Keskkonnaõiguse loengumaterjal (1)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris

Loeng

Keskkonnaõiguse printsiibid


Keskkonnaõiguses printsiipidel eriline roll (EÜ asutamislep. art 174)
  • Paindlikkuse vajadus – uued olukorrad, ebakindlus
  • Avar administratsiooni kaalutlusõigus ( printsiibid on suunaandjad)
  • Rahvusvahelise õiguse suur mõju
  • Kodifitseerimise ja arengu pidepunktid

Printsiibid


Printsiibid demonstreerivad eesmärke, mille poole tuleb püüelda
  • Printsiibid satuvad tihti konflikti teiste printsiipidega (eesmärkidega) - tuleb leida optimaalne lahendus (Säästva arengu kolmnurk )
  • Printsiibid on suunatud eelkõige seadusandjale , haldusorganile ja kohtule

Normid on konkreetsed – neid saab kas täita või mitte täita, kolmandat võimalust ei ole
Printsiipide osaline täitmine rikkumine

Printsiibi üldosa seaduse eelnõus


Keskkonna tervikliku ja kõrgtasemelise kaitse põhimõte
Abinõud keskkonna kaitsmisel peavad tagama kõrgtasemelise kaitse, seejuures tuleb tagada keskkonna terviklik kaitse ja arvestada keskkonnamõju võimalikku ülekandumist ühelt keskkonnaelemendilt teisele.
Vältimispõhimõte
Keskkonnaohte tuleb vältida. Keskkonnaohtu tuleb taluda, kui selle vähendamiseks on võetud kõik vajalikud meetmed ja tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tagamiseks ning puudub alternatiiv.
Ettevaatuspõhimõte
Keskkonnariske tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada, rakendades selleks eelkõige parimat võimalikku tehnikat ja parimat keskkonnatava.
Keskkonda mõjutada võvate otsuste tegemisel tuleb välja selgitada keskkonnamõju. Käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus.

Keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine
  • Keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju põhjustaja kannab kõik nende hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud, kui seadusest ei tulene teisiti.
  • Keskkonnakasutus on tasuline . Keskkonna kui rahvusliku rikkuse kasutuse eest makstakse tasu, mille suurus määratakse käesolevas jaos sätestatud keskkonnakaitse põhimõtete alusel ning mille kasutamise sihtotstarve on keskkonnakaitse.

Loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte
  • Taastuvaid ja taastumatuid looduvarasid tuleb kasutada säästlikult, arvestades nende looduslikku juurdekasvu ja varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks. Seaduses sätestatud juhul kehtestatakse taastuva või taastumatu loodusvara aastased kasutusmäärad.

Saastaja maksab


Saastaja maksab – 1972 OECD: esimest korda võis lugeda sellest printsiibist.
  • rahvusvaheline kaubandus – konkurentsitingimused – “NO SUBSIDY”
Majanduslik lähenemisviis - Välisefekti siseefektiks muutmine – to internalise the externality – saatusega seotud sotsiaalsete kulutuste hüvitamine saastaja poolt – nii saavutatakse toodete “õige hind”
Saastaja maksab printsiip kitsas tähenduses – saastaja peab maksma saastatus ennetamise kulutuste eest.
Saastaja maksab printsiip laias tähenduses – saastaja peab maksma kogu ulatuses sotsiaalsete kulutuste eest.

Kaks peamist lähenemist
  • Printsiip laias tähenduses – saastaja peab maksma kogu ulatuses sotsiaalsete kulutuste eest
  • Printsiip kitsas tähenduses – saastaja peab maksma saastuse ennetamise kulutuste eest

Majandusliku lähenemise eesmärk – tagada piiratud ressursside efektiivne kasutamine

Õiguslik lähenemine
Tagada saastusega seotud kulutuste ÕIGLANE jaotamine
  • See kes saab keskkonda mõjutavast tegevusest “kasu” peab ka maksma kahju ärahoidmise meetmete eest – siin on saastaja “kahjutekitaja” rollis.
  • “õigust saastada” ei ole ja saastaja peab aktsepteerima sotsiaalset regulatsiooni, ilma et tal tekiks hüvitise saamise õigust
  • Printsiip rakendub otseselt – näiteks saastetasu jne
  • Kaudselt – näiteks keskkonnaalane vastutus,ennetusmeetmed, keskkonnamõju hindamine

KOKKUVÕTE – saastaja maksab on “prima facie” eetiline norm, mille alusel saastaja maksab alati, kui ei ole küllaldast põhjust, et keegi teine maksaks

Erandid _Õiglus
Ühe isiku poolt teisele tekitatud “ebaõiglust” saab “ korrigeerida ” kahju hüvitamise läbi)
  • Me kõik anname oma panuse keskkonna mõjutamisse ja järelikult peame taluma teatud saastust.
  • Naabrusõiguse “talumise kohutus”
  • Saastamine on kooskõlas kehtivate normidega – on luba - “permit defence”
  • “sotsiaalne õiglus” (see tegeleb tulude ja kulude õiglase jaotumisega, saastaja maksab printsiip võib olla väga ebaõiglane). Vaesemad maksavad vähem.
  • Tööpuudus, muud sotsiaalprobleemid (riigiabi, maksud )

Liberaalne õiglus - kõik on võrsed, ole sa vaene või rikas.

Keskkonnalased erandid – keskkonnakaitse ei tohi sattuda sõltuvusse saastaja majanduslikust “võimekusest” (riigiabi, kindlustus )

Muud probleemid
  • Kes on saastaja
    • prügila (hällist hauani, hällist väravani),
    • laevandus (laevaomanik, operaator või lasti omanik),

Vältimisprintsiip
  • Keskkonnaohte tuleb vältida. Keskkonnaohtu tuleb taluda:
    • kui selle vähendamiseks on võetud kõik vajalikud meetmed
    • ja tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tagamiseks
    • ning puudub alternatiiv.

Ettevaatusprintsiip


!Rakendub erinevalt vältimispõhimõttest siis kui on keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus, mis on kaetud teadusliku ebakindlusega. Keskkonnariske tuleb võimalikus suures ulatuses vähendada. Printsiip on eriti oluline Euroopa keskkonnaõiguses.
Ettevaatusprintsiibist on kujunenud kaasaegse keskkonnaõiguse kontseptuaalne tuum, vähemalt Euroopas. Sellepärast käsitletakse seda käesolevas ülevaates küllalt põhjalikult.
Ettevaatusprintsiibi esilekerkimise peamiseks põhjuseks oli pettumine nn. keskkonna assimileerimisvõime teoorias (“assimilative capacity approach”).

Ettevaatusprintsiip on esile kutsunud olulise muutuse kaasaegses õiguslikus paradigmas
Keskkonnakaitse õiguslik olemus seisneb isikute keskkonnaalaste õiguste kitsendamises. Igasugune õiguste kitsendamine peab õigusriigis olema põhjendatud. Keskkonnaõiguse varasemas ajaloos ole selliseks põhjenduseks teadus – teaduslikud faktid. Ettevaatusprintsiibi alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka mittelõplikke tõendeid ja ka kahtlust võimaliku negatiivse mõju osas.

Siit jäi pooleli!



Loeng


Riik ei saa vabadusse sekkuda, keelud saavad olla vaid siis, kui need on põhjendatud. Negatiivne keskkonnamõju pole keelatud, ettevaatusprintsiip lubab tegevusi aga nõuab kohaste ettevaatustegevuste kasutuselevõttu.

Wingspread´i avaldus 1998. aastast, milles öeldakse järgmist:
Kui tegevus kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid rakendada isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult täielikult tõestatud.”

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keskkonnaõiguse loengumaterjal #1 Keskkonnaõiguse loengumaterjal #2 Keskkonnaõiguse loengumaterjal #3 Keskkonnaõiguse loengumaterjal #4 Keskkonnaõiguse loengumaterjal #5 Keskkonnaõiguse loengumaterjal #6 Keskkonnaõiguse loengumaterjal #7 Keskkonnaõiguse loengumaterjal #8 Keskkonnaõiguse loengumaterjal #9 Keskkonnaõiguse loengumaterjal #10 Keskkonnaõiguse loengumaterjal #11 Keskkonnaõiguse loengumaterjal #12 Keskkonnaõiguse loengumaterjal #13 Keskkonnaõiguse loengumaterjal #14 Keskkonnaõiguse loengumaterjal #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marivete Õppematerjali autor

Lisainfo

Ettevaatusprintsiip, vältimisprintsiip, keskkonnaõiguse printsiibid, saastaja maksab põhimõte, printsiibid, kaudne ettevaatus, normatiivne ettevaatus, ettevaatusprintsiip Natura aladel, keskkonnaalased õigused, igaüheõigused, haldusõiguse põhiprintsiibid
Ettevaatusprintsiip , vältimisprintsiip , keskkonnaõiguse printsiibid , saastaja , printsiibid , kaudne ettevaatus , normatiivne ettevaatus , ettevaatusprintsiip , Natura aladel , keskkonnaalased õigused , igaüheõigused , haldusõiguse põhiprintsiibid , Keskkonnaõigus

Mõisted

Sisukord

  • Loeng
  • Printsiibid
  • Normid
  • Printsiipide
  • Printsiibi üldosa seaduse eelnõus
  • Keskkonna tervikliku ja kõrgtasemelise kaitse põhimõte
  • Vältimispõhimõte
  • Ettevaatuspõhimõte
  • Keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine
  • Loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte
  • Saastaja maksab
  • Saastaja maksab – 1972 OECD
  • Kaks peamist lähenemist
  • Majandusliku lähenemise eesmärk
  • Õiguslik lähenemine
  • KOKKUVÕTE
  • Keskkonnalased erandid
  • Muud probleemid
  • Vältimisprintsiip
  • Ettevaatusprintsiip
  • !Rakendub erinevalt vältimispõhimõttest siis kui on keskkonnahäiringu tekkimise
  • Siit jäi pooleli!
  • Normatiivne
  • Kaudne ettevaatus
  • Ettevaatusprintsiip Eesti õiguses
  • Ettevaatusprintsiip Natura aladel
  • Keskkonnameetmete proportsionaalsuse printsiip
  • Alpharma kaasus
  • Keskkonnaalased õigused
  • Õigused
  • Euroopa inimõiguste konventsioon
  • Õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele
  • Õiguse elule
  • Õigus oma omandit segamatult kasutada
  • Peamine eelis
  • Peamine puudus
  • Århusi konventsiooni
  • Eesti Vabariigi Põhiseadus
  • Õigused (kohtupraktika)
  • Õigus küsida
  • Õigused (õigus saada)
  • Avalikkust
  • Juurdepääs õigusemõistmisele
  • Võimalused
  • Keskkonnaorganisatsioon
  • Mittetulundusühing ja sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse
  • Keskkonnakaitse edendamise hindamisel arvestatakse
  • Igaüheõigused
  • Avaliku halduse mõiste
  • Haldusõigus
  • Arhusi konventsiooniga seotud rakenduslikke probleeme
  • Keskkonnamõju hinnatakse, kui
  • Kaalutlusõigus on seotud
  • Peamine erinevus on selles
  • Otsustuskaalutlusõigus
  • Valikukaalutlusõigus
  • Vead kaalutlusõiguse teostamisel
  • Haldusõigus põhiprintsiibid
  • Uurimisprintsiip
  • Haldusakti põhjendamise kohustus
  • Põhjendamise kohustus on üldisema kohustuse
  • Haldusmenetlus
  • Haldusmenetluse osalised on
  • Haldusmenetluse osalist õigused on seotud eelkõige
  • Õigus olla ära kuulatud
  • Õigus tutvuda dokumentidega
  • Õigus saada selgitusi
  • Asjaolude uurimine
  • Õiguste selgitamine ja arvamuse ärakuulamine
  • Otsuse langetamine
  • Otsuse vormistamine ja teatavaks tegemine
  • Eestis on kolm asjakohast menetlust

Teemad

  • Keskkonnaõiguse printsiibid
  • kohtule
  • rikkumine
  • Saastaja maksab – 1972 OECD
  • to internalise the
  • externality – saatusega seotud sotsiaalsete kulutuste hüvitamine saastaja poolt – nii
  • saavutatakse toodete “õige hind”
  • kitsas
  • laias
  • Ühe isiku poolt teisele tekitatud “ebaõiglust” saab “korrigeerida” kahju hüvitamise läbi
  • see tegeleb tulude ja kulude õiglase jaotumisega, saastaja
  • maksab printsiip võib olla väga ebaõiglane
  • vajalikud
  • võimalikkus, mis on kaetud teadusliku ebakindlusega
  • assimilative capacity approach
  • põhjendatud
  • teaduslikud faktid
  • mittelõplikke tõendeid
  • Kui tegevus kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb
  • kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole
  • teaduslikult täielikult tõestatud
  • Gefahr
  • Risiko
  • Restrisiko
  • ettevaatus
  • Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata
  • keskkonnahäiringu nagu hais, tolm, müra, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud
  • jäätmete tuulega kandumine, lindude, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks
  • mille kulud ei
  • ole selgelt ülemäärased
  • Kui inimeste tervisele ohu olemuse või selle ulatuse
  • kohta puuduvad lõplikud tõendid, võivad pädevad organid võtta kaitsemeetmeid
  • ilma et nad peaksid ootama, kuni sellise ohu reaalsus ja tõsidus muutub
  • silmnähtavaks.“
  • määramatusest tuleneva reservi
  • Heitvee juhtimise veekogusse peatab keskkonnajärelevalve asutus või
  • ohtu inimese tervisele või
  • tekitab kahju keskkonnale
  • … iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke
  • vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi.”
  • Lõige 3 - Iga kava või projekti, (...) mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju (…) tuleb
  • asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse–eesmärkidele avaldab
  • Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile (…) loa (…) alles pärast
  • seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda (…) ala terviklikkusele negatiivset mõju
  • );
  • tõenäoliselt
  • piisavalt tõenäoline
  • ei saa välistada olulist mõju
  • ... arvestades looduskeskkonna keerukust, on kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid
  • võimalik uurida ning prognoosida pikka aega ning uuringud kujutavad endast põhjalikku
  • teadustööd. Proportsionaalse keskkonnmõju hindamise menetluse eemärgiks ei ole
  • selliste mahukate ja pikki aastaid vältavate uurimisprojektide läbiviimine ning
  • rahastamine arendaja poolt...”
  • tõenäolisemate
  • parimatest teadussaavutustest lähtuvalt tuleb kindlaks teha kõik …
  • aspektid, mis võivad ala kaitse eesmärke oluliselt mõjutada
  • võib lubada
  • mingisugust põhjendatud
  • kahtlust
  • … sellest loa andmise kriteeriumist leebema kriteeriumiga pole võimalik sama tõhusalt
  • tagada ... alade kaitse eesmärgi saavutamist
  • sobiv
  • vajalik
  • tervise kaitse võib õigustada kahjulikke tagajärgi ja isegi väga kahjulikke tagajärgi
  • konkreetsetele ettevõtjatele […]. Tervise kaitse, mida vaidlustatud määrus peab
  • peab üles kaaluma majanduslikud kaalutulused”
  • kaasus
  • Euroopa Ühenduse õiguse üldprintsiibiks muutunud ettevaatusprintsiip nõuab
  • pädevatel asutustelt seda, et need võtaksid keskkonna ja tervise kaitses ning
  • ohutuse tagamisel kohaseid ennetavaid meetmeid, andes nendele kaitstavatele
  • majanduslike huvide ees.“
  • inimväärikus
  • Seaduse eesmärk
  • Õigus oma omandit segamatult kasutada
  • Põhjused peavad olema isiklikud, mitte ühiskondlikud!
  • esindaja
  • mõjutatud keskkonnas
  • mõjutatud loodusvara
  • intensiivsusega
  • olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisse tõhusalt
  • varajases etapis
  • Võimalused
  • ning kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset;
  • Keskkonnakaitse edendamise hindamisel arvestatakse
  • Keskkonnamõju hinnatakse, kui
  • valikukaalutlusõiguseks
  • faktiline kui õiguslik motivatsioon
  • puuduliku põhjendusega
  • Haldusmenetluse osalised on
  • Haldusmenetluse osalist õigused on seotud eelkõige
  • Eestis on kolm asjakohast menetlust

Kommentaarid (1)

susu profiilipilt
susu: hea
19:03 03-03-2014


Sarnased materjalid

31
doc
Keskkonnaõigus
48
doc
Keskkonnaõiguse konspekt ja mõisted
12
pdf
Keskkonnamõju hindamise materjal
5
docx
KESKKONNAÕIGUS
6
rtf
Keskkonnaõigus
8
doc
Keskkonnaõigus arvestus
3
docx
Maa- ja keskkonnaõiguse KT
32
docx
Keskkonna mõisted





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !