Keskkonnakaitse (2)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Looduskaitse põhiseadused


Loodus väärtused
Üksikobjektid ja kaitstavad maa-alad

Ressursid e. loodusvarad

maastik

Looduslikud varud
Looduslikud tingimused

Kaitse meetodid ja printsiibid
Konserveerimine ja ökosüsteemide seisundi säilitamine
Loodusressursside ratsionaalne kasutus, kaitse, taastamine, suurendamine
Soodsate looduslike tingimuste säilitamine ja inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine
Maastike ökoloogia optimeerimine ja ilme kujundamine
Looduskaitse põhisuunad
Klassikaline looduskaitse
Ressursoloogiline looduskaitse või looduskasutus
keskkonnakaitse
Maastiku hooldus


  • LK tänapäevases tähenduses  saj.keskpaigast, ehkki ka enne seda valitsejate keelde. Need seotud aga ressursi omamisega ja selle kaitsega.
  • Palju varasem: tabu =püha(järv, jõgi, puu, kivi). Sel ökoloogilise piduri ülesanne. Piirati oma vajadusi – säilitati ökoloogiline tasakaal.
  • 1644 Pühajõgi
  • 1644 – Rootsi metsaseadus -säästev raie
  • V saj-mõisaparkide rajamine
  • K.E.von Baer -1851-52- ekspeditsioon Peipsi ja Läänemere kalavarude vähenemise uurimiseks. Peipsist püütud liiga palju noorkala. Võrgusilmad liiga väikesed.
  • Gregor Helmersen- 1879 peab Tartu Loodusuurijate Seltsis loengulerändrahnude kaitsest.
  • Friedrich Falz- Fein (1863-1920) rajab 1898 Venemaa esimese looduskaitseala .
  • Carl Roberet Jakobson -“Sakala” (1878-1882)
  • 1853 Tartus asutati Eesti Loodusuurijate Selts(ELUS)- kõige vanem, hakkas tegelema ka looduskaitsega.
  • 1910 -asutatakse I kaitseala Vaika saarel (praegune Vilsandi Rahvuspark)
  • 1924-Ajutise kaitse alla võetakse Järvselja ürgmets
  • 1935- Riigivanem annab välja dekreedina Riigiparkide valitsemise seaduse.
  • 1935-Riigivanem annab dekreedina välja Looduskaitse seaduse, esimese looduskaitse seaduse Eestis.
  • 1936- Amestisse valitakse esimese Looduskaitse inspektor dr.Gustav Vilbaste .
  • 1937-Riigiparkide Valitsuse kirjastus annab välja artiklitekogumiku “Looduskaitse” 1.köite, mille tegevtoimetaja oli dr. Vilbaste.
  • 1938-Riigihoidja annab välja dekreedina Loodusharu seaduse, millega kaotab kehtivuse Riigiparkide valitsemise seadus ja Looduskaitseseadus.
  • 1940-Loodushoiu seaduse alusel võetakse kaitse alla viimased alad
  • 1957- ENSV seaduse Eesti NSV looduse kaitsest vastuvõtmine. Luuakse ning taastatakse terve rida kaitsealasid, mida nimetatakse keelualadeks.
  • 1958-Ilmuma hakkab ajakiri “ Eesti Loodus”.
  • 1966-ENSV Looduskaitse Selts ELKS
  • 1971 - I rahvuspark- Lahemaa
  • 1971-Vaika Riiklik Looduskaitseala nimetati Vilsandi Looduskaitsealaks
  • 1976-Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab rahvusvahelise märgala staatuse NSVLiidu nimekirjas.
  • 1981- asutatakse 18 sookaitseala
  • 1989-asutatakse Lääne-eesti Saarestiku Biosfääri kaitseala.
  • 1990-ENSV Ülemnõukogu võtab vastu seaduse Eesti looduse kaitse kohta.
  • 1991- asutatakse Eestimaa Looduse fond (ELF)
  • 1993-kohaliku tähtsusega kaitstavate loodusobjektide viimisega Riigi kaitstavateks loodusobjektideks muudab keskonnaministeerium kahetasandilise looduskaitse ühetasandiliseks.
  • 1993-3 uut rahvusparki-Karula, Soomaa , Vilsandi
  • 1994-asutatakse esimene taasiseseisvusaegne looduskaitseala-Alam- Pedja .

    Looduskaitse maailmas


  • 1972- Rooma klubi raport “Limits to growth ” (kasvu piirid).
  • 30 väljapaistvat õpetlast 10 riigist. Esmakordselt erinevad parameetrid - rahvastik , toidu vajadus, tööstustase, mineraalsete ressursside kasutamine, keskkonnareostus -ühendatud ühte mudelisse. Järeldus: maailm ei pea vastu rahvaarvu, tööstustootmise ja reostuse kasvule. Ressursid ammenduvad . Vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada.
  • 1982-ÜRO Julgeolekunõukogu “Maailma Looduse Harta”
  • Nagu “Inimõiguste deklaratsioon” 1948, kus öeldi, et igal inimesel on ühesugused õigused. Siin: inimese vastutus looduse ees, moraalireeglid suhteks loodusega.
  • 1983-84- keskkonna jaArengu Maailmakomisjon(nn. Brundtlandi komisjon )
  • selgitada keskkonna ja arengu kriitilised punktid ning pakkuda uusi konkreetseid ja realistlikke lahendusi.
  • Tugevdada rahvusvahelist koostööd selles vallas.
  • Suurendada rahvaste ja organisatsioonide arusaamist ja osalemist nendes küsimustes.
    • Aruanne “Meie ühine tulevik” 1987
    • Kasv vajalik, kuid selle kvaliteet peab olema teine-see aitab kaasa ka loodushoius.
  • 1992-ÜRO Rio De Janeiro Keskkonna ja Arengu Konverents. Lähtudes Brundtlandi Komisjoni aruandest.


    Ökoloogia ( Looduskaitse teaduslik baas)
    Kreeka keelest oikos -kodu, maja
    logos-õpetus, teadus

    Teadus, mis uurib organismide ja keskonna vahelisi seoseid .

    Ökoloogia-teadus organismide(sh.inime) suhtest keskkonnaga. On noor teadus ja bioloogia haru.
    Ökosüsteem-puuduvad piirid. Biosfääri talituslikult iseseisev osa. On isereguleeruv ja püüdleb tasakaalu poole. Sisaldab tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Elupaik, keskkond + taimekooslus , loomakooslus, mikroobide kooslus.

    Ökosüsteemi elusosa

    Produtsendid - autotroofid(tootjad)-toodavad fotosünteesi käigus esmast orgaanilistainet-rohelised taimed.
    Konsumendid- heterotroofid (tarbijad9- toituvad produtsentide orgaanilisest ainest, kasutavad produtsentide salvestatud energiat. Toiduks produtsendid ja teised konsumendid.
    Destruendid -lagundajad-viimase astme tarbijad- bakterid ja seened-lagundavad orgaanilise aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, et need taas kättesaadavad toitained
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keskkonnakaitse #1 Keskkonnakaitse #2 Keskkonnakaitse #3 Keskkonnakaitse #4 Keskkonnakaitse #5 Keskkonnakaitse #6 Keskkonnakaitse #7 Keskkonnakaitse #8 Keskkonnakaitse #9 Keskkonnakaitse #10 Keskkonnakaitse #11 Keskkonnakaitse #12 Keskkonnakaitse #13 Keskkonnakaitse #14 Keskkonnakaitse #15 Keskkonnakaitse #16 Keskkonnakaitse #17 Keskkonnakaitse #18 Keskkonnakaitse #19 Keskkonnakaitse #20 Keskkonnakaitse #21 Keskkonnakaitse #22 Keskkonnakaitse #23 Keskkonnakaitse #24 Keskkonnakaitse #25 Keskkonnakaitse #26 Keskkonnakaitse #27 Keskkonnakaitse #28 Keskkonnakaitse #29 Keskkonnakaitse #30
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 645 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor rait1987 Õppematerjali autor

    Mõisted

    Sisukord

    • Looduskaitse põhiseadused
    • ΧΙΧ
    • Looduskaitse maailmas
    • Ökoloogia
    • Ökoloogia
    • Ökosüsteem
    • Produtsendid
    • Konsumendid
    • Destruendid
    • Keskkonnategurid
    • abiootilised(elutud)
    • biootilised
    • antropogeensed
    • Suktsessioon
    • Kliimaks
    • Kohanemine e. kohastumine
    • Rellikt
    • Endeem
    • Neoendeem
    • Paleoendeem ehk relikt
    • Punane raamat
    • Enam surevad välja
    • Valgus mõjub taimedele eelkõige
    • Zoogeograafilised seadused
    • Mehaanilised
    • Tuul, torm
    • Hoovused
    • Keemilised
    • Bioindikatsioon
    • Bioindikaatorid
    • Nõuded indikaatorliigile
    • Induktsioon ehk sissetoomine
    • Teadlikult sissetoodud võõrliike
    • Agrobiodiversiteet(põlised looma ja taime liigid)
    • Organismide vahelised suhted
    • Mükoriisa
    • Kirbud-koer
    • Paeluss-inimene
    • Liikidevaheline
    • Sipelgas-lehetäi
    • Hai-imikala
    • Puugid
    • Loomade maos
    • Kisklus
    • Kiskja-saakloom
    • Samblik-vetikas ja seen
    • Globaalprobleemid-Rahvaarvu kasv Arengumaade arvelt
    • Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid
    • Rahvastiku juurdekasvu põhjused
    • Rahvastiku kasvu piiramise võimalused
    • Globaalsed muutused atmosfääris
    • Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid
    • Osooniaugud
    • Osoon ehk trihapnik O
    • Broom
    • Keskonna hapestumine ja õhusaasted
    • Metsad kahjustuvad
    • Veeringe
    • Eesti siseveekogude iseärasused
    • Mered
    • Vee füüsikalised omadused
    • Vee kvaliteet
    • Veekaitse
    • Reostusallikad
    • Vee kvaliteedi näitajad
    • Orgaaniline aine
    • Hõljuvaine
    • Toitained (biogeensed elemendid)
    • Raskmetallid, toksikandid
    • Bakteriaalne reostus
    • Lämmastik
    • Entrofeerumine-veekogude rikastumine toitainetega
    • Kolibakterid
    • Proovivõtu meetodid
    • Reostuskoormuse kontroll
    • Veekogude ja põhjavee kasutamine
    • Veekogu avalik kasutamine
    • Vee erikasutus
    • Vee erikasutuslubade andmise ja takistamise kord
    • Heitvee sise tingimused
    • Saastetasu seadus
    • Keskonnakaitse nõuded
    • Toitainete vähese teostumise põhjused Eestis
    • Õhusaaste piiriülese kauglevi konventsioonist
    • Atmosfääri kaitse
    • Väävel
    • Väävli kõrvaldamine
    • Gaasiliste heitmete puhastamine
    • Kriitiline koormus
    • Kriitiline kontsentratsioon
    • Maanteetransport
    • Transpordi osakaal õhusaastes
    • Jäätmed
    • Ohtlikud jäätmed
    • Tavajäätmed
    • Olmejäätmed
    • Süttivad
    • Reaktiivsed
    • Korrodeeruvad
    • Toksilised
    • Patogeensed
    • Radioaktiivsed
    • Asbest
    • Pakendiseadus
    • Keskkonnakorralduse majandushoovad
    • Keskkonnakaitse
    • Majanduslikud kk-se meetmed
    • Maksustamine
    • Subsiidiumid (finantstoetused)
    • Sisse- ja tagasimaksete süsteemid (pandisüsteem)
    • Turu loomine majandussfääris, kus turg loomulikul teel ei teki
    • Regulatsioonivahendid
    • Keskkonnanormatiivid ja –standardid

    Teemad

    • keskkonnakaitse
    • Ökosüsteem
    • Ökosüsteemi elusosa
    • Produtsendid
    • Konsumendid
    • Destruendid
    • Toiduahel
    • abiootilised(elutud)
    • biootilised
    • antropogeensed
    • ökonišš
    • Suktsessioon
    • Kliimaks
    • Kohanemine e. kohastumine
    • Rellikt
    • Endeem
    • Neoendeem
    • Paleoendeem ehk relikt
    • Punane raamat
    • Enam surevad välja
    • Füüsikaline keskkond
    • keemiline keskkond
    • Valgus mõjub taimedele eelkõige
    • Zoogeograafilised seadused
    • Tuli
    • Tuul, torm
    • Hoovused
    • Samblad
    • Induktsioon ehk sissetoomine
    • Eksootilised liigid
    • Teadlikult sissetoodud võõrliike
    • Vastasstikku
    • kasulikud
    • Kasulik
    • neutraalsed
    • Kasulik
    • Kahjulik
    • Vastastiku
    • kahjulikud
    • 0
    • Sümbioos
    • kommensialism
    • parasitism
    • Konkurents
    • Ökoton
    • atmosfäär
    • maismaa
    • Reostusallikad
    • Orgaaniline aine
    • Hõljuvaine
    • Toitained (biogeensed elemendid)
    • Raskmetallid, toksikandid
    • Bakteriaalne reostus
    • Toksilised
    • Maksustamine
    • Subsiidiumid (finantstoetused)
    • Sisse- ja tagasimaksete süsteemid (pandisüsteem)
    • Turu loomine majandussfääris, kus turg loomulikul teel ei teki

    Kommentaarid (2)

    plague profiilipilt
    plague: Materjali nagu oli, aga kasutada ei osanud seda, et selgeks õppida. Õnneks aine kerge
    10:01 16-11-2010
    367152 profiilipilt
    367152: aine niigi lihtne, aga midagi ikka oli
    23:25 10-10-2011


    Sarnased materjalid

    30
    doc
    Keskkonnakaitse
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    4
    doc
    Keskkonnakaitse
    38
    docx
    Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
    90
    pdf
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    53
    pdf
    KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
    13
    doc
    Keskkonnakaitse konspekt
    10
    docx
    Keskkonnakaitse kokkuvõte





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !