kordamisküsimused) Arvestuste ajad: 08.12.08. kl. 8.15 19.01.09. kl.10.15 Väärtuse küsimus 1. Miks on väärtuse küsimus keskkonnaeetikas oluline? Sest väärtuse mõiste abil eristatakse head halvast ning soovitut mittesoovitust ning väärtuse mõiste on ka keskkonnaeetikas kesksel kohal, kuna selle põhiküsimuseks on looduse väärtustamine. Ehk: mida väärtustada, mis üldse väärtust omab jne. 2. Mida mõista eetika laienemise all? Enamiku inimajaloo vältel on väärtuse, sh ka tegeliku väärtuse ja deklareeritud väärtuse mõisteid kasutatud inimeste omavaheliste suhete reguleerimisel ühiskonnas. Alates Suurest Prantsuse revolutsioonist on eetika laienenud ka inimvaldkonnas: kõigil inimestel on võrdsed õigused, kuid erinevad kohustused. 3. Kes või mis on eetiline subjekt? 4. Mis on antropotsentrism, biotsentrism, ökotsentrism, instrumentaalne
LEOPOLD 1. Millisest vajadusest saab Leopoldi arvates alguse eetika? Ökoloogiliselt on eetika tegevusvabaduse piiramine olelusvõitluses. Filosoofiliselt on see sotsiaalse käitumise eristamine mitte-sotsiaalsest. See saab alguse vastastikuses sõltuvuses olevate indiviidide või gruppide kalduvusest arendada koostööviise. Inimesele on kasulik käituda sotsiaalselt ning tähtis on koostöö, sest selleta ei eksisteeriks gruppi ega ühiskonda. Ökoloogid nimetavad seda sümbioosiks. 2. Milliseid suhteid (kelle ja mille vahel) reguleerib traditsiooniline eetika
1. "Maa eetika" (A. Leopold) põhjal 1.) Millisest vajadusest saab A. Leopoldi arvates alguse eetika? Eetika aluseks on koostöö eksisteerimine, mis on ühtlasi ühiskonna lähtepunktiks. Ehk: elusolenditel (k.a. inimesel) on kasulik teha koostööd ehk käituda sotsiaalselt, kuid see tähendab ühtlasi indiviidi isiklike õiguste piiramist, et kogukond saaks toimida. 2.) Milliseid suhteid (kelle ja mille vahel) reguleerib traditsiooniline eetika? Traditsiooniline eetika reguleerib suhteid inimese-inimese ning inimese-ühiskonna vahel. Näiteks 10 käsku, mis reguleerisid, mida võib ning mida ei tohi teisele inimesele teha. Samas mingis mõttes on asi vaieldav, kuna 10 käsus oli üks käskudest : ,,Sul ei tohi olla teisi jumalaid minu kõrval." Seega tekib küsimus, kui üldistada, siis millega tegu on? Või siis ei tohi kummardada ka teiste inimeste poolt loodud ebajumalaid? Ent üldplaanis küllap siiski vastab näitele
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil
kohavalitsejana, peremehena või kosmoselaeva Maa kaptenina. Sellele mõtlemisviisile leidub parelleel Piiblist inimene pandi maad harima ja kaitsma: ,,Ja Jehhoova Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma" (1Mo2:15). Austraaliast pärit filosoof John Passmore näeb meie kristlikus taustas valitsevale suhtumisele lisaks ka looduse kaitsmise ja koostöö algeid: inimene vastutab lisaks teistele inimestele ka looduse eest (Passmore 1980:39-40). Inim- ja looduskeskse eetika üks oluline erinevus on käsitlus looduse väärtustest. Inimkeskses käsitluses seonduvad kõik väärtused ühel või teisel moel inimesega. Põhiküsimus on selles, kas loodusel võib olla iseseisvat, inimesest sõltumatut väärtust. Nortoni arvates tekitavad looduskaitse ja loodusest saadud paremaid väärtustamisi ja rikkalikuma elu kui loodust hävitav tegevus. See väärtus võiks olla piisav alus kogu looduskaitsele ning poleks vaja oletada, et loodusel on inimesest
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse.
Kõik kommentaarid