Facebook Like

Keskkonnakeemia (7)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris


Keskkonnakeemia konspekt

Redoksprotsessid keskkonnas


  • Keemiline reaktsioon - aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine.

Näiteks:
Vihmavee happesuse tekkimine:
CO2 + H2O → H2CO3
  • Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost).

Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt.
Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur).
  • Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk (n).
  • Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mitte aga selle oleku saavutamise teedest.

ΔU = ΣUprod – ΣUreag
U - siseenergia , isokooriline reaktsiooni soojusefekt (V= const )
H – entalpia, isobaariline soojusefekt (P=const)
S entroopia
G - Gibbsi energia ΔG = ΔH –TΔS
  • Redoksreaktsioon – keemiline reaktsioon , mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb.

Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone nim. redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub. (oksüdatsiooniaste kasvab).
Mõni aine võib olla nii oksüdeerija kui ka redutseerija ( Nt. Vesinikperoksiid on jodiidiooni suhtes oksüdeerija, permanganaationi suhtes redutseerija).
Juhised elementide oksüdatsiooniastme leidmiseks:
  • Ühendit moodustavate aatomite oksüdatsiooniastmete summa on null.
  • Iooni moodustavate aatomite oksüdatsiooniastmete summa võrdub iooni laenguga.
  • Keemilises ühendis oleva hapniku oksüdatsiooniaste on -II. Erandiks on OF2 (II), peroksiidides H2O2 (-I).
  • Keemilises ühendis oleva vesiniku oksüdatsiooniaste on I. Erandiks on metallhüdriidid NaH (-I).
  • Leelismetallide (Na, K jt), ka hõbeda oksüdatsiooniaste

ühendites on I.
Redoksreaktsioonid keskkonnas:
  • Reovee puhastamine (orgaanilised saasteained ): { CH2O } + O2  CO2 + H2O ( aeroobne keskkond)
  • Fotosüntees: CO2 + H2O + hv {CH2O} + O2
  • Metallide korrosioon : M  M2+ +2ē
  • Metaani tekkimine: {CH2O}  CH4 +H2O (anaeroobne)
  • Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon / denitrifikatsioon
  • Metalle sisaldava vee omadused:

Fe2+ lahustub vees, Fe3+ vähelahustuv (Fe(OH)3)
Cr6+ kantserogeenne , Cr3+ vajalik biometall
põhjaveest Fe2+ eemaldamine õhustamisel
  • Oksüdtasiooniaste- elemendi aatomi laeng ühendis eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa.

Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nim. oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (oksüdatsiooniaste kahaneb).
  • Redokspotensiaal- elektronide üleminekule vastab elektriline potensiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Redokspotensiaalide abil on võimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseeneseliku kulgemise suunda.
  • Elektroni aktiivsus- H2 → 2H+ + 2ē E° = 0 V
  • Nernsti võrrand- Oks + nē Red Fe3+ + ē → Fe2+
  • pH- mida suurem on H+ , seda väiksem on pH—happeline keskkond. Mida väiksem on H+ , seda suurem on pH -- aluseline keskkond. pH= -log [H+]
  • pE iseloomustab muula/ vee süsteemi redokstingimusi. Kõrge pE- oksüdeerivad tingimused. Madal pE- redutseerivad tingimused. pE ja pH väärtused määravad, mis osakestena ja millises oksüdatsiooniastmes erinevad elemendid võivad eksisteerida.
  • Korrosioon- metallide keemiline hävimine väliskeskkonna mõjul (põhjustavad keskkonna füüsikalised ja keemilised mõjutused).

Korrosioon toimub õhus, looduslikes vetes ja pinnases. Korrosioon on alati redoksreaktsioon.
Keemiline korrosioon:
  • Metall hävib ümbritseva keskkonna mõjul iseenesest kusjuures metall reageerib keemiliste ainetega osaliselt.
  • Esineb mitteelektrolüüdide ( bensiin , nafta , õli) kokkupuutel metalliga.

Elektrokeemiline korrosioon:
  • Kokkupuutes peavad olema kaks metalli või metall ja mittemetall või metall ja keemiline ühend.
  • Keskkond peab olema elektrolüüt.
  • Redoksreaktsioonid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keskkonnakeemia #1 Keskkonnakeemia #2 Keskkonnakeemia #3 Keskkonnakeemia #4 Keskkonnakeemia #5 Keskkonnakeemia #6 Keskkonnakeemia #7 Keskkonnakeemia #8 Keskkonnakeemia #9 Keskkonnakeemia #10 Keskkonnakeemia #11 Keskkonnakeemia #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 193 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mari Fjodorov Õppematerjali autor

Lisainfo

Konspekt keskkonnakeemia eksami läbimiseks.
aineirnged , korrosioon , happevihmad , keskkonnakeemia

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (7)

Kahurikuul profiilipilt
Kahur Kuul: Mitmetele kordamisküsimustele jätab vastused andmatta, mistõttu jääb natuke kesiseks kuid üldise tausta avamiseks päris ülevaatlik konspekt!
14:03 22-01-2014
vikatimees5 profiilipilt
vikatimees5: seletab kõik ilusti ära
15:33 11-04-2011
lachen profiilipilt
lachen: päris hea, aitähh!
12:13 22-03-2011


Sarnased materjalid

15
pdf
Keskkonnakeemia
9
docx
Keskkonnakeemia kokkuvõte
11
docx
Keskkonnakeemia
13
doc
Keskkonnakeemia
15
pdf
Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
304
doc
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
12
docx
Biokeemia materjal



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun