leiva kiudainesisaldus). Samas ka nt kroomi võib määrata erinevalt, kas kroomi üldsisaldust vees, kroom IV sisaldust vees või kromaatiooni CrO42- sisaldust vees. Cr(IV) esineb vees peamiselt kahe ioonina: kromaatioon CrO42- neutraalses ja aluselises keskkonnas, dikromaatioon Cr2O72- happelises keskkonnas. Võimalik on määrata ka nt ainult lahustunud analüüdiosa. Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt. Seega proov = maatriks + analüüt. Eristatakse kvalitatiivset analüüsi (millised ained on uuritavas objektis) ja kvantitatiivset analüüsi (kui palju mingeid aineid sisaldab uuritav objekt). NT: Joogivesi analüüsipbjektiks, prooviks mingi osa sellest, analüüdiks Cr6+ ja maatriksiks kõik muu. Analüüsiobjektiks kast apelsine, prooviks valitakse mingi osa neist, analüüdiks tieabendasool ja maatriks kõik muu. 2. Tüüpiline keemilise analüüsi käik. Selgitage näite varal.
Fikseeritud tingimused BHT määramiseks standardmeetodil. · tingimused mikroorganismide normaalseks elutegevuseks - piisav kogus vees lahustunud hapnikku - küllaldaselt mineraal- ja toitaineid - sobiv pH vahemik (pH 6-8) 20C juures · tingimused inkubatsioonil - valguse ja õhu juurdepääsuta - temperatuuril 20C - protsessi kestus 7 ööpäeva 2. Ettevalmistustööd analüüsi läbiviimiseks. a) a) Proovi pH 7,58, temperatuur 20,0C b) Lahjendusvee ettevalmistus Lahjendusproov valmistatakse 5 liitrisesse nõusse. Töös kasutatakse lahjenduste tegemiseks spetsiaalset toitesooli sisaldavat lahjenduslahust. Lahuse saamiseks lisatakse dest. veele : · 5ml fosfaatset puhverlahust · 5ml MgSO4 . 7H2O lahust · 5ml CaCl2 lahust · 5ml FeCl3 . 6H2O lahust
............................................10 2.3 Helsingi komisjon (HELCOM)........................................................................11 3. Materjal ja metoodika.............................................................................................. 12 3.1. Bioloogiline materjal, Ahven ........................................................................... 12 3.2. Bioloogilise materjali ettevalmistamise meetodid............................................ 14 4. Analüüsi meetod.......................................................................................................15 4.1 Aatomabsorptsioon-spektraalanalüüs (AAS).....................................................15 4.2 Leek- AAS..........................................................................................................16 4.3 Segajad............................................................................................................... 17 4.3
• Millised väävliühendid on mürgised elusorganismidele? Gaasilised väävliühendid; H2S, • Väävel inimkehas: mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, 16. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. rahvastiku kiire juurdekasv, atmosfääri saastumine, happevihm, maa osoonikihi vähenemine, kasvuhooneeffekt, vete reostumine, ebaotstarbekas kasutamine ning joogivee puudus; muldade erosioon ning mullaviljakuse vähenemine; keskkonna saastumine keemiliste taimekaitsevahendite ning väetistega; liigilise koosseisu muutumine, liikide hävimine ning ökoloogilise tasakaalu rikkumine; toiduainete saastumine kantserogeensete ainetega; haiguste levik. 17. Keskkonnaprobleemid Eestis. põlevkivi kaevandamine ning põletamine; liigne metsade raie; õhusaastumine saasteallikatest (transport); veereostus; läänemere reostumine; jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine; jõgede ja järvede eutrofeerumine. 18. Vee omadused
Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire juurdekasv, atmosfääri saastumine, happevihm, maa osoonikihi vähenemine, kasvuhooneefekt, vee reostumine ja ebaotstarbekas vee kasutamine, muldade erosioon, keskkonna saastumine väetistega, loomastike ja taimestike liigilise koosseisu muutumine ja liikide hävimine, haiguste levik. 7. Keskkonnaprobleemid Eestis. Põlevkivi kaevandamine ja põletamine, liigne metsade raie, õhusaastumine, veereostus, jäätmete teke ja ladustamine, läänemere reostumine, jõgede ja järvede eutrfeerumine, pinnase erosioon. 8. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti. Polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid. 9
Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused-Analüütiline keemia- keemia haru, mis tegeleb proovi komponentide eraldamise, identifitseerimise ja määramisega; Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jaguneb kvalitatiivne(identifitseeritakse, mis komponendid on proovis) ja kvantitatiivne(määratakse komponentide kogused(kontsentratsioonid)) analüüs. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon- Gravimeetria- meetodid põhinevad massi mõõtmisel; Tiitrimeetria- põhinevad ruumala mõõtmisel; Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; Ülejäänud meetodid- Kromatograafia- komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahel; Kemomeetria- andmete statistiline töötlus
KORDAMISTEEMAD EKSAMIKS Analüütiline keemia ja instrumentaalanalüüs 1. Keemilise analüüsi ajalugu Flogistoniteooria ● rajaja Becher 17. sajandi keskpaigas ● flogiston on aine, mille tõttu asjad põlevad ● tuli on vaba flogiston ● Lavoisier lükkas ümber, näidates, et põlemine vajab teatud gaasi, hapniku, olemasolu ning määras õhu ja vee keemilise koostise. Robert Boyle: nö märja keemia rajaja, lahuste kasutamine, esimeste gaasiliste ainete valmistamine.
Analüütiline keemia-keemia haru,mis tegeleb proovi komponentide eraldamise,identifitseerimise ja määramisega. Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jagatakse 2 põhiklassi : Kvalitatiivne analüüs- identifitseeritakse, mis komponendid on proovis Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused. Analüütilise keemia meetodid : Osa on kvalitatiivse analüüsi meetodid,teised kvantitatiivse analüüsi meetodid Mõned annavad mõlemat informatsiooni GC/MS- gaaskromatograafia massspektromeetria-meetod sisaldab eraldamist (gaaskromatograafia) ja spektraalset meetodit (massspektromeetria).Väga võimas analüütiline meetod. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon : Gravimeetria- meetodid põhinevad massi mõõtmisel; Tiitrimeetria- põhinevad ruumala mõõtmisel;
Kõik kommentaarid