Keskkonnakaitse ja säästev areng ül. 11 töövihikust (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

xlsx

Kekskonnakaitse ja säästev arengu töövihiku excel 6-13 üles

Põlevkivi 663000 Tuhakogus Aastane tuhakogus Cd 39,3 3,4 0,153 117251,55 398,7 3,1 3,44 0,158 9248,85 31,8 4,7 0,9 0,479 14022,45 12,6 32,2 2 0,512 96068,7 192,1 4,4 0,77 0,347 13127,4 10,1 11 0,81 0,334 32818,5 26,6 3,1 1,48 0,429 9248,85 13,7 0,6 2,31 0,523 1790,1 4,1 0,1 4,79 0,403 298,35 1,4 1,5 4 0,421 4475,25 17,9 298350 709,0735 Hg 17,9 1,5 6,7 49,2 4,6 11,0 4,0 0,9 0,1 1,9 97,72961  Kütusekulu linnas 100000 Kütusekulu maanteel 100000 - +

Keskkonnakaitse ja säästev areng

20

doc

Hüdroloogia materjalid

HÜRDOLOOGIA Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek. Evaporatsioon- aurumine. Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek. Veel on kolm olekut, mille muutudes vabaneb või neelduv energiat. VEERINGE SOOJUS- JA KIIRGUSENERGIA BILANSI SKEEM -1-  VEEBILANSI ESITUSVIISID · Teksti kujul: Aastas langeb sademeid 650 mm, aurub 400mm ja voolab ära 250mm · Veebilansi võrrand: P=E+Q P-sademed E-aurumine Q- jõgede äravool · Graafiline esitlusviis; näiteks tulpdiagramm · Plokk-skeem · Pilt-skeem · Kaart · Kombineeritud kujul VEE JAOTUS MAAL GLOBAALNE VEEVARU MAAKERAL Maailmameri ­ 97,2% Mandrijää ja jääliustikud ­ 2,15% Põhjavesi ­ 0,62% (sh aktiivse veevahetuse tsoonis 0,29%) M

Hüdroloogia

26

pdf

Konspekt

 Vendile järgnes Eesti alal pikem maismaaline periood, mille vältel osa vendi Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veepidemeks on alamordoviitsiumi argilliitkilt, kompleksi setteid kanti minema. Kambriumi ajastu (570-480 milj.a. tagasi) esimesel poolel savid ja glaukoniitliivakivid. Veekompleks, milles eristatakse 2-4 põhjaveeladet, rahuldab ujutati suur osa Ida-Euroopa platvormist, sealhulgas ka Eesti põhja- ja kirdeosa, üle suure osa Eesti põhjaveevajadusest. normaalsoolasusega merelise veekogu poolt. Ajastu vältel muutusid basseini piirjooned korduvalt. Siluri ladestu Karbonaatkivimid kambriumis puuduvad. Laialdase levikuga on kambriumi Siluri (435-405 milj.a. tagasi) ajal kattis meie ala perikontinentaalne meri.

Eesti mullastik

3

doc

Keemia eksam: ained

mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Happelisus e. pH ­ vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm e. vesinikioonide kontsentratsioon (suurus mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses). Rakendadakse praktikas keskkonna happelisuse või aluselisuse keskkonna hindamiseks. Mida madalam on pH, seda rohkem H + ioone on. Neutraalseks 6,5...7, alla 6,5 on happeline ning üle 7 on leeliseline. Normaalne looduslik sademete pH=5,6, kuid võib kõikuda 4,6...5,6-ni. Kui pH on alla 3 või üle 9, kahjustuvad soontaimede juured otseselt kui ka kaudselt läbi toitainete ja kahjulike ainete liikumise. Kui pH on alla 4,0...4,5 lahustub toksiline Al3+ ja liigub taimejuurtesse, ka Mn2+ ja Fe3+. Probleem on selles, et siis uhutakse Ca, Mg ja K mullast välja. Leeliselises keskkonnas on vastupidi ning Al, Mn ja Fe on taimedele kättesaamatud

Keemia

15

pdf

Keskkonnakeemia 3 loeng: vesi

vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad. · Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. · Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning

Keskkonnakeemia

26

docx

Keemia praktikum nr1: Ideaalgaaside seadused

21 M CO2  44,0 ⋅ 44,0 ∆% = 100% 1.22 Püld  p H 2  p H 2O 1.23 millest p H 2  Püld  p H 2O 1.24 Püld – gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel P üld   p H 2O  VT 0 V  0 0 PT 1.25 Suhtelise vea leidmine: x õ  xt ∙ xõ Es = 100% 1.26 Tabel 1.1. Veeauru osarõhk sõltuvalt temperatuurist. t° °C p H 2O t° °C p H 2O t° °C p H 2O

Keemia alused

14

doc

Jõksi järv

TARTU ÜLIKOOL Geograafia osakond JÕKSI JÄRV Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Üliõpilane: Kadri Saia Rakendushüdrobioloogia II Kursus EMÜ Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. ALGANDMED.........................................................................................................4 2. TULEMUSED..........................................................................................................5 3. ANALÜÜS...............................................................................................................9 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 11 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................

Eesti veed

10

doc

II vaheeksami kokkuvõte

Muda käitlemine Ladestamiseks tahke aine sisaldus vähemalt 35%, toormudas=1-5%. Muda liigitadakse: - toormuda: käitlemata muda; - mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; - bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; - segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; - settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Liigmuda võib anaeroobselt kääritada (maht väh. 30-50 %) võrra, tekib lõhnavaba ning termofiilse töötlemisel ka patogeenidevaba muda ning kõrvalproduktina metaan) mida võib põletada Toitainesisalduse kas.põllumajanduses ja haljastuses väetisena, takistab muda raskmetallisisaldus. * tihendamine- väh.veesisaldust tahke aine 2-3 kordse mahuni. Ümmargused settebasseinid, aeglaselt pöörlev segamisseadmega. Flotatsiooni kasutatakse harva * stabiliseerimine -orgaanilise aine lagunemisprotsessi peatamine või lõpuleviimine, et hõlbustada järgnevat muda käitlust ning kasutamist, hü

Tööstuslike jäätmete käitlus ja audit

Kommentaarid (1)