Milline on tähtsaim eesmärk jäätmekäitluse hierarhias? Jäätmetekke vältimine Milline kaskukõver iseloomustaks rahvastiku jätkusuutlikku kasvu? Sigmoidne kõver - Logistiline kõver - S-kujuline kõver (nad on samad,aga nimesid on erinevad) Maakera toiduprobleemi saab lahendada? Tootlikkuse suurendamisel arengumaades ja söömisharjumuste muutmisel Keskonnakaitse üks põhiprintsiipidest on? Reostuse ennetamine. Puhta keskkonna tagamine. Peamised keemilised ühendid, mis põhjustavad eutrofeerumist veekogudes on P ja N ühendid (lämastik ja fosfor) Imetajate kõie tavalisem kohanemisvõime muutuvas keskkonnas on Termoregulatsioon Maakera toiduprobleemi saab lahendada kui… Haritava maa pindala suurendamisel tööstusmaades Suktsession? Ökosüsteemide pikkajaline muutumine, kus hõivatakse uut maapinda. Keskkonnaseire on Organisatsiooni keskonna saastatuse arvestamine juhtimissüsteemide koostamisel Mill
Keskonnakaitse Eksam Küsimus vastus Milline on tähtsaim eesmärk jäätmekäitluse hierarhias? Jäätmetekke vältimine Milline kaskukõver iseloomustaks rahvastiku jätkusuutlikku kasvu? Sigmoidne kõver - Logistiline kõver - S-kujuline kõver (nad on samad,aga nimesid on erinevad) Säästva arengu printsiip? Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine Maakera toiduprobleemi saab lahendada? Tootlikkuse suurendamisel arengumaades ja söömisharjumuste muutmisel Keskonnakaitse üks põhiprintsiipidest on? Reostuse ennetamine. Puhta keskkonna tagamine. Peamised keemilised ühendid, mis põhjustavad eutrofeerumist veekogudes on P ja N ühendid (lämastik ja fosfor) Imetajate kõie tavalisem kohanemisvõime muutuvas keskkonnas on Termoregulatsioon Maakera toiduprobleemi saab lahendada kui... Haritava maa pindala suurendamisel tööstusmaades Suktsession? Ökosüsteemide pikkajaline muutumine, kus hõivatakse uut maapinda. Säästva arengu
Eestis energeetika (põlevkivitööstus). Maailmas põllumajandus. Nimetage ülemaailmse elurikkuse vähenemise 4 peamist põhjust. Elupaikade hävimine ja killustumine; muutused maakasutuses; Invasiivsed võõrliigid; Ressursside ülekasutus (ülepüük jms); Keskkonnasaaste; Kliimamuutused. 4 klassikalist demograafilise ülemineku etappi. Millist etappi läbib praegu Eesti? I etapp - demograafiline plahvatus: Demograafiline üleminek sai alguse esmalt Euroopas, mil algas üldine ühiskonna areng. Üleminek algab väga kiiresti – suremus väheneb järsult, kuid sündimus jääb endiselt väga kõrgeks. Sellist protsessi nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks, kuna rahvaarv kasvab plahvatuslikult. [1]. Suremuse languse põhjusteks oli arstiteaduse areng ja parem arstiabi kättesaadavus, mille seoses väheneb ka imikusuremus. Elu- ja töötingimuste paranemisega kaasneb pikem eluiga. Samuti paraneb toiduainete kättesaadavuse ja puhas joogivesi tagab haiguste leviku vähenemise
Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine,
Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Roheline elamisviis elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult e tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja püsikestvuse saavutamise. · Majanduslik aspekt optimaalne loodusressursside kasutamine taastuvad ja taastumatud ressursid. · Sotsiaalne aspekt areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse asutamise. · Ökoloogiline aspekt säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptsiooni muutustele. Säästev areng areng, mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastata nende vajadustele
· võistlus (parem asukoht, rohkem toitained, jne) Liigisisene konkurents toimib vaid suure tiheduse juures. Liikide vahelised · võitlus toitumise pinnal toiteahel "hävitaja ohver", kisklus (karnivoorid, omnivoorid, herbivoorid) · parasitism "parasiit peremees", ei lõpe surmaga, kuid üks organism elab teise arvel seened taimedel, kirbud koertel · konkurents tekib toitumisel sarnasest toidust, mistõttu areng nõrgeneb, aga ka valguse vajadus. On nii liikidevaheline kui ka liigisisene · sümbioos - sümbiondid, suhe vastastikku kasulik toitumise pinnal; tolmlejad, levitajad ÖKONISS · Mingi liigi ökoamplituudid e kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. · Põhiniss, · tegelik e. realiseeritud niss Antropogeensed tegurid · Inimtegevuse mõju organismidele · otsene mõju · kaudne mõju keskkonna muutuse läbi Otsene vahetu toime elusale
Ökosüsteemide funktsioonide ning puhta keskkonna inimestele tagamine Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Selleks, et seda säilitada, peab inimene teadma, kuidas see funktsioneerib. Ökotsiid - genotsiid eluslooduse suhtes Ökosüsteemide ulatuslik kahjustus, hävitamine või kadu kindlal ajal. Nt Amazonase vihmametsade laialdane raie. Säästev areng - Sustainable development Areng, mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastata nende vajadustele. Tee inimtegevuse tasakaalustamiseks loodusega laiemalt. Ühe planeedi kontseptsioon ""...a continuing process of economic and social development, in both developing and industrialised nations, that meets the needs of the present without compromising the ability of future
Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik. Keskkonnariski hindamine - Keskkonnamõju hindamise osa, milles selgitatakse, millised on tegevusega kaasnevad keskkonnariskid ning kas organisatsiooni tegevusest piisab riskide ohjeldamiseks. Keskkonnakaitse - Rahvusvahelised, riiklikud, halduslikud ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna halvendamise vähendamiseks või vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Keskkonnanorm Teatava reoaine või reoainete rühma sisaldus vees, õhus, pinnases, settes või elusorganismides, mida ei tohi inimtegevus tervise või keskkonna kaitsmiseks ületada (EQS, WQS jm.). Keskkonnatasu - Keskkonna kasutusõiguse müügihind: näiteks, loodusressursi kasutusõiguse tasu,
Kõik kommentaarid