Keskkonnakaitse üldkursus konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellele ja miks on vaja looduse kaitset ?
  • Mis on keskkonnatasu ?
  • Mis on keskkonnamaks ?
  • Mis on indikaator ?
  • Kuidas defineerida keskkonnaindikaatorit ?
  • Milline on keskkonnaseisund ?
  • Mis toimub, milline on seisund ?
  • Mis mõjud sellega kaasnevad ?
  • Millised meetmed on kasutusele võetud ?
  • Kuidas eesmärk saavutatakse (tegevused ja meetmed) ?
  • Milline on ajakava? • Määratakse reaalselt saavutatav ajakava ja tähtajad eesmärgi õigeaegseks saavutamiseks. 3. Kes vastutab eesmärgi saavutamise eest ?
  • Millised on ressursid ?
  • Millal teostatakse kontroll eesmärgi saavutamise üle ?
  • Millal tuleb läbi viia ?
 
Säutsu twitteris
KESKKONNAKAITSE  ÜLDKURSUS 
Umbes 5000 aastat tagasi Eesti  alale  rännanud hõimud suhtusid  loodusesse  austusega. Neil olid 
pühad  paigad , mida hoolega hoiti: hi ed, al ikad,  kivid , puud,  jõed  ja järved. Eestis on tänini teada 
ligikaudu 550 hi t ja enam kui 2000 muud pühapaika.  
1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tal inna lähistel,  Eric  VI Menved. Keelu mõte oli kül  hoida saarte 
metsi kui meremärke, kuid  kaudselt  aitas see kaasa ka loodushoiule.  
1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused  Võhandu  jõel (Pühajõgi) lõhuti  pais  ja veski. Protestiti 
Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati 
jões  elavat  Pikset, mistõttu kahel  eelnenud  aastal oli maad tabanud  ikaldus .

1644  Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks  
nimetatud jõest Li vimaal Võhandus”  
1664 Rootsi  metsaseadus  laienes Eesti alale (säästev  metsaraie , mets-õunapuude, pihlakate, 
tammede, toomingate säilitamine)  
19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari  sajandiga  praeguse Eesti 
alale umbes 1300 parki 
1853 Loodusuurijate Selts (LUS)  
K.E. von  Baer  - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, 
valed püügiviisid. Koos Carl  Alexander  Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad  
1859 . a välja antud “Määrused  kalapüügi  piiramiseks  Peipsi  ja  Pihkva  järves”  
Alexander  Theodor  von  Middendorff - Hel enurme ja Pööravere mõisapargid, Hel enurme 
loodusmuuseum talupoegadele, kogude  hooldaja  Mihkel Härm  
1879  Gregor  Helmersen - ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest, mil es rõhutas nende kaitse 
vajadust 
Gregor Helmerseni tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu 
Tsaari-Venemaal.  
Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks 
1910 Loodi Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi  
algatusel . 14. augustil sõlmisid Kihelkonna  
pastoraat  ja Ri a loodusuurijate selts saarte rendilepingu eesmärgiga kaitsta neil pesitsevaid linde. 
Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks.  
1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov.  
1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon  
1931 trükiti nende ülevaated „Eesti loodusmälestusmärke“, mil e koostas Gustav Vilberg LUS-i 
looduskaitsesektsioonile  saadetud  teadete põhjal.  
1929 töötas  komisjon  (Andres Mathiesen,  Edmund  Spohr, Artur Luha, Gustav Vilberg ( Vilbaste
välja esimese looduskaitseseaduse projekti. See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti 
riigieelarvele lisanduvaid  kulusid .T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem 
Looduskaitse Nõukogu esimees  
1935 Eesti Vabariigi I  looduskaitseseadus  jõustus 11. detsembril  
1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Ri gi Looduskaitse Nõukogu (esimees  prof  T. 
Lippmaa ja Ri giparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts).  
G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor

1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav 
valitsemisasutusnimetatiLoodushoiu- ja Turismiinstituudiks ( direktor  P. Päts).  
1940 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust  kaitseala  (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 
rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse al  oli 80 parki, 
202  põlispuud , 210 rändrahnu.  
1955.aastal asutati  ENSV  Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega 
juhtis prof. E. Kumari;

1957 Esimene looduskaitse päeva tähistati 1957. a. novembris, 1959. aastast alates peetakse 
looduskaitse päeva maikuu teisel pühapäeval (emadepäeval)  
1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR),  juhendaja  J. Eilart  
1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel  
1966Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja 
kultuuripärandi kaitse  
1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitseorganisatsioonidega, nagu 
rahvusvaheline  
looduskaitse li t (IUCN),  
1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 
Sel e tulemusena lõpetati rabaservade kraavitamine ning arvati kuivendamisele määratud maade 
hulgast välja üle 200 000 hektari  soid , mil est ligikaudu pool vormistati hiljem sookaitsealadeks. 
1971  Loodi  Lahemaa   Rahvuspark   
1973 ilmus Eerik Kumari toimetamisel algupärane  käsiraamat  „Looduskaitse“.

1976  Matsalu  Ri klik  Looduskaitseala  saab  Ramsari  alaks

1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 
1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil  
1981 “ Soode  sõja jätk” - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena 
määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad  märgalad  Eestis: 
kuivendusfondist arvati välja 93 sood, kokku 207 000 hektaril  
1985-1987 “Fosforiidisõda” 

1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm  
1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala  
1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest  
1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha)  karstunud  ala kaitseks, kus moodustub 
Põhja- Eesti veevaru; 

1988.a. moodustatakse ENSV Ri klik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (esimees T. 
Nuudi );  
1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, olid Ti t Nuudi ministrina ja Endel Koljat 
aseministrina ametis 1990. a I kvartali jagu 
1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel 
töötav ühiskondlik looduskaitse  organisatsioon . ELF-i eestvõttel moodustati  Soomaa  ja Karula 
rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala.  
1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga  loodushoiu  suurfoorumil UNCED ( ÜRO  
keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus al kirjastati ka «Kli makonventsioon» ja «Bioloogilise 
mitmekesisuse  konventsioon ».  
1994.a. juunikuus võttis Ri gikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse;  
1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus»  
1997 kinnitati esimene “Eesti keskkonnastrateegia” ja “Eesti metsapoli tika”  
1998 ilmus „Eesti punane raamat“.

1999 jõustus uus metsaseadus. Alustati vääriselupaikade ja pärandkoosluste inventuuri.  
2000 alustati Euroopa Li du linnudirekti vi ja loodusdirekti vi nõuetele vastavate Natura 2000 
võrgustiku alade valikut 
2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus  
2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 
2017  Eesti on Euroopa Li du eesistuja (Olulisem teema „Looduspõhised lahendused 
keskkonnakaitses“) 

KESKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 
1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm

1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite  
nõupidamisel, Dobris  
1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu  konverentsil  Rio de Janeiros  
1995 Säästva arenguseadus

1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine  
Ri gikogus

1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit  
2000 Väätsa prügila  
2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava 
2004 Li tumine Euroopa Li duga, EL keskkonnaõiguse  ülevõtmine  ja rakendamine  
2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030  
2007. Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013  
2009 Moodustati  Keskkonnaamet   
2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur  
Rahvusvahelised teetähised keskkonnakaitse arengus 
1962 Rachel Carson "Hääletu kevad“,  Silent   SpringFawcett  Crest. 1962. 304 l  
“Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese 
enda vastu.»  
1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu  konverents   Stockholmis   
1972 Meadows, Forrester "Kasvupi rid"  
1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm  
1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros  

Kli mamuutuste konventsioon  

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon  

Agenda 21, Säästev areng  
2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis, Rio+10  
2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20  
2015 Säästava Arengu 17 eesmärki  
Igaüheõigus  ja muutused Eesti keskkonnaõiguses 
Igaüheõiguse (Everyman’s right) mõiste 

Õigus looduses vabalt li kuda koos kohustusega loodust hoida. [ SASS ] 

Looduses vabalt li kumise õigus kõikide maaomanike  maadel  viisil, mis ei too endaga kaasa paha 
ega  segadust . [RMK] 

Igaüheõiguse komponendid:

ÕIGUS – osa saada 

KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada 

VASTUTUS – seadust tunda ja sel est kinni pidada  
Igaüheõiguse mõte 
Looduses vabalt li kumine:  jalgsi  (suuskadel,  ratsa , räätsadel),  rattaga , mootorsõidukiga, 
maastikusõidukiga, üksi, hulgi 

Li kumine – maismaa 

︎Mitte erateed ehk avalikud teed 

Erateed – tähistatud (omaniku loal) ja tähistamata erateed 

︎Li klusmärk kehtib sõidukitele, kuid väljendab omaniku  suhtumist  võõrastesse

Liikumine – eramaa 

Eeldatakse lubamist, kui  maaomanik  ei ole keelust selgelt teada andnud. 

Keeldu võib väljendada ka suuliselt. 

︎Keeldu tuleb austada! 

Varem: Päikese loojumisest kuni päikesetõusuni võis eramaal viibida ainult maaomaniku loal. See 
keeld ei kehtinud aga kal asrajal, avalikul  veekogul  ja teel. 

︎Nüüd: võib ol a ka öisel ajal, va looduskaitse al   oleval  territooriumil kui kaitse- eeskiri  ei sätesta 
teisiti. 

︎Mastaabid linnas ja maal on erinevad! Maal algab kodu pi r krundipi rist, mitte välisukse tagant! 
Õuealale, aeda, istandikku, jm. võib võõras minna ainult kindla põhjendusega, näiteks sel eks, et 
küsida luba kalapüügiks, joogiveevõtuks, pikemaks telkimiseks, lõkketegemiseks jne. 
Põllumajanduslik maa –  heinamaa , põld,  karjamaa ... 

Ei ole lubatud li kuda külvil,orasel, viljas ,istandikus ja  mesilas ; samuti kohas, kus li kumisega 
võidakse tekitada omanikule kahju, kuigi puudub pi re või keelav tähis. 

Suvel tuleb põldude vahel li kuda piki põl upeenart või mööda kuivenduskraavi kal ast. 

︎Ära roni alale, mida maaomanik akti vselt kasutab, sh hoonetevaheline ala, ära häiri kodurahu ega 
riku omandit! 

Liikumine – veekogud 

Avalik kasutamine:  suplus , veesport, veel ja jääl li kumine,  kalapüük
Mootorsõidukiga vees või jääl li kumine EI OLE avalik kasutus! 

Mitteavalikult kasutatavat veekogu tohib kasutada üksnes omaniku loal ( eeldatav  luba, kui ei ole 
keelavaid silte) 

Purre, sild või mõni muu veekogus või sel e kohal asuv ehitis ei ole kal asraja osa ja võib kasutada 
üksnes omaniku loal (eeldatav luba, kui ei ole keelavaid silte) 

Kallasrada – kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja 
sel e ääres viibimiseks, sh sel e kaldal li kumiseks. 

︎Kaldaomanik peab igaühel  lubama  kal asrada kasutada! 

︎Laevatatavatel veekogudel 10 m, teistel 4 m ︎Suurveeajal (kal asrada on üle ujutatud) 2 m 

Kallasrada pole- ︎Kui on tegu mitteavalikuks kasutamiseks mõeldud veekoguga, siis kal asrada ei 
ole ja veekogu ääres  viibimine  ja sel e kasutamine on lubatud, kui omanik ei ole keeldu 
väljendanud. 

︎Kui keeldu väljendatakse (kirjalikult/suuliselt), siis veekogu juures viibida ei tohi! 

Avalikul veekogul puudub kallasrada: 

sadamas; 

tootmisvee veehaarde vähimas võimalikus teeninduspi rkonnas; 

enne  AÕS  jõustumist õiguspäraselt kal asrajale püstitatud ehitisel; 

hüdrograafiateenistuse ja seirejaamaehitisel; 

kalakasvatusehitisel; 

hüdroelektrijaama vähimas võimalikus teeninduspi rkonnas. 
Liikumine sõidukiga – veel 
Kondiauruga  sõiduk  (sõudepaat) 

Mootoriga  sõiduk (mootorpaat,  jeti  jms) 

Meri ja laevatatav veekogu: Väikelaev ja jeti peavad olema registreeritud,  väikelaevajuhi  tunnistus 
või vastav  eriharidus  

Mittelaevatatavad  siseveed : pi rkiirus 30 km/h. Alla 10 ha avalikel järvedel ja al a 10 m laiadel 
jõgedel on sisepõlemismootori kasutamine keelatud. 

Liikumine hulgi 
Hulk võib ol a suhteline mõiste 

Hulga suuruse pi rang kaitsealadel 

Konkreetne pi rang sõltub alast, st tuleb vaadata konkreetset kaitseala ja kaitse-eeskirja 

Kaitse-eeskiri (KEK) – konkreetse kaitsva objekti looduskaitseline reeglistik, mis tugineb 
looduskaitseseadusele 

Liikumispiirangud 
Looduskaitselised (maa, õhk, vesi) 

(Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon) 

Ri gipi riga seonduvad (Politsei- ja Piirivalveamet) 

Ohutusega seonduvad ( Päästeamet )

Asjaõigusseadusega seonduvad liikumispiirangud

Looduses vabalt li kumise õigus kõikide maaomanike maadel ... RIIGIMAA 

Ri gimets (RMK), sh  kaitsealad  ja kaitstavad üksikobjektid 

︎Munitsipaalmaa ehk kohalikule omavalitsusele (KOV) kuuluv maa  
Riigimetsa majandamise Keskus (RMK) 
Loodi 1999

Vi mane struktuurimuudatus 1. juulist  2016  

RMK hal atav riigimaa 1 367 270 ha ( 2018 ) ehk 29% maismaa pindalast 

Sel est metsamaa 1 006 569 ha, so 47% Eesti metsamaast (2017) 

Ri gimetsa  tagavara  187 mln m3 (2018) 

RMK  tegevusvaldkonnad
maakasutus  

metsamajandus  

metsakorraldus 

taimla - ja seemnemajandus, sh Tartu puukool 

puiduturustus 

külastuskorraldus, sh  Sagadi  metsakeskus ja Elistvere loomapark 

looduskaitse, sh Põlula  kalakasvatus  (2014) 

Riigimetsa võimalused:
13 puhkeala, 214  matkarada , sh õpperajad/223 looduses li kumise rada (2 562 km), 19 
invavõimalustega rada 17 rattarada, 46 telkimisala, 309  kattega  lõkkekohta, 3 maastikusõidurada, 
28 metsaonni, 16 metsamaja,1 looduskool (Sagadi), 1 loomapark (Elistvere), 4 loodusmaja (Mäe, 
Mändjala, Ojaäärse, Simisalu) , 15 külastuskeskust 2 teabepunkti

Igaüheõiguse mõte

Lõket tohib teha üksnes sel eks ettevalmistatud ja tähistatud kohas!

︎NB!  Lõkke  puhul ei kehti, et kui ei ole keelatud, siis võib! 

Ettevalmistatud koht võib ol a maaomaniku isiklikuks tarbeks või ebaseaduslikult tekkinud 

︎Lõkke  tegija  vastutab ohutuse eest!

Telkimine :

︎Eramaal telkimine omaniku loal

︎Kui keelust pole teada antud, siis võib ööbida ja telkida kuni 24 h

︎Pikemal peatusel tuleb küsida omanikult luba 

︎Avatud maastikus nähtavus- ja kuuldekaugus vähemalt 150 m 

︎Piknikul ja pikemajalisel looduses olemisel tuleb sel ega arvestada 

Koer:

︎Võõral maal peab olema koer lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. 

Keeld ei kehti teenistusülesannetel koertele (teenistuskoerad ja jahikoerad)  
Kalapüük:
Mitteavalikuks kasutamiseks mõeldud kalapüük sõltub omanikust (keelab/lubab)! 

Metsaannid:
Kui ei ole selgelt keelatud, siis võib seeni, marju ja pähkleid korjata 

Massid  metsas kahjustavad omaniku huve, isegi, kui  korilus  on lubatud 

Kuivanud puud tohib langetada maaomaniku loal 

Omaniku loata ei tohi kasvavatelt puudelt oksi murda 

(vihad, pärjad, koore  koorimine ) 

NB! Tehnilise toorme, nagu pajukoor, korvivitsad, pil iroog, männikasvud,  vaik  jm kogumise õigus ei 
kuulu igaüheõiguse al a! 


KESKKONNAÕIGUS  

Keskkonnaõigus – normide kogum, mil e eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda.

TUNNUSJOONED:
Keskkonnaõiguseprintsiibid(eriti ettevaatusprintsiip) 

Avalikkusekaasamiseja KMH*nõue ( keskkonnamõju  hindamine)

Suur rahvusvahelise õiguse rol  

Tihe seos EL keskkonnaõigusega 

Teemavaldkonnadjavaldkonnaülesedteemad 

Terviklikkus  

PÕHIPRINTSIIBID :

︎Jätkusuutlik (säästev) areng

Integreerimine
︎Kahju  vältimine
Ettevaatus 

Saastaja  maksab

︎Keskkonna kaitstuse kõrge tase 

AVALIKKUSE KAASAMINE 
Avalikkus – üldsus (rahvas kõige laiemas mõttes), laiemad hulgad. [EKKS] 

Üks või mitu juriidilist või üksikisikut ja nende organisatsiooni, rühmad ja muud  ühendused . [SASS] 

Kaasamine – kavandatava  tegevusega  võimalike mõjutatavate huvirühmade ja üksikisikute 
teavitamine , võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. [SASS] 

Etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja  partnerlus , jõutamine ( tegutsemisvõime  
edendamine) ja kohalik kontrol  Teavitamine: Ajalehed, raadio, TV, KOV –  koduleht , teated 

RAHVUSVAHELINE ROLL 
︎ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsid ︎ 

Stockholmis (1972)

︎Rio de Janeiros (1992)

︎Johannesburg (2002) 

Rio de  Janeiro , Rio +20 (2012) 

TIHE SEOS EL KESKKONNAÕIGUSEGA 
EL keskkonnapoli tika märksõnad: 

ranged  keskkonnakaitsealased nõuded stimuleerivad  innovatsiooni  ja võimalusi äritegevuseks, 
majandus-, tööstus, sotsiaal- ja keskkonnapoli tika peavad olema omavahel tihedalt seotud.  
KESKKKONNAÕIGUSE TEEMAVALDKONNAD 
Kli mamuutused, Välisõhu kaitse, ︎Looduskaitse, Vesi, ︎Merekeskkonna kaitse, Mul akaitse, Maapõu 

Metsandus , ︎Jäätmed, ︎Ohtlikud ained, GMO, ︎Kiirus, ︎ Kalandus , ︎ Jahindus   
VALDKONNAÜLESED TEEMAD 
KESKKONNAALASED ÕIGUSED 
︎Keskkonnaalased õigused

Puhas keskkond

Ruumiline  planeerimine
︎Menetluslikud õigused: 

Keskkonnamõju hindamine (KMH) ︎

Juurdepääs keskkonnainfole,

Keskkonnatasud 

Õigus osaleda otsustamisel, 

︎Saastuse  kompleksne  vältimine ja kontrol  

Juurdepääs õigusemõistmisele 
︎Keskkonnavastutus

Keskkonnajärelevalve  
EESTI KESKKONNAÕIGUS 
Seaduste liigitus alates 1. august 2014: 
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) 

︎Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHJS

︎Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, AÕKS, JahiS jt 

Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid  küsimusi  (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted 
ning isikute põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus).  
SEADUS (KeÜS) Eesmärk on tagada: 

1) keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese 
tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit; 

2) säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond 
praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; 

3) loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; 

4) keskkonna hea seisund;

5) keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine

KeÜS-is on sätestatud muuhulgas: 

︎Keskkonnakaitse põhimõtted (6, ühtivad keskkonnaõiguse printsiipidega) 

︎Keskkonnakaitse põhikohustused (2, hoolsus ja teavitatus tegevuse tagajärgedest) 

Keskkonnaalased õigused

KeÜS’i keskkonnaalased põhimõtted 

keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte – keskkonnakaitse tase peab olema 
kõrge, keskkonnakaitse argumendid peavad olema otsuste tegemisel kõrgelt väärtustatud; 

lõimimispõhimõte – kõigi  eluvaldkondade  arengu kavandamisel tuleb arvesse võtta 
keskkonnakaalutlusi; 

vältimispõhimõte – keskkonnaohtu tuleb vältida, v. a erandjuhtudel; 

ettevaatuspõhimõte – keskkonnariske tuleb võimalikult suurel määral vähendada; 

keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine – nn saastaja maksab põhimõte, mil e kohaselt 
keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud; 

loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte- Täiesti uus on Eesti õiguskorras igaühe õigus 
tema tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ehk nn õigus  puhtale  keskkonnale. 

Keskkonnahäiring – mis tahes inimtekkeline negati vne keskkonnamõju. 

Inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna 
kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on 
ka sel ine ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on  arvulise  normiga 
reguleerimata. 

Keskkonnarisk – on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise  võimalikkus
Keskkonnaoht – on olulise keskkonnahäiringu tekkimise pi sav tõenäosus. Traditsiooniline e 
klassikaline looduskaitse. See osa looduskaitsest,mil ega  inimkond  alustas 19. sajandil. 20. sajandi 
alguses. Võeti kaitse al a peamiselt loodusobjekte: haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks 
jäänud taime- ja loomali ke või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme 
(mäed,astangud,al ikad,kosed,  koopad ). 

Looduskaitse mõiste 

Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana,  tervena  ja rikkana. 

Üks võimalus määratleda keskkonnakaitset ja looduskaitset on võtta aluseks suhtumine 
loodusesse: kas on tegu inim- või looduskeskse suhtega. 

Keskkonnakaitse võib suuresti käsitleda inimese kaitsena. 

Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib ol a 
puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. 

Kaasajal  on enamasti tervik keskkonnakaitse ja sel e osa looduskaitse klassikalises mõttes. 

Ökoloogialeksikon - looduskaitse 

Rahvusvahelised, riiklikud, poli tilis- administrati vsed ja ühiskondlikud abinõud, mis peavad 
tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna 
hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja –hoolduse ning väärtsulike loodusobjektide säilitamise 

Rahvusvahelised, riiklikud, poli tilis- administrati vsed ja ühiskondlikud abinõud inimese 
elukeskkonna  saastamise  vähendamiseks ja vältimiseks. 

Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab 
tagama: 

1) looduskaitse;

2) maastikukaitse ja hoolduse;

3) loodusvarade säästliku kasutamise; 

4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes);

5) keskkonnakaitsega seotud  seire  ja  järelevalve . 

Keskkonnakaitse on tegevus, mil e abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse 
negati vsete mõjude eest. 

Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mil e eesmärk on 
inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna 
säilitamiseks. 

Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoli tika abil. 

Kel ele ja miks on vaja looduse kaitset? 

Loodust peab inimene kaitsma inimese enda eest, et säilitada endale (ja seeläbi ka enamusele 
teistele li kidele) võimalikult pikaajaline ja tasakaalustatud heaolu. 

Keskkonna väärtustamine 
Inimene on  hiline  külaline planeedil Maa ja tema mõju  loodusele  on destrukti vne. Taimedel ja 
loomadel on eelisõigus inimesega võrreldes - keskkonnakaitsjad fundamentalistid 

Looduskeskkond  on väärtus  omaette , olenemata tulust mida inimene sel est saab 

Keskkonda tuleb kaitsta ja loodusvarasid säästlikult kasutada üksnes määral, mil see on inimese 
heaolule otseselt kasulik 

Looduskaitseväärtuste areng 
XIX sajand. Kriteeriumid: looduse ilu,  esteetika , vaimsed. Samuti keelud seatud jahiloomadega, 
metsaga, vee- ja mul akaitse. 

1935 Saksamaa - Kriteeriumid:  haruldus , ilu, omapära või teadusliku, koduloolise, metsa- või 
jahimajandusliku tähtsusega. 

Kaitsealune  li k,  kivistis  või  mineraal  on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, 
teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomali k 
või sel e taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse al a. 

Looduskaitseväärtus - objekti vne või subjekti vne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse 
põhjenduseks 

1 - kõrge looduskaitseväärtus

2 - keskmine looduskaitseväärtus 

3 - väike looduskaitseväärtus

0 - looduskaitseväärtuseta


Looduskaitseväärtus: metsakooslused (J. Paal)  
Looduskaitseväärtus:  ökosüsteemid  (T.Frey) 

1.
haruldaste li kide olemasolu  
1. looduslikkus

2.
kahaneva alaga jäänukid  
2.  mitmekesisus
3.
huvipakkuva arengustaadiumiga  
3. esinduslikkus

4.
omapärane struktuur  
5.
kasvavad ebaharilikul kasvukohal  
6.
etalonalad  
Looduskaitseväärtus:  maastikud   
7.
produkti vsed  puistud  (plusspuistud)  
1. haruldus

8.
kõrvalsaadused ( marjad )  
2. Kordumatus

9.
olulised  elupaigad   
3. Esinduslikkus

10. esteetiline ja rekreati vne väärtus  
4. Looduslikkus

11. olulisused maastikukaitse vaatekohast  
5. Esteetilisus

12. teaduslik katseala  
6. Kultuuriloolisus  
13. kultuurilooline väärtus 

Keskkonnakaitse korraldus  
-Keskkonnaprobleemid, väärtused,  tõekspidamised , maailmavaade  
-Keskkonnapoli tika, -strateegia ja - tegevuskava  
- Institutsioonid  

-Meetmed 

Keskkonnakaitse korraldus – olulisemad meetmed  
Ärahoidvadmeetmed: 
-Planeerimine, keskkonnamõjude hindamine  
- keskkonnaaudit , keskkonna  juhtimissüsteemid , keskkonnariski hindamised

Regulatsioonivahendid:

- keskkonnaload , normati vid ja  standardid , pi rangud, keelud

Keskkonnakorralduse majandushoovad: 
- Järelvalve   
-Keskkonnainformatsioon ja keskkonnateadlikkuse kujundamine jne  
Keskkonnakaitse Institutsioonid  
Keskkonnakaitse institutsioonid on keskkonna- korraldusega tegelevad riigi- ja 
omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioone.  
Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad

Ri gikogu kui kõrgeim seadusandlik organ,  
keskkonnakomisjon  
Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu  teostaja , Säästva arengu komisjon  
Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoli tikat el u  viiv  kõrgeim 
täitevorgan.  
EV Keskkonnaministeerium  
Keskkonnaministeerium on välja kasvanud 1935. aastal asutatud Ri giparkide  Valitsusest   
1935–1938 Ri giparkide Valitsus - juht Peeter Päts  
1935–1940 Loodushoiu- ja Turismi Instituut  
1957–1962 Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus -  
Voldemar Tel ing  
1962–1966 Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus - Heino  Teder   
1966–1988 Metsamajanduse ja Looduskaitse  Ministeerium  - Heino Teder  
1988–1989 Ri klik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee - Ti t Nuudi  
Alates 21. detsembrist 1989 Keskkonnaministeerium, mil e eesotsas on keskkonnaminister  
Valitsusasutused  
EV Ri klik Maa-amet (maakondlikud katastrid)  
Keskkonnaamet (KeA)  
Keskkonnainspektsioon (maakondlikud osakonnad) ́, ühendatakse KeA alates 01.01.19  
Ri giasutused  
Keskkonnaagentuur ( KAUR )  
Loodusmuuseum  
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) 

Riigi tulundusasutused ja äriühingud  
Ri gimetsa Majandamise Keskus (RMK)  
SA Erametsakeskus  
AS Eesti Kaardikeskus  
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus  
OÜ Geoloogiakeskus (alates 01.01.2018 MKM haldusalas, Eesti Geoloogiateenistus  
AS Ökosil  

Keskkonnaministeerium  valitsemisala   

riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine  

loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise 

korraldamine  

järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete 

kasutamise üle  

ilmavaatlused  

geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja 

geodeetiliste tööde korraldamine  

maakatastri pidamine ning vastavate  
õigusaktide eelnõude koostamine  

osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses 


Keskkonnaministeerium  
Eesmärk: Keskkonnaministeerium on Eesti keskkonnavaldkonna  eestvedaja , kel e põhieesmärk on 
vastutustundliku  suhtumise  kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult 
mitmekesise elukeskkonna säilitamine.  
Keskkonnaministeerium - valdkonnad  

Analüüs ja planeerimine  

Looduskaitse 

Jahindus  

Maapõu 

Jäätmed  

Metsandus 

Kalandus  

Merekeskkonna kaitse 

Keskkonnateadlikkus  

Rahvusvaheline koostöö 

Keskkonnahoidlikud 


Säästev areng  
riigihanked  

Teadus- ja arendustegevus 

Keskkonnakorraldus   

Vesi 

Keskkonnaseire  

Välisfinantseerimine 

Kiirgus  

Välisõhukaitse  

Kli ma 
Keskkonnaministeerium valitsemisala  
Keskkonnaamet (s.h Keskkonnainspektsioon)

Keskkonnaagentuur  
Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev  riigiasutus , mis 
koordineerib ja  teostab  looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades 
seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. (kuni 31.12.2018) 
Keskkonnainspektsioon menetleb keskkonnaalaseid väärtegusid ning alates 1. septembrist 2011 
ka keskkonnakuritegusid. 

Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet ja menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse 
valdkondades. 

Keskkonnajärelevalve  teostajad
Lisaks Keskkonnaametile teevad keskkonnaalast järelevalvet veel kohalikud  omavalitsused  ja 
mitmed  riigiasutused , seda kül  kindlaksmääratud valdkondades ja ulatuses.  
Keskkonnajärelevalvet teostab keskkonnakaitseinspektor  
Keskkonnakaitseinspektor on:

 riigi keskkonnakaitseinspektor;  
kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor.

Keskkonnainspektsiooni ülesanded, õigused ja kohustused on  
täpsemalt kirjas keskkonnajärelevalve seaduses.  
Looduskaitse, Keskkonnakaitse, Kalakaitse,  kriisijuhtimine
Keskkonnaalast järelevalvet teostavad riigiasutused ja KOV  
-Kohalikud omavalitsused kontrol ivad eelkõige  volikogu  kehtestatud keskkonnaeeskirjade täitmist, 
samuti looduskaitseseaduse, maapõueseaduse, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning 
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse nõuete täitmist.  
-Maa-amet kontrol ib  maakasutuse  ja maakorralduse nõuetest kinnipidamist.  
-Maksu- ja Tol iameti pädevuses on sel ised valdkonnad nagu  jäätmekäitlus , kemikaalid, pakend, 
CITES  ning ettevõtlus kõigis loodussaaduste käitlemise ja keskkonna kasutusega seotud 
valdkondades (kalandus, metsandus, vesi,  välisõhk ).  
-Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse kuulub mitu valdkonda: kalapüük, metsakasutus, 
jäätmekäitlus, enamiku kohaliku omavalitsuse kehtestatud keskkonnalaste õigusaktide kontrol , 
loomakaitse, veesõidukitega li klemine, merereostuste avastamine ja  koristamine . Politsei on 
ühtlasi kõigi keskkonnakuritegude kohtueelne  menetleja .  
-Põl umajandusamet tegeleb GMO-de ja  taimestiku  kaitsega.  
-Päästeametkontrol ibkemikaaliseadusenõuetetäitmistja teeb keskkonnaohtlike ettevõtete 
järelevalvet. Samuti teevad  päästjad  tuleohutusjärelevalvet vältimaks metsa- ja maastikupõlenguid.  
-Tarbijakaitseamet teeb vastavalt oma pädevusele järelevalvet pakendiseaduses (tagastatava 
pakendi osas) ja kemikaaliseaduses sätestatud nõuete (kemikaalide märgistusnõuete kontrol  
jaekaubanduses) üle. Välisõhu kaitse seaduse järgi kontrol ib ka jaekaubanduses olevatel toodetel 
lenduvate orgaaniliste ühendite märgistust.  
-Tehnilise Järelevalve Amet teeb kemikaaliohutuse alast järelevalvet, kontrol ides kemikaale 
käitlevaid suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (SEVESO). Samuti kontrol ib inspektsioon 
kaevandamisseaduse ja sel e alusel kehtestatud õigusaktide nõuetest kinnipidamist, sealhulgas 
kaevandamisele sätestatud ohutusnõuete täitmist ja markšeideritöö vastavust  
nõuetele.  
- Terviseamet  teeb järelevalvet GMO-de,  veeseaduse , välisõhu kaitse seaduse, pakendiseaduse 
ning kemikaaliseaduse normide täitmise üle.  
-Veeteede Amet kontrol ib laevade nõuetele vastavust ja sadamaseaduse nõuete täitmist.  
-Veterinaar- ja Toiduamet jälgib GMO-dega  kauplemist , samuti loomakaitseseaduse, veeseaduse 
ja pakendiseaduse nõuded. Kalapüügijärelevalve raames kontrol ib amet kalatöötlemisettevõtteid.


Mida keskkonnakaitseinspektor võib teha oma  pädevuse  pi res  
• Kontrol ib keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist; 
• Teeb suulisi korraldusi ja ettekirjutisi-  seaduslikkuse  tagamiseks  

Peatab keskkonnakaitse- või -kasutusalaste nõuetega  vastuolus  oleva tegevuse ja teatud 
juhtudel ka õiguspärase tegevuse  
Keskkonnaamet  
• Keskkonnaamet on  valitsusasutus , mis

tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas.  
• KKA ülesanne on viia el u riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poli tikat 
ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide 
väljatöötamises ning täiustamises.  
• Amet alustas tööd 1.  veebruarist  2009 ja moodustati keskkonnateenistuste, 
looduskaitsekeskuse ning kiirguskeskuse baasil  
• Keskkonnaameti sümbol on õis, mil es on ühendatud maa, õhu, tule ja vee märgid. Nelja 
elemendi märk kannab endas mõtet maailmakorrast, mis püsib ürgsete elementide 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #1 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #2 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #3 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #4 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #5 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #6 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #7 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #8 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #9 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #10 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #11 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #12 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #13 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #14 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #15 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #16 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #17 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #18 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #19 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #20 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #21 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #22 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #23 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #24 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #25 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #26 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #27 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #28 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #29 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #30 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #31 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #32 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #33 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #34 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #35 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #36 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #37 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #38 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #39 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #40 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #41 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #42 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #43 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #44 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #45 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #46 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #47 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #48 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #49 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #50 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #51 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #52 Keskkonnakaitse üldkursus konspekt #53
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 53 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor inimeseloom1 Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Kogu keskkonnakaitse üldkursuse konspekt. Ajalugu, institutsioonid, organisatsioonid, seadused, keskkonnanormid ja standardid, konventsioonid jne.
keskkonnakaitse , keskkonnakaitse üldkurusus , keskkonnakaitse ajalugu , ajalugu , keskkonnanormid , keskkonnastandardid , keskkonnakaitselised konventsioonid , maaülikool , keskkonnaprogrammid , keskkonnaamet , keskkonnaministeerium , keskkond , säästev areng , looduskaitse

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

53
pdf
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
58
docx
Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks
24
doc
Keskkonnakaitse vastused EMU
19
docx
Keskkonnakaitse üldkursus 2017
48
doc
Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine
18
doc
EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine
20
pdf
KK üldkursuse eksami materialid





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !