Keskkonnafüüsika arvestuse spikker (1)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris






astronoomiline ühik – Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit
parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m
valgusaasta – Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km
Linnutee - meie kodugalaktika , suuruselt teine galaktika meie täherühmas (nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba)
Asteroidid on korrapäratu kujuga tahked väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja marsi orbiitide vahel
Komeedid : tahke tuumaga ja gaasilise sabaga taevakehad . Koosnevad peamiselt veest ja vähesel määral süsinikust, hapnikust ja teistest elementidest.
Meteoorid on atmosfääris lõpuni põlenud taevakehad
Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem , seda puhtam on õhk.
Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat hajumist. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarnehajumine.
Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged.
Maa pöörlemistelje suuna muutused
Petsessioon- pöörleva keha pöörlemistelje pöörlemine ümber teise, ruumis paigaloleva telje.
Nutatsioon- maa telje perioodiline võnkumine kosmoses kuu mõjul: füüs pöörleva keha telje võnkumine.
Seismilised lained – on lained , mis tekivad maavärinate tagajärjel.
Pikilained -gaasimolekulid võnguvad pikki levimissuunda.
Ristlained -molekulis võnguvad levimissuunaga risti.
Ringlained -tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas ühesuguse kiirusega.
Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog .
Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa.
Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog . Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo.
Maa kiirgusbilanss - maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe
Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem.
Kondenseerumine on õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. Kondenseerumine tähendab tihenemist, aine üleminekut gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse.
Kepleri I seadus- Planeedid liiguvad ümber päikese elipsikujulist trajektoori mille ühes fookuses on päike
Kepleri II seadus-Planeedide raadiusvektorite poolt võrdse ajaga läbitud pindalad on võrdsed.
Kepleri III seadus-Planeetide siirdeliste
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Keskkonnafüüsika arvestuse spikker #1 Keskkonnafüüsika arvestuse spikker #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kenno19 Õppematerjali autor

Lisainfo

Oli päris palju abi, tänu sellele sain läbi, kuid soovitan ka ise juurde vaadata asju!
spikker , keskkonnafüüsika , komeedid , asteroidid , linnutee , parsek , valgusaasta , meteoorid , petsessioon , nutatsioon , pikilained , ristlained , ringlained

Mõisted

Sisukord

  • Linnutee
  • Asteroidid
  • Komeedid
  • Meteoorid
  • Molekulaarne hajumine
  • Aerosoolne hajumine
  • Valguse hajumine
  • Maa pöörlemistelje suuna muutused
  • Petsessioon
  • Nutatsioon
  • Seismilised lained
  • Pikilained
  • Ristlained
  • Ringlained
  • Insolatsioon
  • Summaarne kiirgus
  • Albeedo
  • Maa kiirgusbilanss
  • Aurumine
  • Kondenseerumine
  • Kepleri I seadus
  • Kepleri II seadus
  • Kepleri III seadus
  • Wieni nihkeseadus
  • Planki valem
  • Bougueri seadus
  • Coriolise jõud
  • Pilvede tekkimine
  • Atmosfääri koostis
  • Atmosfääri üldine tsirkulatsioon
  • Maa kihiline ehitus
  • Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid
  • Maa pöörlemine sarnaneb vurri liikumisega

Teemad

  • astronoomiline ühik
  • parsek
  • valgusaasta
  • Ristlained
  • Insolatsioon
  • Maa kiirgusbilanss
  • Kiudpilved
  • Kiudrünkpilved
  • Kiudkihtpilved
  • Kõrgrünkpilved
  • Kõrgkihtpilved
  • Kihtrünkpilved
  • Kihtpilved
  • Kihtsajupilved
  • Rünkpilved
  • Rünksajupilved
  • Atmosfääri koostis
  • Osoonikiht
  • Osooni tekkimine ja lagunemine
  • Atmosfääri
  • aerosooli
  • Atmosfääri vertikaalne
  • struktuur
  • Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende
  • põhjused
  • Maavärinad
  • Radioaktiivus
  • Päikesemass
  • P energiaallikad
  • Päikese laigud
  • Spektri liigid
  • Maakera
  • veevarud
  • Veeringe
  • Õhuniiskuse karakteristikud
  • Maa kuju
  • Geoid
  • Maa magnetväli
  • Maa magnetosfäär

Kommentaarid (1)

f4ntoom profiilipilt
f4ntoom: Hea, aitas mind.
20:26 12-01-2011


Sarnased materjalid

2
doc
Füüsika spikker
49
pdf
Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused
12
docx
Keskkonnafüüsika eksami konspekt
24
doc
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügis
4
doc
Keskkonnafüüsika kodamisküsimuste vastused
5
doc
Keskkonnafüüsika
24
docx
Keskkonnafüüsika arvestuse materjal
1
doc
Keskkonnafüüsika eksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !