Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Loodus - Keskkonna õpetus
1 HALB
Punktid

Lõik failist

Keskkonnakaitse kordamisküsimused
  • Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded:
    Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks.
    Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks , mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele.
    Ülesanded:
  • Reostuse ennetamine ja vältimine ,
  • Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse,
  • Keskkonnapoliitika teostamine ,
  • Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine.
    Looduskaitse- tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet.
    Keskkonnakaitse taotlused:
    Majanduslik aspekt – optimaalne loodusressursside kasutamine – taastuvad ja taastumatud ressursid .
    Sotsiaalne aspekt – areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse asutamise.
    Ökoloogiline aspekt – säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptsiooni muutustele.
  • Globaalsed keskkonnaprobleemid- ulatuslik nüüdiskeskkonna arenguraskus, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris.
    Rahvastikukasv – globaliseerumine – ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest (ruumilise mitmekesisuse kahanemine, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse suurenemine)
    • Probleemid – näljahädad, joogivee puudus, keskkonnareostus , ökosüsteemide hävimine , eluks kõlbulike paikade puudus, sõjad loodusvarade pärast, epideemiad, tarbekaupade vajaduse kasv, energia tarbimise kasv.
    • Abinõud – pereplaneerimine , sündivust vähendavad vahendid, naiste olukorra parandamine, laste suremuse vähendamine arengumaades, abiellumisea tõstmine, poliitiline sekkumine, ümberasustamine.
    Loodusressursside kiire vähenemine – loodusvarad – keskkonna osad, mida inimkond vajab olekasoluks ja kasutab tootmises, inimese tootmistegevuse objekt.
    • Ammendamatud (õhk, vesi, päikeseenergia ), taastuvad ( muld , mets, veevarud , toit, biomassi energia), taastumatud (maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia )
    • Probleemid – igapäevane ressursside kasutamine tekitab suure nõudluse kõigi materjalide järgi.
    • Abinõud – taastuvate loodusvarade kasutamis emäär seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega, võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine, tootmise rajamine kohalikule loodusvarale, jäätmete kohapealne hooldamine, säästev ja tõhus looduavara kasutamine, jääkainete tootmise piiramine, materjalide korduv- ja kõrvalkasutamine.
    Keskkonna reostatus
    Elurikkuse vähenemine – maavarad – looduslikud, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvad ained, millel on iseloomudlik kristalne ehitus ja mida käesoleval ajal saab tasuvalt kasutada.
    • Kaevandamise negatiivne mõju – kujundab maa geograafiat, maavarade ammendumine , pinnase teiseldus, metsade ja vaba maa hõivamine , erosioon , karsti lehtrite moodustumine, reostumine, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, pinnase tulekahjud , põhja- ja pinnavee taseme alandamine , suurtes kogustes jäätmed.
    • Abinõud – materjalide säästmine , asendamine, korduvkasutus, kaevandustehnoloogia täiustamine,
    Näljahäda
    • Põhjused – rahvastiku kiire juurdekasv, ühiskonna korraldus, asustustiheduse ebaühtlus >> ülekarjatamine, metsade hävitamine, mulla erosioon, kõrbestumine, põhjaveevarude ammendumine, maade sooldumine.
    • Abinõud – vanade harimisviiside ja nüüdisaegsete oskuste ühitamine, uued toitumisharjumuse (toiduahela lühendamine, toitu mitte raisata ja välja visata , toota säästvalt, vajalikest ainetest toitumine, ise kasvatamine )
    Looduse mitmekesisus – mullastiku vaesumine , kõrbestumine
    • Põhjused – liigkarjatamine, põllumajandus (väetised, monokutuurid, mürkained, rasked masinad ), metsade taandumine, tööstus, erosioon.
    • Abinõud – metsade istutamine , kaitseribade rajamine, segaviljelusmeetodid, organailised väetised.
    Metsade hävitamine:
    • Tagajärjed – kliimamuutused, kujundab maa geograafiat, taime- ja loomaliiide hävimine, maapinna kuivamine ja vaesumine, erosioon, halvendab elamistingimusi.
    • Abinõud – troopiliste ja parasvöötme metsade kaitsestamine, lagedate maade taasmetsastamine, säästev tootmine ja kasutamine.
    Kliimamuutused - Hapestumine , osoonikihi lagunemine , kasvuhoonegaasid
  • Ökoloogia alused- loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid.
    5 etappi:
    • Empiiriliste teadmiste kogumine vanadel traditsioonidel.
    • Geograafiliste avastamiste periood, renesanss .
    • Darvini õpetus evolutsioonist ja ökoloogia kui teaduse formeerumise algus.
    • Süsteemne konseptsioon , elus ja eluta looduse koosmõju.
    • Kaasaegne periood – biokeskne suund.
    Keskkonnakaitse:
    • Uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele,
    • Uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele,
    • Uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele.
    Keskkonnategurid:
    Ökosüsteem - koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna.
    Elus ja eluta loodus- elus ja eluta looduse koosmõju on süsteemne kontseptsioon .
    Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas.
    Biotsönoos- üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad.
    Ökotoop- taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa.
    Ökoton - kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd , metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala .
    Trofilised tasemed :
    Tootjad e produtsendid – saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest ( autotroofid )
    Tarbijad e konsumendid – surmavad oma saagi, söövad teisi taimi ja loomi
    Lagundajad e destruendid – kasutavad surnud organisme või selle osi. Bakterid , seened.
    Energia ökosüsteemis- energia ülekannet iseloomustav protuktsiooni energia ja toiduenergia suhe.
    Aineringe ökosüsteemis- ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või sfääride vahel.
    Süsinikuringe – atmosfääri süsinikdioksiidist fotosünteesil tekivad orgaanilised süsivesinikud , osa sellest hingamiseks ja lagundajatele, milletõttu taas süsinikdioksiidiks ja tagasi atmosfääri.
    Lämmastikuringe .
    Veeringe.
    Taluvusala - toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi.
    Optimum - antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast.
    Ökosüsteemi toodang- aineringe ja energiavoog (mets, soo, järv, meri, maastiku kujund.)
    Ökonišš - mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes.
    Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutus, mille astmed on troofilised astmed.
    Ökosüsteemide muutumine:
    Tahtlikud – inimeste kasusaamise eesmärgil
    Tahtmatud :
    • Osoonikihi hõrenemine
    • Kõrbestumine
    • Elukoosluste liigilise kooseisu vaesumine
    • Kahjurite ja umbrohu mürgiresistentsus
    • Tööstusmelanism
    Inimmõju ökosüsteemile: Kui inimene muudab keskkonda, siis sellega kaasneb alati ökosüsteemi biootilise ja abiootilise komponendi vahelise tasakaalu muutumine. Enamasti kaasneb inimtegevusega ökosüsteemi lihtsustumine -- elukeskkondi jääb vähemaks, organismide liigirikkus ja hulk väheneb. Toiduvõrgustik korraldub ümber ja enamasti lihtsustub. Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal
  • Eesti keskkonnakaitse
    Eestis tegelevad riiklikul tasemel keskkonnaprobleemidega Keskkonnaministeerium ning selle haldusalas olevad valitsusasutused Maa-amet, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon.
    majanduse päevaprobleemid.
    Energiatootmine ja keskkonnakaitse: Keskkonnanõuete täitmine on varustuskindluse ja majandusliku efektiivsuse kõrval energeetika üks kõige olulisemaid valdkondi, sest elektri- ja soojatootmisega kaasnevad paratamatult keskkonnakahjustused ja saastaheide. Kuigi tänapäevaenergeetikas on ülekaalus saastavamad fossiilkütused (2000. aastal toodeti umbes 72% elektrist fossiilkütustest, 20% tuumaenergiast ja 8% taastuvenergiast, vt joonist 1) ning on tõenäoline, et fossiilkütused jäävad maailmas primaarenergia valikul kõige suuremat tähtsust omavaks ja stabiilsemaks energiaressursiks veel paljudeks aastateks, teeb enamik maailma riike jõupingutusi energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks, energiatootmise ja -tarbimise efektiivsuse tõstmiseks ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu laiendamiseks. Uute, kõiki keskkonnapiiranguid rahuldavate tootmisüksuste ehitamise maksumus on praeguste elektrijaamade omast palju suurem. Kui aga arvestada Euroopas ja mujal maailmas valitsevat trendi keskkonnanõuete karmistamisele, saastaja -maksab-põhimõtte laialdasemale rakendamisele ja fossiilkütustele määratud subsiidiumide kaotamisele, osutub keskkonnahoidlike jõujaamade ehitamine pikemas perspektiivis majanduslikult põhjendatuks. Viimastel aastakümnetel on energiasektor olnud Eestis suurim vee ja mineraalsete loodusvarade kasutaja ning jäätmetekitaja . Fossiilkütuste ( põlevkivi , masuudi ja maagaasi) põletamine , elektri ja sooja tootmine ning imporditud autokütused põhjustavad lõviosa Eesti kasvuhoonegaaside emissioonist, õhku paisatud tahketest osakestest ja lenduvatest orgaanilistest ühenditest.
    Loodusvarad:
    • Keskkonna osad, mida inimkond vajab olemasoluks ja kasutab tootmises
    • Otse loodusest võetav ( vesi,õhk, kaevandatavad maavarad)
    • Põllukultuurid
    ja nende kaitse vajadus.
    Keskkonnakaitse strateegia:
    Keskkonnastrateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse  arengutaset arvestades.
    12. märtsil 1997. a. Kiitis Riigikogu heaks Eesti keskkonnastrateegia, millega sätestas vabariigi keskkonnapoliitika 10 prioriteetset lõppeesmärki ja täpsustas ülesanded, mis riigil tuleb ellu rakendada aastateks 2000, 2005, 2010 ja 2030.
    Keskkonnakaitse põhiprintsiibid
    • läheduse põhimõte  
    Töödelda kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmed nende tekkekohale
    võimalikult lähedal asuvates keskkonnanõuetele vastavates
    rajatistes
     «saastaja maksab» põhimõte
    Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma
    keskkonna kahjustuste eest
     «saastaja maksab» põhimõte
    Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma
    keskkonna kahjustuste eest
    Säästev areng- areng, mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastata nende vajadustele. Ei kahanda eluks hädavajalike ressursside nagu puhas vesi ja õhk kättesaadavust , et need säiluks ka tulevastele põlvedele.
    Säästev looduskasutus ja keskkonda säästva tehnoloogia vajalikkus: Säästva arengu poliitiline kontseptsioon toetub kolmele sambale: keskkond, majandus ja sotsiaalvaldkond. See tähendab arengut, kus oleviku põhinõudeid ohustamata võetakse arvesse tulevaste põlvede vajadus ja mis on seega maailma looduskaitse strateegia praktiliseks väljundiks . See ei tähenda, et majanduslikule arengule seatakse arutud piirid, vaid et majanduslik kasv peab arvestama looduse seatud piire .
    Säästva arengu mõistet on tõlgendatud mitut moodi. Enamik vaidlustes osalejatest on tunnistanud arenevate maade majandusliku kasvu vajadust. Majanduskasvu vastaste arvates tuleb arenenud maades piirata (vähendada) tarbimist. Ühtlasi tähendaks see ka ressursikasutuse piiramist, jäätmetekoguste vähendamist. Keskkonnasõbralik majanduskasv on säästva arengu komponent . Kuid me ei saa vältida säästva arengu laiemat probleemi: vajadust vähendada absoluutselt esmaste loodusvarade netokasutust.
    Tänapäeva infoühiskond kujundab mitmeti spetsiifilise elulaadi, sealhulgas suuresti ka suhtumise loodusesse . Küsimus seisneb selles, kuivõrd tähtsustatakse looduskeskkonda kui kõigi meie materiaalsete hüvede ja suure osa vaimsete hüvede allikat. Majandustegevuses valitseb praegu lineaarne tootmisviis – taastumatute loodusvarade hävitavalt ulatuslik ja taastuvate ressursside suhteliselt tagasihoidlik kasutamine. Samas tekivad suurtes kogustes jäätme- ja heitmehulgad, mida saaks efektiivsel ja targal kasutusel suunata taastootmisse. Just seetõttu on jäätmekäitlus muutunud säästva looduskasutuse üheks oluliseks näitajaks. Lineaarselt tootmisviisilt ringlevale tootmisele üleminekul on kaks peamist suunda: uuenevate loodusvarade eeliskasutus ning jäätmevähene tootmine ja jäätmete maksimaalne taaskasutamine.
    Keskkonnaindikaatorid (surve-, seisundi-, mõju-, toimeindikaatorid):
    Keskonnamõõdib mis iseloomsutab keskkonna seisundit ja selle mõju inimestele, ökosüsteemidele ja materjalidele.
    Liikumapanevad jõud: inimtekkelised mõjurid , mis põhjustavad keskkonnakoormust ( poliitikad , eluviis jne)
    Koormus ehk surve: peegeldavad intensiivsust (energia ja taastumatu vara tarbimise mahud, saasteainete heitmed, transpordimahud jne)
    Seisund: näitavad surve tõttu muutuvad keskkonnaelemendi või terviku kvaliteeti (vee, õhu kvaliteet, liikide arvukus, taastumatu vara kogus)
    Mõju: mõõdavad seisundi muutuste tagajärgi (ökosüsteemi viljakuse, inimese tervise muutus)
    Vastumõju: iseloomustavad keskkonnaseisundi hoidmise ja parandamise põhimõõteid (keskkonnamaksud, korduskastusu, inimeste harimine, puhtam tootmine jne)
    Kemikaalide säästlik tarbimine-  inimeste teadvustamine ja üritama üle minna looduslikemale vahenditele.
  • Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär , stratosfäär , mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid , eriti koos karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris – 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis(eeskätt CFC-ühendid, halogeensüsivesinikud
    ja dilämmastikoksiid) hävitavad osooni kihti., kasvuhoonegaasid- Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist kokku üIe 40. Gaasid, mille molekulid neelavad infrapunast kiirgust Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. 90% CO2 ja veeaur.
    Õhu koostis ja saasteallikad: on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Heitgaasid( trantsport ;põletamine), Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked ) tekitavad sudu , happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani hulga suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust; Hapestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena.
    Õhureostus Eestis. Õhureostuse kahjustav toime loodusele ( taimestik , muld jne.): Soojenemine, veetaseme tõus, muutused taimkatte vööndilisuses ( tundra kaob), taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik, mineralisatsiooni kiirenemine, sademete jaotuse muutus, aurumõju kasv – soostumine.
    Õhureostus ja tervis: Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist. Teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine , õhu kõrge tolmusisaldus - põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud – tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust
    Õhukaitse põhiteed-  olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, biokütustele üleminek.
    Saastekahjud- Saasteainete ja jäätmete sattumine looduskeskkonda. 
    Saasteainete emissiooni piiramine.
    Müra : Igasugune heli, mis on soovimatu või mõjub häirivana Mitteperioodiliselt võnkuv heli - lärm ehk müra teatud ebameeldiv heli, mis väsitab või kahjustab organismi füüsiliselt ja psüühiliselt Füüsikalises mõistes - müra helide korrapäratu segu, milles on mitmesuguse kõrgusega (võnkesagedusega) ja intensiivsusega ( tugevusega ) helisid , mis tervikuna on ebapüsivad ja komplitseeritud
    Allikad: Tööstusettevõtted ja töövahendite kasutamine Transpordivahendid Elamis- ja puhkealal tekkiv müra Elamutes ja avaliku kasutusega asutustes tekkiv müra. Müravastu: õiguslike, linnaehituslike ja planeerimise, tehniliste, organisatsiooniliste, halduslike kasvatuslike meetmetega Hoida ära müra tekkimine või selle võimaluse puudumisel nõrgendada mürataset vähemalt lubatud piirväärtuseni; Tõkestada müra pääs ümbritsevassekeskkonda; Kaitsta töötajaid ja elanikke nendele toimiva müra eest.
  • Veereostus:
    • Paralleelselt õhu saastumisega saastub ka vesi
    • Hüdrosfääri saastekoormus osutub eriti suureks, sest sinna suubuvad saasteained tööstuse, põllumajanduse heitvetega ning atmosfäärist väljapestud saast
    • Veekogudel on inimtegevuses oluline koht...
    • Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse.
    Veekaitse - Veekaitse peamine eesmärk on tagada vee säästev kasutamine ja vee hea seisund. Seadusega piiratakse vee kaitsmiseks paljusid tegevusi. Näiteks tuleb reostunud vett enne veekogusse juhtimist puhastada , veekogude läheduses ei tohi kasutada taimekaitsevahendeid, sõnnikut ei tohi laotada külmunud pinnasele , väetisi võib kasutada piiratud kogustes hektari kohta jms
    Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus- Eestis on mageveevaru piisav, kasutatakse nii põhja- kui ka pinnavett . Veekasutuse indeks on väike (4% piires), jäädes alla kriitilise veevaru kasutuspiirile (20%).
    Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga. Probleemid: suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis, kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis, kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa).
    Jõgedes ja järvedes on suur veetagavara. Eestis kasutatav joogivesi : 36% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 27% madalatest kaevudest.
    Tallinna põhjaveevarud kogu vajaduste katmiseks ei ole piisavad .
    Reostusallikad:
    Punktreostusallikad – sademete-, munitsipaalvesi, loomafarmid, tööstusettevõtted
    Hajureostus – põllu-, metsamajandus , kaevandus, prügimäed
    Reostuse näitajad- Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt.
    Veekogude eutrofeerumine - taimede toiteelementide (P, N) ja orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärg.
    Põhjused:
    Muldade erosioon
    Reovee juhtimine veekogudesse
    Liigne väetamine
    Maaparandus valgalal
    Raskmetallid - Gaasilised orgaanilised saasteained on benseen , tolueen, ksüleen , trikloroeteen, polüaromaatsed süsivesinikud jne. Õhuga homogeenne segu ja ei sadestu.
    Toksilised ained:
    • Keskkonnale toksilisi aineid satub veekogudesse heitvetega eeskätt keemia-, tekstiili-, naha ja põlevkivitööstusega, aga ka hajureostusena põllu- ja metsamajanduses
    • Mürkained vahendavad otseselt veekogu primaarproduktsiooni, mis mõjutab kalastiku juurdekasvu . Samuti mõjutavad nad mikroorganismide elutegevust, aeglustuvad lagunemis- ja isepuhastusprotsessid ja orgaaniline aine kuhjub
    • Toksilised ained on ka kantserogeense toimega.
    • Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui – loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes . Ohtlikumad hajureostusest mürgised keemilised ained taimekahjurite, seente ja umbrohtude tõrjeks – pestitsiidid
    • Veeorganismidele kõige ohtlikumad keemiliselt väga püsivad kloreeritud süsivesinikud – DDT, lindaan , aldriin jne. Lagunevad väga aeglaselt ja kuhjuvad toiduahelas lõpplülide organismide rasvkoes – hülged , kotkad.
    • Mürkide mõju hindamiseks kasutatakse mõistet – letaalne kontsentratsioon LC50 – mürkaine sisaldus keskkonnas, kus 50% katseloomadest sureb .
    Heitvee puhastamise viisid:
    Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest
    Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste)
    Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine , setitamine ). Tähtsamad seadmed on võred, sõelad, filtrid.
    Füüsikalis-Keemiline (II ja III)
    Lahustunud ained ( fosfor ) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja.
    Bioloogiline (II ja III)
    Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Mikroorganismid kasutavad lahustunud orgaanilised ained oma elutegevuses ning biomass seob kolloidse heljuvaine. Orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja veeks .
    Ökotehnoloogia- Kasutavad ära ökosüsteemi isereguleerimist. Nt märgalahuastid reovee puhastamiseks , öko ehitusmaterjalid , ökoarhitektuur et vähendad energiakulu jne.
    Looduslähedased puhastusmeetodid:
    Biotiigid – looduses avatud tiigid. Vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos . Põhjakihis on anaeroobne keskkond.
    Märgalad , tehismärgalad-
    Märgalad ja nende kaitse- Valdavalt niisked mullad, niiskust nõudev taimestik, nt sood ja rabad . Aitavad magevee resurssi säilitada, veekvaliteedi hoidmine (pm filter), mitmekesisuse kaitse, üleujutuste kontroll, pikem veeviibeaeg (soodustab looduse poolset isepuhastust).
    Rannikumeri ja tema seisund ja kaitse:
    • Isolatsioon maailmamerest
    • Väga madal soolsus
    • Geoloogiliselt väga noor veekogu
    • Madal liigiline mitmekesisus
    • Kooslused on omapärane segu mere-, järve- ja
    riimvee organismidest
    • Vähe ehtsaid riimveelisi liike võrreldes
    geoloogiliselt vanade riimveeliste Musta ja
    Kaspia merega
    Läänemere kaitse ( HELCOM )­- HELCOM e Läänemere merekeskonna kaitse komisjon – Läänemere merekeskkonna kaitse konvenktsioon – Eesti, Taani, Soome, Saksmaa, Läti, Ledu, Poola, Venemaa, Rootsi, Euroopa Komisjon. Eesti liitus 22.01.1992
    Põhiprintsiibid ja kohustused:
    • Võetakse tarvitusele kõik reostuse ennetamiseks ja vältimiseks tarvilikud meetmed, et saavutada Läänemere ökosüsteemi taastumine ja stabiilsus
    • Võetakse tarvidusele kõik ennetavad meetmed
    • Edendatakse parimat keskkonnapraktikat ja parimat võimalikku tehnoloogiat
    • Rakendatakse saastaja maksab põhimõtet
    • Kindlustatakse, et Läänemere seire ja reostuskoormuse määramine oleks vajalikul teadulikul tasemel
    • Antakse oma parim, et käesoleva konventsiooni täitmine ei põhjustas reostust väljaspool Läänemere piirkonda

  • Jäätmemajandus- säästliku arengu oluline osa, et kasutada säästlikult ressursse ja võimalikult vähe saastada loodust, vältida jäätmeteket ning rakendada rohkem taaskasutust.
    Jäätmemajanduse lähtealused - Jäätmekäitluse hierarhia : vältida, vähendada, korduskasutada, taaskasutada materjalina, taaskasutada energia tootmiseks, ladestada.
    Jäätmete kogumise ja töötlemise süsteemid:
    Käitluse kõige kallim osa on kogumine ja vedu.
    Eeltöötlemine – sortimine, kohapeal sorditakse paber, klaas, olme, ohtlikud. Sorditakse käsitsi, sõelumine, mehaaniline, setitamine, magnetiline, optiline jne.
    Lõpptöötlemine – MBT ehk meh ja bioloogilised tehnikad, pm lagundamine. Keemilised meetodid, termilised meetodid, põletamine, ladestamine.
    Jäätmekäitluse põhiteed:
    • Mehaanilised meetodid – ladustamine prügilasse
    • Termilised meetodid - põletamine
    • Bioloogilised meetodid – kompostimine, anaeroobne lagundamine
    • Keemilised meetodid
    Jäätmete teke – sorteerimine – kogumine – vedu – töötlemine – lõppladestus. Jäätmekäitlus on jäätmehoolduse osa, mis tegeleb jäätmete kogmise, veo, taaskasutamise ja kõrvaldamisega. Jäätmehooldus on kõik tegevused mis seotud jäätmetega.
    Tõhustamine – vähendada, ümbertöötlemine, paremad prügilad, uuemad tehnoloogiad , toksiliste toorete asendamine
    Ohtlikud jäätmed- – inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist või keskkonda.
    Kahjulik toime:
    • Plahvatusohtlikud ained – tundlikud kuumusele, leegile, hõõrdele, löökidele
    • Oksüdeerivad ained – vallandavad eksotervilise reaktsiooni
    • Tuleohtlikud vedelad ained – võivad iseenesest kuumeneda
    • Kergesti süttivad tahked ained
    • Ärritavad mittesööbivad ained
    • Ained, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaugu on kahjulikud
    • Mürgised ained, mis võivad põhjustada surma või kroonilisi tervisehäireid
    Tavajäätmed­- – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
  • Keskkonnakaitse õiguslikud alused:
    1) keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit;
     2) säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele;
     3) loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse;
     4) keskkonna hea seisund;
     5) keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine.
    Seadusandlus ja kontrolli mehhanism keskkonnakaitses.
    • Keskkonnaseire seadus - §6, §7, §9
    • Avaliku teabe seadus - §28, §66
    • Keskkonnaregistri seadus - §28, §29, §30
    • Konventsioonid
    Keskkonnaseire seadus loetleb ülesanded, mida keskkonnaseire kaudu täidetakse:
    • keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine;
    • meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja prognoosimine ;
    • keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine;
    • taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine;
    Keskkonna hindamise alused, standardid ja kriteeriumid:
     1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks , millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;
     2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta;
     3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.
    Saastemaksud ja trahvid :
    Saastetasud – saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest (pakendiaktsiis -1997)
    Saastetasu välisõhu saastamise eest süsinikdioksiidiga ei tule maksta neil saasteallikate valdajatel, kelle põletusseadmete summaarne nimisoojusvõimsus on väiksem kui 50 MW, samuti biokütuste, turba ja jäätmete põletamisel. Pakendiaktsiisiga ei maksustata pakendit, millest vähemalt 60% taaskasutatakse.
    Keskkonna seisundi jälgimine ja kontroll ( seire )- Järjepidev jälgimine, mille eesmärk on prognoosida seisundit ning koguda lähteandmeid plaanide ja arengukavade koostamiseks .
    Keskkonnakaitse kontrolli organisatsioon Eestis ja rahvusvahelised konventsioonid- Keskkonnajärelvalvega tegeleb keskkonnainspektsioon eestis. Kiirgusohutuse nõuete täitmist jälgib kiirguskeskus.
    Eesti keskkonnastrateegia: Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia , mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult , ulatuselt, kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade arengukavade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul .
    “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Kuivõrd keskkonnastrateegia on pikaajaline (25 aastat), siis on võimalik teiste valdkondade arengukavade täiendamisel arvestada keskkonnastrateegias toodud põhjus-tagajärg seoseid ning töörühmade poolt pakutud eelistatud meetmeid (tegevussuundi). Pikaajaliste arengueesmärkide täitmiseks vajalike tegutsemissuundade järgimine mõjutab riigi erinevaid sektoreid täna ja tulevikus ning eeldab nii seadusandliku kui täidesaatva võimu tegevuste järjepidevust ja kooskõla
    Keskkonnakaitse tööstuses.
    Tööstusettevõtete keskkonnapoliitika- Vähendada veekulusid ja heitvee sattumist valesse kohta.
    Keskkonnakaitse rakendamise teed.
    Ainebilansid - Iseloomustab juurdetulekut, kulu ja akumuleerumist mingi objekti suhtes. Näiteks võib vaadelda veebilansi mingis järves. Võib vaadelda ka mingite mürkainete bilansi elusorganismides või keskkonnas, nt soola bilanssi põhjavees vmt.
    Jäätmete minimiseerimine- Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine, seejärel korduskasutus ja siis taaskasutus (materjalina või energia tootmiseks) ning kõige viimase vahendina jäätmete kõrvaldamine.
    Puhastustehnoloogia.
    Ehitustegevus ja keskkonnakaitse- Ökoloogiliste ehitusmaterjalide loomisel ja hoonete ehitamisel kulub kümneid kordi vähem energiat kui betoonist, metallist ja plastikust ehitiste ning materjalide loomiseks.
    Ökoehitus- Ökoehitus ehk ökoloogiline ehitamine tähendab energiat ja loodust säästvat ehitiste kavandamist ja ehitamist. Ökoehituse eesmärk on koormata võimalikult vähe keskkonda. Selleks tuleb hoonete jt ehitiste asukohad valida sobivad juba planeerimise faasis ja hoone kavandada energiatõhusana ning looduslikest materjalidest .

    • Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪
    Vasakule Paremale
    Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused #1 Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused #2 Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused #3 Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused #4 Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused #5 Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused #6 Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused #7 Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused #8 Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused #9 Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused #10 Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused #11
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lotatimmu Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused
    Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused keskkonnakaitse müra loodusvarad keskkonnastrateegia mitmekesisus valdkond tehnoloogia keskkonnamõju seire veevaru saastetasu jäätmekäitlus troposfäär süsivesinikud saastaja kasvuhoonegaasid vältimine inimkond energeetika jälgimine

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    7
    doc

    Keskkonnakaitse teooria

    1.Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Keskkonnakaitse olemuseks on teaduslikud, praktilised ja tehnilised tegevused mille ülesanded on tõhusamalt ja säästlikult kasudada loodusressursse, vältida reostust, kasutada selliseid tehnoloogiaid mis on suunatud loodusressursode taaskasutamisele ja korduvkasutamisele.Kõik need tegevused on suunatud ökosüsteemide kaitsmisele Keskkonnakaitse ülesanded ennetada reostust ja seda vältida, selgitada välja millised majanduslikud ja tehnoloogilised tegevused tuleb kasutusele võtta,et minimiseerida tootmise jääkprodukte, et võimalikult säästlikult /jätkusuutlikult kasutada ressursse. 2. Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. 3

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    thumbnail
    12
    doc

    Keskkonnakaitse kosnpekt

    Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid,

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    thumbnail
    7
    docx

    Keskkonnakaitse ja säästev areng eksamiks

    Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on

    Keskkonna ökonoomika
    thumbnail
    7
    docx

    Keskkonnakaitse ja säästev areng eksamiks

    Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    thumbnail
    20
    doc

    Keskkonnakaitse ja säästev areng

    Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad

    Jäätmekäitlus
    thumbnail
    10
    docx

    Keskkonnakaitse kokkuvõte

    Looduskaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Roheline elamisviis ­ elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult e tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja püsikestvuse saavutamise. · Majanduslik aspekt ­ optimaalne loodusressursside kasutamine ­ taastuvad ja taastumatud ressursid. · Sotsiaalne aspekt ­ areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse asutamise. · Ökoloogiline aspekt ­ säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptsiooni muutustele. Säästev areng ­ areng, mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastata nende vajadustele

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    thumbnail
    33
    docx

    Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

    Ökosüsteemide funktsioonide ning puhta keskkonna inimestele tagamine Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Selleks, et seda säilitada, peab inimene teadma, kuidas see funktsioneerib. Ökotsiid - genotsiid eluslooduse suhtes Ökosüsteemide ulatuslik kahjustus, hävitamine või kadu kindlal ajal. Nt Amazonase vihmametsade laialdane raie. Säästev areng - Sustainable development Areng, mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastata nende vajadustele. Tee inimtegevuse tasakaalustamiseks loodusega laiemalt. Ühe planeedi kontseptsioon ""...a continuing process of economic and social development, in both developing and industrialised nations, that meets the needs of the present without compromising the ability of future

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    thumbnail
    4
    doc

    Keskkonnakaitse kokkuvõte

    siin laguneb suurem osa inimese poolt loodusesse paisatud reostusest. Läänemereäärsed märgalad on olulised kogu Euroopale (rikas/haruldane loomastik, taimestik). WWF tegeleb Läänemereäärseete märgalade kaitsmisega (Matsalu lahe, Väinamere kaitse). ELF on läbi viinud põhjaliku rannaniitude ja lamminiitude inventuuri, mis annab hea ülevaate neist Eesti poollooduslikest kooslustest, selle projekti käigus koostati ka andmebaas märgalade väärtuste kohta. Säästev areng Tähistab säästlikkust kolmel alal – keskkonna, majanduse ja kogukonna. Säästev areng on areng, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. Eesmärgid: 1)Ei kahanda eluks vajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust. 2)Taastumatud ressurssid ei ammendu enne kui tööstus ja tehnoloogia on need võimelised asendama teiste ressurssidega 3)Taastuvate ressursside varud ei ammendu

    Keskkonnakaitse


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Registreeri ja teeni
    10 punkti

    Konto olemas? Logi sisse

    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun