printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad looduskaitse looduskaitse või looduskasutus · LK tänapäevases tähenduses saj.keskpaigast, ehkki ka enne seda valitsejate keelde. Need seotud aga ressursi omamisega ja selle kaitsega. · Palju varasem: tabu=püha(järv, jõgi, puu, kivi). Sel ökoloogilise piduri ülesanne. Piirati oma vajadusi säilitati ökoloogiline tasakaal. · 1644 Pühajõgi
säilitavates kogustes on majandustegevuse põhinõudeid Loodusvarade ja keskkonna kasutamist reguleerivad tasu- ja kasutusmäärade kehtestamine Rahvusvaheline koostöö. Taastumatu loodusvara kasutamise põhitingimused Teada olevate varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks Taastuva loodusvara toodanguga või ammendamatu energiaallikaga asendamisvõimalusest Jäätmetega või teise toormega asendamisvõimalusest. Looduskaitse ja keskkonnakaitse Ökoloogia looduskaitse alusteadus Looduskaitse on ühiskondlike, riiklike ja rahvusvaheliste abinõude süsteem. Looduse ja inimese suhete teaduslikuks uurimiseks. Looduskaitse peamiseks eesmärgiks on looduslike koosluste, loodusliku ökosüsteemi säilitamine. Keskkonnakaitse on aga riiklike ja ühiskondlike abinõude süsteem, mis peab tagama elu keskkonnale inimese poolt tekitatud kahjulike mõjude ennetamise ja likvideerimise.
a. Praegu kehtiv Eesti Vabariigi "Looduskaitseseadus" võeti vastu 21. aprillil 2004. a. Selle seaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 15. Keskkonnakaitse põlevkivitööstuses Põlevkivitöötlemise riskide vähendamiseks on: tehnoloogia täiustamine (1) - tolmpõletuse asendamine keevkihi tehnoloogiaga - ladestamise tehnoloogia ja emissioonide seire täiustamine - generaatorite tööreziimi optimeerimine poolkoksi orgaanika sisalduse vähendamiseks - poolkoksi keemilise soojuse utiliseerimine eelpõletamisega - fuusside orgaanika utiliseerimine generaatorprotsessis toodete valmistamine põlevkivi töötlemise jääkidest (2).
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinn
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekita
I katse formul säästva arengu printsiip *1992 ÜRO Üldökoloogia eluslooduse ja keskk vast suhted. Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeiros, Ökoloogia eesmärgid ja ülesanded: Agenda 21 ülemaailmne tegevusprogramm 1. Üldine looduskasutuse teooria väljatöötamine saavutamaks 21. sajandiks säästvam areng. 2. Loodus- ja keskkonnakaitse teoreetilised alused Loodusvarade säästva kasutamise juhis. *Kõik *Looduslike koosluste säilitam *Elamiskõlbuliku loodusvarad on piiratud *Taastuvate loodusvarade keskkonna säilitam *Taastuvate loodusvarade kaitse kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende *Maastike kaitse ja hooldus *Jäätmete käitlus uuenemise kiirusest *Eelistatum on võimalikult 3. Loodust ja loodusvarasid säästva majanduse arendam
Ökoloogia KT2 vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vääveldioksiid(SO2) Põhjustab happevihmu, tekib peamiselt kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja vähemal määral keemia- ja metallitööstuses. Oksiidsed lämmastikühendid (NOx) - Lämmastikühendite allikaks on fossiilsete kütuste põletamine nii küttekolletes kui ka liiklusvahendite mootorites. Teistest keskkonnaohtlikes lämmastikühenditest on olulisemad ammoniaak , mis eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest ning väga toksiline tsüaanvesinik HCN, mille allikateks on metallitööstus ja tekstiilitööstus. Põhilised põlemisel tekkivad lämmastikoksiidid on lämmastikmonooksiid (NO), lämmastikdioksiid () ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas (O). Süsihappegaas(CO2) Üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt po
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad
Kõik kommentaarid