Keskkonna hapestumine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

odt

Happesademete tagajärjed

Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist, kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada. Olukorra muudab keerukaks see, et vahel ilmneb happelise depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub_ Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht

Loodusõpetus

4

docx

Globaalprobleem - happevihmad

Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist, kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada. Olukorra muudab keerukaks see, et vahel ilmneb happelise depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht

Bioloogia

2

docx

HAPPEVIHMAD

Mõned näited happesademete mõjudest: · Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. · Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. · Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. · Tänu happesademetele muutuvad jõed ja järved iga aasta järjest happelisemaks ja nii hävineb suurem osa kalavarudest. Näiteks USA Minnesota osariigi 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioonid Norra peamistes jõgedes on samuti poole võrra vähenenud.

Bioloogia

9

doc

Ökoloogilised globaalprobleemid, happesademed ja kasvuhooneefekt.

Sissejuhatus: Maailma rahvastik suureneb üha kasvavas tempos. Kui XX sajandi alguses oli see ligikaudu 1,5 miljardit, siis käesoleva sajandi alguses juba 6,1 miljardit ning aastaks 2050 prognoositakse elanike arvuks 9 miljardit. Inimkonna kiire juurdekasv tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme.Üheks oluliseks globaalprobleemiks on toidupuudus. Vaatamata nüüdisaja meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse. Palju probleeme tekitab õhu, vee ja mullastiku saastumine. Ökoloogilistest globaalproobleemidest tuleb kindlasti mainida ka inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemist ning happevihmad.  Kasutatud kirjandus: · Internett: http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/Kalju_globe.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed  Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. saj

Bioloogia

6

docx

Happesademed

Happesademed on normaalsest madalama pH väärtusega sademed, mis on põhjustatud mitmesuguse päritoluga õhureostusest. Termin hapestumine iseloomustab kogu probleemistikku, hõlmates seega ka happelise depositsiooni põhjustatud muutusi mullale, veele, materjalidele ja tervisele. PÕHJUSED: Heitgaasid tööstusest, transpordist, söe ja naftasaaduste põletamisest. Tähtsaimad on SO2 ja NO Osa on pärit looduslikest allikatest. Veega reageerimisel tekivad saasteainetest lahjendatud happelahused. Ammoniaagi osa hapestumisel on vastuoluline. Leelised (Na, K) on olulised happesuse neutraliseerijad.

Geograafia

2

docx

Happesademed

tingimuste olemasolul on happelised lisaks vedelatele sademetele (vihm, udu, lumi aastaks 1987. aasta tasemeni. NO2 saastet ei ole suudetud jne) ka õhus olevad gaasilised ja tahked komponendid, mis lõpuks samuti piirata nii edukalt nagu väävlisaastet, vastupidi, see on maapinnale sadestuvad. Kuivad sademed moodustavad umbes 30% happesademete suurenenud. Praegu lähtutakse keskkonna taluvusvõimest ja püütakse saastet koguhulgast. vähendada optimaalse tasemeni. USA-s on loodud sarnaselt Euroopa kasvuhoonesaastekvootidele turule · Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad ja happesademetekvootide turg.

Keemia

11

docx

Norilski keskkonnasaaste

põhjustades metallide korrosiooni. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused.  Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Tänu happesademetele muutuvad jõed ja järved iga aasta järjest happelisemaks ja nii hävineb suurem osa kalavarudest. Näiteks USA Minnesota osariigi 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioonid Norra peamistes jõgedes on samuti poole võrra vähenenud.

Bioloogia

4

doc

Keemia igapäevaelus ja tööstuses

Süsinikdioksiid eraldub atmosfääri fossiilsete kui ka biokütuste põletamisel. Fossiilsetes kütustes ( nafta, kivisüsi, maagaas) sisalduva süsiniku on loodus ammu atmosfääri käibest kõrvaldanud ja maha matnud. Nende kütuste põletamine toob aga süsiniku süsinikdioksiidi näol uuesti atmosfääri tagasi. Biokütuse (nt. puitkütuse) põletamisel vabanev CO2 seotakse aga taimede, puude kasvamisel. CO2 on inimesele neutraalne, kuid mitte looduskeskkonna suhtes. CO2 heitmed kui keskkonna probleem on tõsise tähelepanu all, kuna CO2 kuulub kasvuhoonegaaside hulka, millised on kasvuhooneefekti põhjustajateks.. kasvuhooneefekt on globaalse kliima soojenemise põhjustajaks kardetakse kasvuhooneefekti jätkuvat kasvu fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel kui atmosfääri paisatakse täiendavaid koguseid süsinikdioksiidi. Lämmastikoksiidid moodustuvad õhulämmastiku oksüdeerumise tõttu põlemisel või kütteaines olevast orgaanilisest lämmastikust

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)