Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkond (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised�on�keskkonnaseire�tasandid?
  • Paljudel�on�vaja�autot�et�liigelda�punktist�A�punkti�B?
  • Millistes�maailma�piirkondades�on�eelpoolnimetatud�keskkonnaprobleemid�kõige� tõsisemad�täna?

Lõik failist

Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015 
  
1. Mis on keskkonnaseire? 
 Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis 
hõlmab keskkonnavaatlusi ja ­analüüse ning vaatlusandmete töötlemist.  
Keskkonnaseire
 on mingi ​
territooriumi​
 või ​
loodusobjekti​
 ​
keskkonnaseisundi​
 ja seda 
mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning 
vaatlusandmete töötlemist.  
 
2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid?  
Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja sel e muutusi, hinnata 
loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, 
koguda andmeid meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ja prognooside tarvis ning 
keskkonnaindikaatorite jaoks. Kogutavad andmed on aluseks strateegiate, tegevuskavade, 
planeeringute koostamiseks ja kehtestamiseks ning leevendus­ ja kaitsemeetmete 
rakendamiseks. 
 Sel e eesmärgiks on seiratavast keskkonnast tõese info saamine ja sel e põhjal tehtav 
tulevikuprognoos, mis omakorda aitab kaasa erinevate keskkonda mõjutavate tegevuste 
planeerimisele
[1]​
. Keskkonnaseire toimub enamasti vastavates uurimisjaamades. 
Keskkonnaseire eesmärgid on: 
 ​
1) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine; 
 ​
2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja 
prognoosimine ; 
 ​
3) keskkonnaseisundi hindamine ja sel e muutuste prognoosimine; 
 ​
4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 
 ​
5) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste 
väljaselgitamine; 
 ​
6) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute 
tegemine; 

Vasakule Paremale
Keskkond #1 Keskkond #2 Keskkond #3 Keskkond #4 Keskkond #5 Keskkond #6 Keskkond #7 Keskkond #8 Keskkond #9
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor linda4s Õppematerjali autor
Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
docx

Heitgaasidele kehtestatud seadused

Esimene heitgaaside toksilisust piirav standard kehtestati aastal 1959 USAs Kalifornia osariigis. 26. mail 1969 sai standardiseerimine tõuke rahvusvahelisel areenil tolleaegse ÜRO peasekretäri U Thant’i kõnes Inimene ja keskkond. N Liidus kehtestati esimene CO-sisaldust piirav standard 1970. aastal. Standardite kehtestamine ja nende karmistamine sundis autotootjaid tõsiselt pingutama. 1980ndatel arendati välja katalüsaatoritehnika. Üle 10 aasta on juba kasutusel lambdasondiga (l-sondiga) kolmiskatalüsaator. Tänavu 1. juulist hakkab Saksamaal kehtima sedavõrd range autode maksustamissüsteem, et autoomanikud on sunnitud ka vanad autod katalüsaatorseadmetega varustama. Esialgu olid normid suunatud autotootjaile,

Keskkonnareostus
thumbnail
7
docx

Keskkonnamonitooringu loengu konspekt

1. Mis on keskkonnaseire eesmärk? Miks on keskkonnaseiret vaja? 1)Seire eesmärgiks on keskkonnaseisundi muutuste jälgimine (korduvus). Keskkonnaseiret viiakse läbi, et hinnata keskkonda mõjutavaid tegureid, keskkonnaseisundit ja selle muutusi; selgitada välja täiendavat uurimist nõudvad keskkonnamuutused ning koguda andmeid erinevate programmide koostamiseks. 2. Kuidas saab keskkonnaseiret jaotada? Millest sõltub ja kuidas on omavahel seotud seire ajaline ja ruumiline ulatus? Tiit Maran (2010): ­ Tavaseire: kindla sammuga, enamasti pikaajaline, muutujate mõõtmine ­ Sihtseire: mingi tegevuse mõju kirjeldavate muutujate mõõtmine, reeglina lühiajaline. toimub kahes osas ­ enne ja pärast mõju ilmnemist. Spellerberg, 2005; Wolfe, O'Connor, 1986: ­ Vastavuse seire ­ eesmärk jälgida tulemuste vastavust mingitele normidel ­ Hüpoteesi kontrollimise seire ­ aitab kindlaksteha oletuste paikapidavu

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
12
doc

Keskkonnakaitse kosnpekt

oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest ­ autotroofid e.isevarustajad Destruendid ehk lagundajad Bakterid ja seened _ lagundavad organisme ja nende ekskrementide, eritiste orgaanilised aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks _ need on taas kättesaadavad produtsentidele kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine _ sood ­ hapnikuvaene, happeline keskkond,lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda _ okaspuumets ­ poollagunenud orgaanilised aine kõdu _ eutrofeerumine ­ veekogude mudastumine, kinnikasvamine Energia ja aineringe ökosüsteemis. ­energia: ökoloogiline efektiivsus, toiduahelate lühendamine, taimetoidu mitmekesistamine (praegu pool maakera viljasaagist loomasöödaks :S). Aine ringleb ökosüsteemis organismide, mulla ja atmosfääri vahel.

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
22
ppt

Maa süsteemide vahelised seosed

Maa süsteemide vahelised seosed Omavahel vastasmõjudes olevad Maa sfäärid moodustavad süsteemi, kus seosed avalduvad energiavoogude ning aine liikumise kaudu. Muutus ühes sfääris kutsub esile muutusi ka teistes. Biogeokeemiline ringe Toitainete ringvool, mis seob ökosüsteemi elusaid kui ka elutaa osi. Geograafiline sfäär Ruum, mis tekib atmo, hüdro, lito ja biosfääri vastastikusel mõjualal. Koosneb väga eriilmelistest maastikest. Maastikinimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud ala. Loodusmaastik Kultuurmaastik Maastike muutus on pidev protsess. Meie tänapäeva maastikud peegeldavad mineviku otsuseid. Maastike muutjad Looduskliima, maakerge, deflatsioon, erosioon... Inimenepoliitilised otsused Maastike kaart Maastike mosaiiksus Kui vahelduv on maastikupilt. Servaindeksmitu m piire on 1 ha. Maastikukaitseala

Geograafia
thumbnail
6
docx

Keskkonnakaitse kordamine

1. Milline oluline loodus-või keskkonnakaitseline sündmus leidis aset aastal... 1910 ­ Esimene kaitseala Eestis. Vaika linnukaitseala 1935 ­ Esimene looduskaitseseadus 1971 ­ Lahemaa Rahvuspargi asutamine 1989 ­ Keskkonnaministeeriumi loomine 1992 ­ ÜRO keskkonnaarengu konverent Rio de Janeiro's 2004 ­ Natura alade kinnitamine Eestis 2. Tõene/väär Karula kaitseala on LKS alusel liigitatud looduskaitsealaks ­ vale. Karula on rahvuspargiks liigitatud Kaitsealuseid kategooriaid on 6 ­ vale. On olemas 3 kategooriat. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega maastikukaitseala vöönd. ­ vale. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega looduskaitseala vöönd. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi projektiga. ­ vale. viiakse läbi planeerimisdokumendiga (Keskkonna mõju hindamine viiakse läbi projektiga) 3. Millise kaitstava loodusobjekti tüübiga (LKS) on tegu? Saarjärve looduspark ­ kaitseala Lavassaare linnuala ­ ho

Keskkonna kaitse
thumbnail
20
doc

Keskkonnakaitse ja säästev areng

oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest ­ autotroofid e.isevarustajad Destruendid ehk lagundajad Bakterid ja seened _ lagundavad organisme ja nende ekskrementide, eritiste orgaanilised aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks _ need on taas kättesaadavad produtsentidele kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine _ sood ­ hapnikuvaene, happeline keskkond,lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda _ okaspuumets ­ poollagunenud orgaanilised aine kõdu _ eutrofeerumine ­ veekogude mudastumine, kinnikasvamine Energia ja aineringe ökosüsteemis. ­energia: ökoloogiline efektiivsus, toiduahelate lühendamine, taimetoidu mitmekesistumine (praegu pool maakera viljasaagist loomasöödaks). Aine ringleb ökosüsteemis organismide, mulla ja atmosfääri vahel.

Jäätmekäitlus
thumbnail
12
doc

Eesti soode monitooring

TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA- JA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT Referaat Eesti soode monitooring TALLINN 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus lk.3 2. Mis on soo? lk 4 3. Soode tüübid lk 4 4. Soode teke ja areng lk 4 5. Soode veereziim lk 5 6. Soode taimestik lk 5 7. Soode loomastik lk 6 8. Soode kasutamine lk 7 9. Inimtegevuse mõju soodele lk 8 10. Soode kaitse lk 8 11. Seire lk 8 12. Kokkuvõte lk 11 13. Kasutatud kirjandus lk 12 2 Sissejuhatus Eesti on väga sooderikas. Sood on alati olnud tähtsad alad uurimistöö tarvis. Nende teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainulaadsetest omadustest ­ haruldaste liikide genofondist, erakordsest stabiilsusest ja isereguleeruvusest. Soo on see jääajajärgsest ajast vähe muutununa p

Keskkond
thumbnail
58
docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

jäätmed, ohtlikud ained, GMO, kiirgus, kalandus, jahindus  valdkonnaülesed teemad: keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnatasud, saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, keskkonnavastutus, keskkonnajärelevalve, keskkonnaseire o terviklikkus  mõiste keskkond, omavaheline seotus, looduses peab valitsema tasakaal  printsiibid: o jätkusuutlik (säästev) areng o integreerimine o kahju vältimine o ettevaatus o saastaja maksab o (keskkonna kaitstuse kõrge tase)  keskkonnaõigus Eestis ja õigusruumi ümberkorraldus: o põhiseadus, üldseadused (säästva arengu seadus (SäAS),

Keskkonnakaitse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun