku oksüdatsiooni lõppsaadus, mille hul atmosf on 0,03%, ei ole püsiv. Tekkeallikaks põlemine kõikides vormides ja organ elutegevus. Ei kuulu toksiliste ainete hulka, kuid võib tuua kaasa globaalseid muutuseid. Viimase 25 aastaga konsentratsioon tõusnud ligi 8%-metsade raiumine, fossiilsed kütused. Kuna co2 ei lase läbi Maalt peegeldunud infrapunast kiirgust, siis viib see temp tõusule atmosfääris, kasvuhooneefekt . Selline temp tõus võiv viia suure hulga jää sulamisele polaaraladel ja liustikel. Olukorra parandamine: adsorptsioon veega, moni-di-trietanoolmiinide kasutamine, tahkete adsorbentide kasutamine. CH2O + O2 = CO2 + H2O ( hingamine )
Lämmastikuühendid Õhus on lämmastik molekulaarsena N2. Anorgaanilised ühendid: N2, N2O, NO, NO2, HNO3 , NH3. Lämmastiku oksiidid on mürgised, välisõhus reeglina ülekaalus NO2, ka NO(neid tähistatakse NO x.Atmosfääris toimub ka NOx üleminek HNO3-ks, mis on ohtlik loodusele ja tehnilistele konstruktsioonidele. Looduslikeks saasteallikateks on metsade ja rohtlate põlengud. Tehslikud allikad on põlemine küttekolletes, sisepõlemismootorites(autotransport). Orgaanilised ühendid: Aminorühm ­NH2 on aminohapetes, valkudes Nitrorühm ­NO2 imiinid (püridiin jne).
Väävliühendid -Õhus on gaasilistena: *COS+ > *SO2+ > *H2S+ > *CS2+ [SO2] metsas ~10ppb, linnas ppm-des [H2S] ~10 ppb [COS] ~0,8 ppb -Lisaks DMS (dimetüülsulfiid), DMSO (dimetüülsulfoksiid) -COS (karbonüülsulfiid), H2S, (süsinikdisulfiid) CS2 jt oksüdeeruvad õhuhapniku toimel SO2 -ks Lahustuvus vees (cm3/cm3): SO2 ­ 39,37; H2S ­ 2,91; COS ­ 0,56; CS2 - 0,52 Aerosoolfaasis on [SO2]>[H2S]> [COS]>[CS2] SO2 + H2O + hv = H2SO4 Atmosfääris levinum vääveldioksiid SO2, tekib põhiliselt kütuse põlemisel, nafta töötlemisel, tselluloositööstuses. Mürgine. Mõjub hävitavalt silmadele ja hingamisteede limaskestadele. Niiskes õhus moodustab SO2 veega reageerides väävlishappe, mis on ohtlik taimedele, nende toimel intensiivistub
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keskkonnakeemia #1 Keskkonnakeemia #2 Keskkonnakeemia #3 Keskkonnakeemia #4 Keskkonnakeemia #5 Keskkonnakeemia #6 Keskkonnakeemia #7 Keskkonnakeemia #8 Keskkonnakeemia #9 Keskkonnakeemia #10 Keskkonnakeemia #11 Keskkonnakeemia #12 Keskkonnakeemia #13 Keskkonnakeemia #14 Keskkonnakeemia #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 113 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisu4444 Õppematerjali autor

Lisainfo

Põhimõisted, Biosfäärikeemia-ringed, Atmosfäär, Ruumide õhusaaste allikad ja võrdlus välisõhuga, Hüdrosfäär, Kompleksühendid keskkonnas, Redoksprotsessid keskkonnas, Püsivad orgaanilised saasteainedkeskkonnas. Bioakumulatsioon, Muld
keskkonnakeemia , keemia , keskkond , happevihmad , sudu , redoksprotsessid , hapnikuringe , süsinikuringe väävliringe , vee karedus

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (3)

lachen profiilipilt
lachen: Tundub hea materjal olevat, mõnusalt põhjalik, kuid kompaktne
23:04 22-03-2011
teesmaa profiilipilt
teesmaa: väga kokkuvõtlik
01:04 02-12-2011
helpmeh profiilipilt
helpmeh: Oli abiks!
16:39 12-04-2011


Sarnased materjalid

12
docx
Keskkonnakeemia
9
docx
Keskkonnakeemia kokkuvõte
13
doc
Keskkonnakeemia
11
docx
Keskkonnakeemia
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
15
pdf
Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi
304
doc
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
8
docx
Kordamisküsimused aines-Keskkonnakeemia



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun