Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele (0)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Psühholoogia - Isiksusepsühholoogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuid kas olukord oleks parem kui iseloomu ja võimed määraksid geenid?
Keskkond mõjutab täiskasvanu IQ-d?
Mis juhtub kui lapsed saavad vanemaks?

Lõik failist

Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele
Küsimus, kas iseloomu määrab geneetika või keskkond, on üks kõige tähtsamatest küsimustest psühholoogias.
On kaks teooriat:

Iseloom ja võimed on täielikult päritavad ja inimesel on sündides iseloom ja võimed, mis kasvamise käigus nähtavamale tulevad

Keskkond määrab kõik, inimene on sündides nagu tühi leht
On tähtis mõista, et perekondades varieerub geneetiline päritavus. Näiteks ühe pere lastel võib tänu vanemate kasvatusele kujuneda välja kerge neurootilisus . Kuid see ei tähenda, et lapsed oleksid nagu üksteise kloonid.
Iga laps pärib umbes 50% oma vanema geenidest . Kuid kui pere üks laps võib saada isalt rohkem ja emalt vähem, on tema iseloom erinev teisest, kes sai võibolla emalt rohkem ja isalt vähem geene. Samas kui üht last võib mõjutada rohkem kekskond ning teist last geneetiline päritavus. Seetõttu ei saa oodata, et laste võimed, iseloom ja käitumine täpselt samasugused oleksid.
On uuritud kahte täielikku võõrast ning järeldatud, et nende iseloomus ega käitumises pole midagi sarnast, sest nad pole ühes keskkonnas kasvanud ja neil pole ka ühiseid geene(peale nende geenide mis meist kõigist inimesed teevad). Kuid uurides õde ja venda on märgatud palju sarnasusi, sest nemad on pärit ühest keskkonnast ning omavad ka peaaegu 50% ulatuses samu geene.
Individuaalsete erinevuste poliitika
Oletame, et iseloom ja võimed olenevad täielikult keskkonnast. Selle seisukoha on võtnud vasakpoolsed ; nemad tahavad ka keskkonda paremaks muuta, et inimesed saaksid arendada oma võimeid.
See oletus ei ole eriti hea. Lastel, kes elavad vaeses keskkonnas, pole eriti tõenäoline omada kõrget IQ-d. Samas kui lastest, kes on rikkad ja kellel on kõik vajalikud asjad enda harimiseks, peaksid eelduste kohaselt kasvama geeniused.Kuid nende järeltulijatega on ju sama lugu ja vaesed, madala IQ-ga lapsed ei saagi targemaks.
Kuid kas olukord oleks parem kui iseloomu ja võimed määraksid geenid ?
Lastest, kelle mõlemad vanemad on targad, võivad kasvada tulevased Einsteinid, ükskõik kui halb nende olukord ja elutingimused ka poleks. Samas kui rikkurite võsukesed võivad olla lollid kui lauajalad ning siiski tõusta troonidele ja juhtida riike.
Niisiis on rahvas lõhestunud mõlemal juhul.
Kahjuks otsustavad enamus psühholooge oletuste põhjal, mis inimese iseloomu mõjutab, selle asemel et tõenditesse süveneda.
Inimloomuse/kasvatuse uurimismeetodid
Lapsed saavad umbes 50%geenidest emalt ja 50% isalt. Suur osa geenidest on sarnased. Need on need geenid, mis määravad selle, et me inimesed oleme ning endale ikka jala konnakoiva asemel saame. Kuid ülejäänud geenid on erinevad. Seda kutsutakse geenide variatsiooniks. Siin peatükis uuritakse, kas iseloomude erinevus on tingitud geenide erinevustest.
Vanemate geenide järgi on teatud asju, nagu silma-ja juustevärv peaaegu täpselt võimalik kindlaks määrata. Iseloomuga päris nii lihtne pole.
Geeniteadlased kahtlustavad, et üht iseloomujoont mõjutab terve hulk erinevaid geene.
Teada saamaks, milliseid iseloomujooni mõjutavad geenid ja milliseid keskkond, on tehtud palju uuringuid .
Kaksikute uuringud
Identsetel kaksikutel on identsed geenid, mitte identsed jagavad tavaliselt vaid 50% geenidest.
Kui uurida identseid kaksikuid, kes on üles kasvanud normaalses perekonnas ning uurida mitte identseid kaksikuid, saab teada kas mõnda iseloomujoont mõjutab rohkem keskkond või geenid. Näiteks kui testi tulemusel on identsetel kaksikutel sarnasemad tulemused kui mitte identsetel, on mõjutajaks geenid, mis identsetel ühtivad. Kui sarnasus pole suurem, on mõjutajaks keskkond.
Perekonna uuringud
Kui iga vanem jagab pooli oma geenidest lapsega, jagab ka iga laps pooli oma geenidest oma õe või vennaga. Kui iseloomujoont mõjutavad geenid, peaks lastel olema testis sarnased tulemused.
Adopteerimise uuringud
Kuna laps ei jaga geene enda vanemate ega ka kasuõdede/vendadega saab testi abil teada, kas keskkond mõjutab mõnda teatud iseloomujoont. Kui lastel on sarnane tulemus, näitab see, et iseloomujoont mõjutab tugevalt keskkond geenide asemel.
Eluea geneetilised mõjutused
Teadlased peavad olema ettevaatlikud testitavate inimeste vanuse suhtes. Vanuse suurenedes varieerub geneetika ja keskkonna mõju iseloomule. Siin on põhjused:

Mõned geenid mõjutavad inimest ainult teatud aegadel, näiteks puberteedi ajal möllavad hormoonid

Vanemaks saades võib tähtsamaks muutuda keskkond ja see, mida elult õpitud on kui see mis geenidega kaasa anti

Täpselt vastupidi, vanemaks saades mõjutavad inimest rohkem geenid
Kvantitatiivse geneetika meetodid
Ka keskkonnad jagunevad kaheks:

Jagatud keskkond( ka tavaline keskkond) kus elavad kõik perekonnaliikmed

Unikaalne keskkond, näiteks lapse klass, kool; mõni keskkond kus teisi perekonnaliikmeid pole

Lisaks mõjutavad ka iseloomujoonte tasemed geneetilisi faktoreid.

Ainus võimalus, kuidas adopteeritud lapsel ja tema kasuõel/ vennal oleks testis sarnane tulemus, on jagatud keskkonna mõju.
Seetõttu on oluline uurida testide tulemusi ning selle põhjal jõuda õigete järeldusteni.
Molekulaarne geneetika
Nüüd kui inimese geenid on „kaardistatud“ on esmatähtis uurida, missugused geenid milliseid võimeid mõjutavad ning eriti – missugused geenid mõjutavad intelligentsi.
Võimete geneetika
Kõige rohkem tähelepanu psühholoogias on pälvinud intelligentsi päritolu uuringud. Enamus teadlaseid nõustub sellega, et geenid mõjutavad üldist intelligentsi.
Plomini uuringud on tõestanud, et kooskasvanud identsetel kaksikutel ühtisid testi tulemused umbes 0.87 . Eraldi kasvanud identsetel kaksikutel oli ühtivus 0.74 . Adopteeritud lastel oli ühtivus vaid 0.20 – 0.23 .
Kas lapsepõlves jagatud keskkond mõjutab täiskasvanu IQ-d?
Vastus tundub olema kindel ei. On tehtud palju uuringuid samas keskkonnas üles kasvanud lastega ning tulemused näitavad, et see ei avalda

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele #1

Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele #2

Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

100 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kellyx12 Õppematerjali autor

Pealkiri seletab suht kõike. :D

iseloom isiksus psühholoogia

Sarnased õppematerjalid

ppt

Pärilikkus ja individuaalsed erinevused

Pärilikkus ja individuaalsed erinevused Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002). Psühholoogia gümnaasiumile, lk 76-84. Individuaalsed erinevused · Inimesed erinevad pikkuse, vaimsete võimete, iseloomu, käitumisviiside poolest · Kas erinevused on pärilikud või tingitud välistest teguritest? · Francis Galtoni vaimsete võimete uuringud 1860ndatel Korrelatiivsed, mitte põhjuslikud seosed Psüühiliste omaduste mõõtmine ega geneetika polnud sel ajal veel arenenud Psüühiliste omaduste erinevusi võib vaadelda: · Alternatiivselt Osal inimestel on mingi psüühiline patoloogia, teised on terved ehk normaalsed · Kvantitatiivselt Tunnus avaldub indiviididel erisugusel määral Näiteks ühed on intelligentsemad või agressiivsemad kui teised On vaadeldav pidev üleminekute jada minimaalsete ja maksimaalsete seisundite vahel Geneetilise uurimise meetodid

Psühholoogia

docx

Arengu bioloogilised ja kultuurilised teooriad

ning tingimused. Kuid ÜK ja EK erinevad geneetiliselt sarnasuse poolest 100 vs 50 %. Identsed kaksikud on tavaliselt käitumise poolest sarnasemad kui erimunarakkulised kaksikud. Kuid võimalik, et üheks selel mõjutajaks on ka ümbritsev kk. Mis kohtleb neid kui erinevaid inimesi või identseid. LAPSENDAMISE UURIMUSED Tavapärane sarnasus oma vanematega võib olla tingitud ni geneetiliselt kui ka keskkonnamõjudest, kuna tavaliselt annavad vanemad lastele nii geeni kui ka kasvamise keskkonna. Lapsendatud lapsi mõjutab ka see, et geenid on nad küll vanematelt pärinud, kuid keskonna tekitavad uued vanemad.. Mida noorematena neid lapsendatakse, seda mõjuvõimsam on tekitatud kk nende ümber. GEENID NING JAGATUD JA MITTEJAGATUD KESKKOND Käitumisgeneetikud jagavad mõjud arengule kolme liiki: pärilikkus, jagatud kk ja mittejagatud kk. Pärilikkus viitab variatiivsusele, mis on seletatav geneetiliste erinevustega.

Arengupsühholoogia

docx

Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele (18/19 K) konspekt

Geeniused ja geenid - Enamusel geeniustest on autism (aspergeri sündroom) - Geenius on see kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel Geneetika ja epigeneetika Autismi tüüpi haigused Autism ise, kuid 20% juhul autism kaasnähtuseks nagu

Üld- ja käitumisgeneetika

docx

Üld- ja käitumisgeneetika

· Genotüübist põhjustatud hälve · Keskkonnast põhjustatud hälve Populatsiooni fenotüübiline varieeruvus · Fenotüübiline varieeruvus · Genotüübiline varieeruvus · Keskkonnavarieeruvus e. keskkondlik hajuvus VT = Vg + Ve 1. Päritavus Laiatähenduslik päritavus H2 = Vg / VT Kitsatähenduslik päritavus h2 = Va / VT Päritavus ühe- ja erimunakaksikutel · Keskkondlikkus (proportsioon C2) · Alleelide dominantsuse ja epistaatilise toime mõju (D2) 1. Adaptatsioon · "Geneetilised" sugulased · "Keskkondlikud" sugulased · Konkordantsuskoefitsient PÄRITAVUS on geneetilise muutlikkuse suhtosa üldisest (fenotüübilisest) muutlikkusest populatsioonis Statistiliselt väljendub 0 1 1 tähendab, et kogu muutlikkus on geneetiline, 0 tähendab, et kõik erinevused tulenevad keskkonnast Paljude tunnuste korral (k.a. intelligentsus, isiksusomadused) on päritavus ca 0,65, s..t. 2/3 on määratud otse

Üld- ja käitumisgeneetika

docx

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

- Sotsiaalsed oskused - Arvamused jms isiksuse kohta Vaimse võimekuse mõõtmine - IQ testid – grupi- ja individuaaltestid - Kognitiivsed protsessid – ülesande lahenduskäik; vastmisaeg - Bioloogilised protsessid – aju mõõtmine ja ajukuvamine, geenid - Väited ja hinnanugd – enesekohased, tuttavate, õpetajate Individuaalsete erinevuste tähtsus - Kliiniline hindamin - Personalivalik ja -nõustamine - Tervisekäiutmine – mõju tervisele - Saavutus- ja võimetetestid hariduses Individuaalsed erinevused ja põhjuslikkus Mida tähendab korrelatsioon? (2 tunnuse seos, seose all akuulub üldisemas mõttes ka gruppidevaheline erinevus) - Sõltub hajuvusest. Kui tunnusel puudub hajuvus siis ta ei saa ka millegagi korreleeruda Järeldusi seoste kohta - Kitsendatud valimis on seosed väiksemad - Väikse seos võib olla praktiliselt oluline Isikutestide puudusi

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

doc

Lühikonspekt - inimese areng ja sotsiaalne keskkond

tõenäosus, et ka järgmine lahendatakse positiivselt. Elukäigu (elutee) uuringud Elukäigu uuringud (life course studies) uurivad inimese arengut kogu tema elu jooksul. Uuritakse - olulisemate elusündmuste (kooli minek, kooli lõpetamine, tööle minek, abiellumine, lapse sünd, pensionile jäämine) ajastamist (millises vanuses need sündmused toimuvad) - nende sündmuste toimumise järjekorda - mitmesuguste muutujate (inimese isiksuseomadused, ajalooline periood) mõju elusündmuste ajastamisele ja järjekorrale Kultuur ja isiksus Margaret Mead (1901 1978) Tegi etnograafilisi uurimusi Samoa saartel Vaikses Ookeanis ja leidis, et sealsetel noortel ei esine teismelise eas sellist mässumeelsust ja identiteedi otsinguid nagu lääne noortel. Seega on murde-ea probleemid iseloomulikud ainult lääne kultuurile ja tulenevad ilmselt sellest, et lääne kultuuris peab selles vanuses inimene langetama suuri valikuid

Sotsioloogia

doc

Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused

DNA ja valkude lahutamine nende suuruse alusel. 47. Süsteemibioloogia. Bioloogia haru, mis püüab molekulaar-, raku-, organismi- ja teisi tasandeid integreerides mõista, kuidas bioloogilised süsteemid toimivad. 48. Funktsionaalne genoomika. Molekulaarbioloogia haru, mis püüab genoomide sekveneerimisest saadud andmeid geenide ja valkude funktsioonide ning interaktsioonide kohta muuta kasutatavateks. 49. Käitumisgenoomika. Uurib geneetika rolli loomade ja inimeste käitumises. 50. DNA sekveneerimine. Ehk järjendamine tähendab protsessi, mille käigus selgitatakse DNA nukleotiidne järjestus. DNA didesoksürinonukleotiidide meetod. 51. PCR reaktsioon. Ehk polümeraasi ahelreaktsioon. On meetod DNA või RNA järjestuse amplifikatsiooniks ehk paljundamiseks. 52. Kontiigid. DNA kattuvad alad või kogum kattuvaid kloone, mille põhjal saab moodustada DNA pidevjärjestuse või konkreetse

Üld- ja käitumisgeneetika

docx

Üld- ja käitumisgeneetika

metaboliit, mis kahjustab närvirakkude müeliinkesta ja põhjustab vaimse alaarengu, lapsele aitab väga range dieet, täiskasvanule kellel aju on välja arenenud pole vaja tugevat dieeti rakendada, sagedus 1:10 000 302. Duchenne lihasdüstroofia: mutatsioon X-kromosoomis, retsessiivne, sageds 1:3500 meestel, eluiga kuni 20 aastat, keskmine IQ 85 303. Lugemisraskused: düsleksia, 10% lastest, keskkonna mõj vaid 20%, QTL aheldus- 6. Kromosoomi lõhike õlg, geen DCDC2 304. Kõnerasksed: inimese 7. Kromosoomis, FoxP2 geen määrab valgu, mis mõjub neuronitele 305. Kirjutamisraskused: düsgraafia, lingvistiline osa ja motoorne osa, kirjaoskamatuseni välja 306. Matemaatilised võimed: päritavus 47%, korrelatsioon 70% MZ ja 59% DZ, ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud) 307

Üld- ja käitumisgeneetika

Rohkem sarnaseid