100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
VESI REFERAAT INIMESE MÕJU KESKKONNALE Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas:
Siukord: 1. Keskkond 2. Õhu saastumine 3. Happevihmad 4. Õhu saastumine 5. Pinnast saastavad 6. Vee saastamise 7. JÄÄTMEPROBLEEMID 8. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS 9. MIKS PEAME KAITSMA VETT? 10.JÄRVERE SUPLUSRANNA OLUKORD 11.Mida saame ise ära teha? Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: · õhu saastamine; · osoonikihi kahanemine; · globaalne soojenemine; · pinnase saastumine; · vee saastumine; · mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette
*pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub *tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette *halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette *pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi *pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte *tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid *happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide *naftareostus (Vuorisalo T. Keskkonna ökoloogia, Tartu, 1995) Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka. 5 Atmosfääri heitvesi tähendab sademete tegevusega veekogudesse sattuvat reostust.Eriti märgatav on see linnades, kus on palju asfalteeritud pindasid. Seetõttu tuleb linnatänavad hoida pidevalt puhtad, et tugevate vihmasadudega
vastavalt vajadusele reguleerida; On uuritud, et üks tilkuv kraan võib raisata ööpäevas umbes 80 liitrit vett, nirisev kraan aga peaaegu 300 liitrit, läbijooksev WC-loputuskast aga 5500 liitrit vett ööpäevas. Sõltuvalt dussi all olemise ajast ja torustiku tüübist kulutab dusi võtmine 95-196 liitrit vett ühekorraga. Supeldes saab igaüks hoiduda vee reostamisest, kui kasutatakse vajadusel tualetti ega poetata prügi vette. Mure keskkonna pärast on haaranud meid kõiki. Miks siis ikkagi kaitsta loodust? (Sõstra) Loodus pakub "ökoloogilisi teenuseid", milleta inimkond hakkama ei saaks. Kõige tähtsam on looduses vesi, mis on inimestele eluliselt vajalik. Kui pole vett, pole ka elu (Sõstra). 8 KASUTATUD KIRJANDUS: Helgi Karik, ''Looduslik vesi ja hämmastavad imed'', Koolibri 2006, lk 6,7,13
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat keskkonnaõpetuses Inimteguvuse mõju keskkonnale Sisukord: 3.....3 - Sissejuhatuseks 4 .... 4 - Vee reostamine inimeste poolt 5 .... 6 - Õhu reostus (põhjused, mõju) ja kasvuhoonegaasid. 6 .....6 - Miks peame kaitsma vett, ookeanide tsirkulatsioon. 7 ... 7 - Temperatuuri - ja kliimamuutuste mõju 8 ....8 - Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatuseks
puurimise, konserveerimise ja likvideerimise kord Veehaarete ja kalda kaitse Joogivee võtmiseks moodustatakse joogivee võtmise koha ümber sanitaarkaitse ala. Maa- ja veeala, mis ümbritseb joogiveevõtu kohta peab olema kaitstud, kuna reostus või veekogu ja põhjaveekihti kahjustav tegevus selles piirkonnas võib kiiresti ning oluliselt mõjutada joogiveevõtu kohast võetava joogivee kvaliteeti. Sanitaarkaitsealadel on majanduslik tegevus keelatud ning seal tohivad viibida ainult keskkonna järelevalvega, seirega, tervisekaitsega, veehaarde teenindamisega ning hooldamisega seotud tööülesandeid täitvad isikud. Samuti on veehaarde sanitaarkaitsealal keelatud maavarade kaevandamine. Põhjavee kasutamise puhul joogiveena tuleb moodustada puurkaevu ümber 50 m ulatuses sanitaarkaitseala. Seisuveekogude puhul on sanitaarkaitseala kogu veekogu akvatoorium ning seda ümbritsev 90 m laiune kaldavöönd. Veehaarde sanitaarkaitsealade
loetakse, kui kasutamiskõlblikku vett on 1000-2000 kuupmeetrit, veepuuduse all kannatav on alla 1000 kuupmeetri s.o. 2700 liitrit inimese kohta päevas. Veepuuduse kõrval on lisaks veel veeuputused. Maailma kahes suurima rahvastikuga riigis Hiinas pärneb 70% teraviljasaagist niisutuspõllundusest ja Indias 50%. USAs 15%. Põllumajanduses võib kasutada 1000 tonni vett et toota üks tonn nisu väärtses 200 dollarit. Sama kogus vett võib kasvatada tööstustoodangut 14000 dollari võrra. Vee säästmine: Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine. Abinõud vee reostuse vähendamiseks. Tammide ja veehoidlate rajamine võimaldab vett varuda kuivperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. Tarbevee uued tehnoloogiad: Merevee kasutamine, jäämägede teisaldamine(3/4) magevee varudest seotud liustikega. Eutrofeerumine: Eutrofaktsioon- veekogude rikastumine toitainetega. Toimub taimede toiteelementide, eriti
Ülemaailmsel tasandil on säästva arengu põhimõtte eesmärkideks nii ressursside (sealhulgas ka vee) kaitse ja majandamine, kui ka inimese elukvaliteedi parandamine põhiliste eluvajaduste rahuldamise kaudu (st ka puhta joogiveega varustamist). Nii põllumajandus kui inimasumid tarvitavad suurtes kogustes vett ning see vajab puhastamist. Tänapäevased kontsentreeritud ning intensiivsed veepuhastustehnoloogiad on energiamahukad ning kallinevad järjest. Ka säästlikkus keskkonna suhtes on vaid tinglik: puhta vee saamiseks põletatakse süsihappegaasiks nii jääkvee orgaanilised jäätmed kui ka kütteained. Eesti looduslikes tingimustes oleks otstarbekam teistsugune veepuhastustehnoloogia märgalapuhastid. Vee säästlik tarbimine koduses majapidamises Keskkonnateadlikkusel on oluline osa selles, kui keskkonnasõbralikult inimesed käituvad oma isiklikus elus ja koduses majapidamises. Keskkonnateadlikkus tähendab inimese teadmisi keskkonnaprobleemidest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid